Lucas 16
Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs NVT
1 Yesu aaghambila beeghesebuwa be lu̱si̱mo lunji ati, “Hakaba aliyo musaasa muguudha; ali na mu̱heeleli̱ya wee oghu aaloleelelagha buguudha buwe obu. Kilo kimui bantu baaghenda baalegha mu̱heeleli̱ya oghu ewaa mukama wee bati akwete ku̱bhi̱i̱ya etungo lya mukama wee oghu.
1 Jesus contou a seguinte história a seus discípulos: “Um homem rico tinha um administrador que cuidava de seus negócios. Certo dia, foram-lhe contar que esse administrador estava desperdiçando seu dinheiro.
2 Niibuwo aamubilikiiye, aamu̱bu̱u̱li̱ya ati, ‘Onsoboolole, nanga bangambiiye bati okwete ku̱bhi̱i̱ya etungo lyanje. Nkubbala ombalile ngoku waakoleeseei̱ye sente na bintu ebi ololeleeye, nanga tankutodha kukuha mulimo ghwa kuloleelela bintu byanje.’
2 Então mandou chamá-lo e disse: ‘O que é isso que ouço a seu respeito? Preste contas de sua administração, pois não pode mais permanecer nesse cargo’.
3 “Niibuwo mu̱heeleli̱ya oghu eebu̱u̱i̱ye ati, ‘Mukama wanje alimabhinga si̱ye haa mulimo. Dhelu si̱ye nkughana obwani̱? Tandi na maani̱ ghaa kukolela bantu milimo yamaani̱-maani̱ kandi nsoni̱ sikunkwata kusaba-saba bantu nti bampe bintu.’
3 “O administrador pensou consigo: ‘E agora? Meu patrão vai me demitir. Não tenho força para trabalhar no campo, e sou orgulhoso demais para mendigar.
4 Aaghila ati, ‘Nimani̱ye eki nkukola, niikuwo obu mulimo ghuni ghulankwila, bantu baakale banali baabhootu̱ syanje kandi bampe buukalʼo mu maka ghaabo.’
4 Já sei como garantir que as pessoas me recebam em suas casas quando eu for despedido!’.
5 “Du̱mbi̱ aabilikila mu ki̱bi̱so bantu, omui-omui, abali na mabanja ghaa mukama wee oghu. Aabu̱u̱li̱ya wʼoku̱du̱bha ati, ‘Oli nʼebanja lya mukama wanje lyengaane haa?’
5 “Então ele convocou todos que deviam dinheiro a seu patrão. Perguntou ao primeiro: ‘Quanto você deve a meu patrão?’.
6 “Aamukuukamu ati, ‘Biigalaponi̱ bya mafu̱ta ki̱ku̱mi̱.’ Mu̱koli̱ oghu aamughila ati, ‘Wangu̱hi̱ye, ohandiike oti oli nʼebanja lya biigalaponi̱ maku̱mi̱ ataano.’
6 O homem respondeu: ‘Devo cem tonéis de azeite’. Então o administrador lhe disse: ‘Pegue depressa sua conta e mude-a para cinquenta tonéis’.
7 “Aabu̱u̱li̱ya wʼakabili ati, ‘Oli nʼebanja lya mukama wanje lyengaane haa?’ Aamukuukamu ati, ‘Bighegha ki̱ku̱mi̱ bya ngano.’ Aaghila nʼoghu ati, ‘Ohandiike bighegha kinaanaa.’
7 “‘E quanto você deve a meu patrão?’, perguntou ao segundo. “Devo cem cestos grandes de trigo’, respondeu ele. E o administrador disse: ‘Tome sua conta e mude-a para oitenta cestos’.
8 “Mukama wa mu̱heeleli̱ya mu̱ghobi̱ya oghu aamusinda haabwa kukola kintu kya magheji kitiyo. Nanga bantu bʼomu nsi muni bali na magheji ghakani̱ye ghaa kukolagana na baanakyabo. Basaai̱ye bantu abahu̱ti̱i̱ye Luhanga mu kukolangana.
8 “O patrão elogiou o administrador desonesto por sua astúcia. E é verdade que os filhos deste mundo são mais astutos ao lidar com o mundo ao redor que os filhos da luz.
9 Niikiyo ki̱leki̱ye nimbaghila nti mu̱koleesi̱ye kusemeeye etungo lyʼomunsi muni kwetungila bu̱u̱bhootu̱, niikuwo obu etungo litahi̱ki̱ye lilibahuwʼo, Luhanga abeebaliye kandi abahe mu eghulu haakuukala bilo nʼebilo.”
9 Esta é a lição: usem a riqueza deste mundo para fazer amigos. Assim, quando suas posses se extinguirem, eles os receberão num lar eterno.
10 Yesu aatodha aabaghila ati, “Muntu ataabaaye mwesighibuwa mu kakee aka bamuhaaye bati akoleesi̱ye, noobu bamuha bintu bikaniiye kimui bati abi̱koleesi̱ye taakuba mwesighibuwa bbaa.
10 “Se forem fiéis nas pequenas coisas, também o serão nas grandes. Mas, se forem desonestos nas pequenas coisas, também o serão nas maiores.
11 — ausente —
11 E, se vocês não são confiáveis ao lidar com a riqueza injusta deste mundo, quem lhes confiará a verdadeira riqueza?
12 — ausente —
12 E, se não são fiéis com os bens dos outros, por que alguém lhes confiaria o que é de vocês?
13 “Taaliyo mu̱heeleli̱ya nʼomui oghu akugubha ku̱heeleli̱ya bakama babili. Akukunda omui, oohe omui, kedha akutʼo ku̱lu̱ na nkokolo ku̱heeleli̱ya omui, aghaye omui. Niikiyo kimui naanu dhee, tamukugubha ku̱heeleli̱ya Luhanga kandi sente.”
13 “Ninguém pode servir a dois senhores, pois odiará um e amará o outro; será dedicado a um e desprezará o outro. Vocês não podem servir a Deus e ao dinheiro”.
14 Bafali̱saayo, aba buguudha bwali butwali̱li̱i̱je, obu baaghu̱u̱ye ebi Yesu akwete ku̱bu̱gha, beelolela eli̱ bataabifuwʼo.
14 Os fariseus, que tinham grande amor ao dinheiro, ouviam isso tudo e zombavam de Jesus.
15 Niibuwo aabaghi̱li̱ye ati, “Enu̱we mu̱kwesemeli̱yagha mu bantu niikuwo babaghile bati muli bahi̱ki̱li̱i̱ye. Bhaatu Luhanga eye amani̱ye ngoku mukundiiye kimui sente kusaali̱ya ngoku mu̱mu̱ku̱ndi̱ye. Ebi bantu bakundiiye kimui munsi muni kandi ebibatwali̱li̱i̱je, Luhanga eye taabibbali̱ye bbaa.
15 Então ele disse: “Vocês gostam de parecer justos em público, mas Deus conhece o seu coração. Aquilo que este mundo valoriza é detestável aos olhos de Deus.
16 “Bilaghilo na balangi̱ bikabʼo ku̱hi̱ki̱ya obu Yohaana Mubati̱ji̱ aasi̱ye. Ti̱ ku̱lu̱ghi̱i̱li̱la bwile obu Makulu Ghasemeeye ghaa bu̱lemi̱ bwa Luhanga niibuwo ghaalangililuwa. Ti̱ bu̱li̱ muntu niibuwo eekamba kubutaahamu na ki̱ku̱bha.
16 “Até a chegada de João, a lei de Moisés e a mensagem dos profetas eram seus guias. Agora, porém, as boas-novas do reino de Deus estão sendo anunciadas, e todos estão ansiosos para entrar.
17 Eghulu na nsi bilihuwʼo bhaatu taaliyo kaghambo na kamui akali mu bilaghilo akali̱lu̱ghʼo ku̱hi̱ki̱ya kighendeleluwa kyabiyo ki̱hi̱ki̱li̱i̱ye.
17 É mais fácil o céu e a terra desaparecerem que ser anulado até o menor traço da lei de Deus.
18 “Musaasa naabhi̱ngi̱ye mukali̱ wee, aswela onji, akuba asyane kandi musaasa naasweye mukali̱ oghu eba wee abhi̱ngi̱ye, akuba asyane.”
18 “Assim, o homem que se divorcia de sua esposa e se casa com outra mulher comete adultério. E o homem que se casa com uma mulher divorciada também comete adultério”.
19 Yesu aatodha aaghila ati, “Hakaba haliyo musaasa muguudha oghu akaba atungiiye kimui. Alu̱walagha ngoye sitembeeye kimui. Bu̱li̱ kilo eeghonjelagha kimui ngoku abbali̱ye.
19 Jesus disse: “Havia um homem rico que se vestia de púrpura e linho fino e vivia sempre cercado de luxos.
20 Haa elembo liye baalangaali̱yaghʼo musaasa munaku li̱i̱na liye Lajaalo. Akaba alwaliiye kimui bibbodhe haa mubili ghuwe ghwona.
20 À sua porta ficava um mendigo coberto de feridas chamado Lázaro.
21 Eekumbulagha kuliya ebyasaaghagha muguudha oghu ebi baakubagha mu kyabu̱. Ti̱ mbuwa syasagha siikala kulamba-lambila bibbodhe biye ebi.
21 Ele ansiava comer o que caía da mesa do homem rico, e os cachorros vinham lamber suas feridas abertas.
22 “Bwile bwahi̱ka Lajaalo oghu aaku̱wa, baamalai̱ka baasa baamutwala kuukala haai na Ebbulahi̱mu̱ mu ki̱i̱kalo kya ki̱ti̱i̱ni̱sa. Na muguudha oghu naye aaku̱wa dhee, baamujiika.
22 “Por fim, o mendigo morreu, e os anjos o levaram para junto de Abraão. O rico também morreu e foi sepultado,
23 Aaghenda Eku̱li̱mu̱ mu ki̱i̱kalo hambali kubona-bona kutakuhuwaagha. Obu aaloli̱ye, aabona Lajaalo ali hamui na Ebbulahi̱mu̱ mu ki̱i̱kalo kya ki̱ti̱i̱ni̱sa.
23 e foi para o lugar dos mortos. Ali, em tormento, ele viu Abraão de longe, com Lázaro ao seu lado.
24 Niibuwo aabilikiiye nʼelaka lyamaani̱ ati, ‘Tita Ebbulahi̱mu̱, gutu ongilile kisa, otume Lajaalo akoti̱ye kasonga kaa kyala kiye mu maasi, aghantooni̱ye haa kilimi hakili kimpeheelʼo kati̱i̱, mulilo ghuni niibuwo ghwambona-boneli̱ya kimui.’
24 “O rico gritou: ‘Pai Abraão, tenha compaixão de mim! Mande Lázaro aqui para que molhe a ponta do dedo em água e refresque minha língua. Estou em agonia nestas chamas!’.
25 “Bhaatu Ebbulahi̱mu̱ aamukuukamu ati, ‘Wai̱, oosuke ngoku waatu̱ngi̱ye bilungi byona ebi waabbalagha, Lajaalo eye naabona-bonela kimui. Bhaatu endindi naye ahumuuye hani, ali na byona ebi akwetaaghisibuwa kandi adheedheleeu̱we kimui. Ti̱ naawe niibuwo waabona-bonela kimui.
25 “Abraão, porém, respondeu: ‘Filho, lembre-se de que durante a vida você teve tudo que queria e Lázaro não teve coisa alguma. Agora, ele está aqui sendo consolado, e você está em agonia.
26 Kandi takili eki kyonkaha, haagati yaatu naawe Luhanga ataayʼo kighona kyamaani̱, niikuwo abakubbala ku̱lu̱gha eni kwisa eghi batagubha kandi taaliyo wʼewaanu eghi nʼomui oghu akugubha kughulukani̱ya kwisa ewaatu eni bbaa.’
26 Além do mais, há entre nós um grande abismo. Ninguém daqui pode atravessar para o seu lado, e ninguém daí pode atravessar para o nosso’.
27 “Niibuwo musaasa muguudha oghu aatodhi̱ye aaghila ati, ‘Gutu tita, nkwesengeleei̱ye, otume Lajaalo oghu ewaatu ewaa tita,
27 “Então o rico disse: ‘Por favor, Pai Abraão, pelo menos mande Lázaro à casa de meu pai,
28 nanga naati̱ghi̱yeyo baana baamaaha bataano. Oleke aghende abateelelele beekuukemu bakole ebi̱dheedhi̱ye Luhanga, niikuwo nabo bataliisa mu ki̱i̱kalo kya kubona-bona kini.’
28 pois tenho cinco irmãos e quero avisá-los para que não terminem neste lugar de tormento’.
29 “Ebbulahi̱mu̱ aamukuukamu ati, ‘Baana banjoko waawe bali na ebyahandi̱i̱ku̱u̱we Musa na balangi̱, oleke ebi haaliibiyo baaghu̱wa.’
29 “‘Moisés e os profetas já os avisaram’, respondeu Abraão. ‘Seus irmãos podem ouvir o que eles disseram.’
30 “Musaasa oghu aatodha aaghila ati, ‘Bbaa, tita Ebbulahi̱mu̱! Muntu naabahi̱ki̱yʼo alu̱ghi̱ye mu baku̱u̱ye, bakwekuukamu.’
30 “Então o rico disse: ‘Não, Pai Abraão! Mas, se alguém dentre os mortos lhes fosse enviado, eles se arrependeriam!’.
31 “Bhaatu Ebbulahi̱mu̱ aamughila ati, ‘Bataaghu̱u̱ye Musa na balangi̱, tabakunanuka nankabha muntu ahu̱mbu̱u̱ka mu baku̱u̱ye.’ ”
31 “Abraão, porém, disse: ‘Se eles não ouvem Moisés e os profetas, não se convencerão, mesmo que alguém ressuscite dos mortos’”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.