Lucas 14
Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs NAA
1 Kilo kya Sabhato kimui, obu Yesu aaghendi̱ye kuliila mwa mwebembeli̱ wa Bafali̱saayo, bantu baakala bamuloleleeye.
1 Num sábado, ao entrar Jesus na casa de um dos principais fariseus para tomar uma refeição, eles o estavam observando.
2 Mu bantu abaabaaghamu, hakaba alimu musaasa alwaye bulwaye bwa ku̱bhi̱mba-kaka.
2 E eis que diante dele se achava um homem hidrópico.
3 Niibuwo Yesu aabu̱u̱i̱ye Bafali̱saayo hamui na beegheesi̱ya baa bilaghilo aba ati, “Bilaghilo bi̱si̱i̱mi̱lani̱i̱ye muntu ku̱ki̱li̱ya muunakiye haa kilo kya Sabhato, kedha bbaa?”
3 Então Jesus, dirigindo-se aos intérpretes da Lei e aos fariseus, perguntou:
4 Bhaatu bo baakala baholeei̱ye bhi̱i̱! Du̱mbi̱ Yesu aaku̱mʼo musaasa oghu, aamu̱ki̱li̱ya kandi aamughila ati aghende.
4 Eles, porém, não disseram nada. Então Jesus pegou na mão daquele homem, curou-o e o mandou embora.
5 Niibuwo Yesu aatodhi̱ye aababu̱u̱li̱ya ati, “Mwana waawe kedha nte yaawe ni̱yeegengi̱ye mu ki̱i̱na kilo kya Sabhato, okukola ki? Tookukola mulimo ghwa kughibbulamu bwangu?”
5 A seguir, Jesus lhes perguntou:
6 Baatodha baakala baholeei̱ye.
6 A isto nada puderam responder.
7 Obu Yesu aaboone ngoku bamui mu Bafali̱saayo abali haa bu̱ghenu̱ haala bakwete kwekomela ntebe si̱li̱ syonini sya baghenu̱ bakulu, haaniisiyo bakusitamamu, aaha lu̱si̱mo bantu abaabaaghʼo aba ati,
7 Reparando como os convidados escolhiam os primeiros lugares, Jesus contou-lhes uma parábola:
8 “Muntu naakubilikiiye haa bu̱ghenu̱ buwe, otaghenda kusitama mu ki̱i̱kalo kya ki̱ti̱i̱ni̱sa, nanga muntu oghu asobola kuba ali nʼoghu aabilikiiye, oghu akusaai̱ye ki̱ti̱i̱ni̱sa.
8 — Quando alguém convidá-lo para um casamento, não sente no lugar de honra, pois pode haver um convidado mais importante do que você.
9 Muntu oghu akaaku̱ki̱dha, du̱mbi̱ oghu aababilikiiye oghu akwisa akughile ati, ‘Weehi̱ghi̱le oni mu ntebe muni.’ Ti̱ oku̱lu̱ghamu na nsoni̱, oghende ositame mu ki̱i̱kalo kyʼabatali na ki̱ti̱i̱ni̱sa.
9 Então aquele que convidou os dois dirá a você: “Dê o lugar a este aqui.” Então você irá, envergonhado, ocupar o último lugar.
10 Bhaatu balakakubilikilagha, oghendaghe ositame mu ki̱i̱kalo kyʼabatali na ki̱ti̱i̱ni̱sa, niikuwo oghu aakubilikiiye akaakwisa, akukughila ati, ‘Wai̱ bhootu̱ syanje, oose eni ositame mu ki̱i̱kalo kisemeeye.’ Du̱mbi̱ naawe oku̱hu̱ta mu baghenu̱ baanakyawe abali haala.
10 Pelo contrário, quando alguém convidá-lo, vá sentar no último lugar, para que, quando vier aquele que o convidou, diga a você: “Amigo, venha sentar num lugar melhor.” Isso será uma honra para você diante de todos os demais convidados.
11 Nanga weena munakwebhi̱mba-bhi̱mbi̱ya bali̱mu̱bhondi̱ya kandi oghu akwebundaali̱ya bali̱mu̱hu̱ti̱ya.”
11 Porque todo o que se exalta será humilhado; e o que se humilha será exaltado.
12 Niibuwo Yesu aaghi̱li̱ye oghu aamubilikiiye oghu ati, “Olakabaagha oli na bu̱ghenu̱, otabilikilagha baabhootu̱ syawe, baana baa njoko waawe, nganda syawe, kedha baguudha baanakyawe bonkaha. Nuwaabilikiiye aba, nabo baliisa kukubilikila haa maghenu̱ ghaabo du̱mbi̱ babe bakusasuuye.
12 Depois Jesus disse ao que o havia convidado:
13 Bhaatu obu olabaagha oli na bu̱ghenu̱ bwawe, obilikilaghe banaku na balema baa bu̱li̱ mulingo,
13 Pelo contrário, ao dar um banquete, convide os pobres, os aleijados, os coxos e os cegos,
14 niibuwo olitunga mu̱gi̱sa. Nankabha bo bataakugubha ku̱ku̱ku̱u̱ki̱li̱yamu ebyawe, Luhanga alikukola kusemeeye obu bantu bahi̱ki̱li̱i̱ye bali̱hu̱mbu̱u̱ka.”
14 e você será bem-aventurado, pelo fato de não terem eles com que recompensá-lo. A sua recompensa você receberá na ressurreição dos justos.
15 Obu omui mu bantu abaalyagha na Yesu aba aaghu̱u̱ye ebi Yesu aabu̱ghi̱ye ebi, aaghila ati, “Bali na mu̱gi̱sa abaliba mu bu̱ghenu̱ bwʼomu bu̱lemi̱ bwa Luhanga.”
15 Ao ouvir tais palavras, um dos que estavam à mesa com Jesus lhe disse: — Bem-aventurado aquele que participar do banquete no Reino de Deus.
16 Bhaatu Yesu aabatwi̱la lu̱si̱mo luni ati, “Hakaba aliyo musaasa, aateekani̱ja bu̱ghenu̱ buwe kandi aabilikila bantu bakani̱ye kwisʼo.
16 Jesus, porém, respondeu:
17 Obu baamali̱ye kuteekani̱ja bu̱li̱ kantu, aatuma mu̱heeleli̱ya wee kughambila aba aabilikiiye ati, ‘Mwise, baateekani̱i̱je bu̱li̱ kantu.’
17 À hora da ceia, enviou o seu servo para avisar aos convidados: “Venham, porque tudo já está preparado.”
18 “Bhaatu boona baatandika kumughambila byakwekwati̱i̱si̱ya. Wʼoku̱du̱bha aaghila ati, ‘Naaghu̱li̱ye musili ghwanje, nkughenda kughulola; gutu onganile tankwisa.’
18 Mas todos eles, um por um, começaram a apresentar desculpas. O primeiro disse: “Comprei um campo e preciso ir vê-lo; peço que me desculpe.”
19 “Onji aaghila ati, ‘Naaghu̱li̱ye nte eku̱mi̱, nkubbala kughenda kusilola silakaba sisemeeye; gutu onganile tankwisa.’
19 Outro disse: “Comprei cinco juntas de bois e vou experimentá-las; peço que me desculpe.”
20 “Nʼonji niikiyo kimui aaghila ati, ‘Naaleeti̱ye mugholi, nahabweki tankwisa.’ ”
20 E outro disse: “Casei-me e, por isso, não posso ir.”
21 “Niibuwo mu̱heeleli̱ya oghu aaku̱u̱ki̱ye, aaghambila mukama wee ebi basaasa aba baabu̱ghi̱ye. Mukama wee aatamuwa, aalaghila mu̱heeleli̱ya wee ati, ‘Oghende bwangu mu nguudhe syona nʼomu buhanda bwi̱si̱ye mu tau̱ni̱, obilikile banaku, baghena-gheneeu̱we, aba maaso ghaaghaaye, na balema.’
21 — O servo voltou e, contou tudo ao seu senhor. Então, irado, o dono da casa disse ao seu servo: “Saia depressa para as ruas e becos da cidade e traga para cá os pobres, os aleijados, os cegos e os coxos.”
22 “Obu mu̱heeleli̱ya oghu aaku̱u̱ki̱ye aaghila ati, ‘Mukama wanje, naakoli̱ye ngʼoku wandaghiiye, bhaatu bantu banaakubulʼo dhee.’
22 Mais tarde, o servo lhe disse: “Patrão, já fiz o que o senhor mandou, e ainda há lugar.”
23 “Mukama oghu aaghila mu̱heeleli̱ya wee oghu ati, ‘Oghende mu nguudhe nʼomu buhanda bwʼomu kyalo, olengʼo kulola ngu bantu baakani̱ye haa bu̱ghenu̱ bwanje.
23 Então o senhor disse ao servo: “Saia pelos caminhos e atalhos e obrigue todos a entrar, para que a minha casa fique cheia.
24 Bhaatu mbaghambiiye, aba naabaagha ndu̱bhi̱ye kubilikila, nʼomui taakuliya byokuliya bya bu̱ghenu̱ bwanje bbaa.’ ”
24 Porque digo a vocês que nenhum daqueles homens que foram convidados provará a minha ceia.”
25 Obu Yesu aaghendagha, kiigambi̱ kya bantu bakani̱ye baamukwama. Niibuwo aakebu̱ki̱ye enu̱ma, aabaghila ati,
25 Grandes multidões acompanhavam Jesus, e ele, voltando-se, lhes disse:
26 “Muntu weena naabbali̱ye kwisa hambali ndi, abhonganuuwe kuleka ese wee na ni̱na wee, mukali̱ wee na baana be, baana baani̱na wee baabusaasa kedha baabukali̱, nankabha bwomi̱i̱li̱ buwe bwonini. Ataabaaye atiyo, taakugubha kuba mweghesebuwa wanje.
26 — Se alguém vem a mim e não me ama mais do que ama o seu pai, a sua mãe, a sua mulher, os seus filhos, os seus irmãos, as suas irmãs e até a sua própria vida, não pode ser meu discípulo.
27 Ti̱ weena oghu ataaheeki̱ye musalaba ghuwe ankwama, taakugubha kuba mweghesebuwa wanje bbaa.”
27 E quem não tomar a sua cruz e vier após mim não pode ser meu discípulo.
28 Yesu eeyongela aabaghila ati, “Dhaani nuwaabbali̱ye kukwela numba, tooku̱dhu̱bha obaliilile muhendo ghwa sente esi ekutwala, olole olakaba oli na syakughimala?
28 Pois qual de vocês, pretendendo construir uma torre, não se assenta primeiro para calcular a despesa e verificar se tem os meios para a concluir?
29 Nanga nuwaali̱mi̱ye musingi kusa otagubha kughimala, weena oghu akubona musingi oghu akukusekeelela,
29 Para não acontecer que, tendo lançado os alicerces e não podendo terminar a construção, todos os que a virem zombem dele,
30 ati, ‘Bhaaba muntu oni kusa akatandika kukwela tooli̱ ataagubha kughimala.’
30 dizendo: “Este homem começou a construir e não pôde acabar.”
31 “Kedha ni mukama ki, angubbala kulwana na mukama onji, atadu̱bhi̱ye asitama kweli̱li̱kana, obu baasilikale be mutwalo ghumui, balaba mbagubha kwemiliilila oli̱ oghu aasi̱ye na baasilikale mitwalo ebili?
31 Ou qual é o rei que, indo para combater outro rei, não se assenta primeiro para calcular se com dez mil homens poderá enfrentar o que vem contra ele com vinte mil?
32 Naaboone ataakugubha, akutuma bantu kughenda ku̱u̱ghu̱wana nʼoli̱ mu bu̱si̱nge baasilikale bʼoli banaseleeye kimui.
32 Caso contrário, estando o outro ainda longe, envia-lhe uma embaixada, pedindo condições de paz.
33 Niikiyo kimui, weena mu enu̱we oghu ateelekeeseei̱ye byona ebi ali nabiyo, taakugubha kuba mweghesebuwa wanje.
33 Assim, pois, qualquer um de vocês que não renuncia a tudo o que tem não pode ser meu discípulo.
34 “Kisula kili na mughaso, bhaatu bu̱nu̱li̱ mbwakihooyemu, buuye bakugubha ku̱bu̱ku̱u̱ki̱yamu bati̱ya?
34 — O sal é certamente bom; mas, se o sal se tornar insípido, como lhe restaurar o sabor?
35 Kikuba kitakyali na mughaso ghwona, kuuyʼo kukikuba.
35 Não presta mais nem para a terra nem para o monte de estrume; lançam-no fora. Quem tem ouvidos para ouvir, ouça.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.