Lucas 14

Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs ARIB

Sair da comparação
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 Kilo kya Sabhato kimui, obu Yesu aaghendi̱ye kuliila mwa mwebembeli̱ wa Bafali̱saayo, bantu baakala bamuloleleeye.
1 Tendo Jesus entrado, num sábado, em casa de um dos chefes dos fariseus para comer pão, eles o estavam observando.
2 Mu bantu abaabaaghamu, hakaba alimu musaasa alwaye bulwaye bwa ku̱bhi̱mba-kaka.
2 Achava-se ali diante dele certo homem hidrópico.
3 Niibuwo Yesu aabu̱u̱i̱ye Bafali̱saayo hamui na beegheesi̱ya baa bilaghilo aba ati, “Bilaghilo bi̱si̱i̱mi̱lani̱i̱ye muntu ku̱ki̱li̱ya muunakiye haa kilo kya Sabhato, kedha bbaa?”
3 E Jesus, tomando a palavra, falou aos doutores da lei e aos fariseus, e perguntou: É lícito curar no sábado, ou não?
4 Bhaatu bo baakala baholeei̱ye bhi̱i̱! Du̱mbi̱ Yesu aaku̱mʼo musaasa oghu, aamu̱ki̱li̱ya kandi aamughila ati aghende.
4 Eles, porém, ficaram calados. E Jesus, pegando no homem, o curou, e o despediu.
5 Niibuwo Yesu aatodhi̱ye aababu̱u̱li̱ya ati, “Mwana waawe kedha nte yaawe ni̱yeegengi̱ye mu ki̱i̱na kilo kya Sabhato, okukola ki? Tookukola mulimo ghwa kughibbulamu bwangu?”
5 Então lhes perguntou: Qual de vós, se lhe cair num poço um filho, ou um boi, não o tirará logo, mesmo em dia de sábado?
6 Baatodha baakala baholeei̱ye.
6 A isto nada puderam responder.
7 Obu Yesu aaboone ngoku bamui mu Bafali̱saayo abali haa bu̱ghenu̱ haala bakwete kwekomela ntebe si̱li̱ syonini sya baghenu̱ bakulu, haaniisiyo bakusitamamu, aaha lu̱si̱mo bantu abaabaaghʼo aba ati,
7 Ao notar como os convidados escolhiam os primeiros lugares, propôs-lhes esta parábola:
8 “Muntu naakubilikiiye haa bu̱ghenu̱ buwe, otaghenda kusitama mu ki̱i̱kalo kya ki̱ti̱i̱ni̱sa, nanga muntu oghu asobola kuba ali nʼoghu aabilikiiye, oghu akusaai̱ye ki̱ti̱i̱ni̱sa.
8 Quando por alguém fores convidado às bodas, não te reclines no primeiro lugar; não aconteça que esteja convidado outro mais digno do que tu;
9 Muntu oghu akaaku̱ki̱dha, du̱mbi̱ oghu aababilikiiye oghu akwisa akughile ati, ‘Weehi̱ghi̱le oni mu ntebe muni.’ Ti̱ oku̱lu̱ghamu na nsoni̱, oghende ositame mu ki̱i̱kalo kyʼabatali na ki̱ti̱i̱ni̱sa.
9 e vindo o que te convidou a ti e a ele, te diga: Dá o lugar a este; e então, com vergonha, tenhas de tomar o último lugar.
10 Bhaatu balakakubilikilagha, oghendaghe ositame mu ki̱i̱kalo kyʼabatali na ki̱ti̱i̱ni̱sa, niikuwo oghu aakubilikiiye akaakwisa, akukughila ati, ‘Wai̱ bhootu̱ syanje, oose eni ositame mu ki̱i̱kalo kisemeeye.’ Du̱mbi̱ naawe oku̱hu̱ta mu baghenu̱ baanakyawe abali haala.
10 Mas, quando fores convidado, vai e reclina-te no último lugar, para que, quando vier o que te convidou, te diga: Amigo, sobe mais para cima. Então terás honra diante de todos os que estiverem contigo à mesa.
11 Nanga weena munakwebhi̱mba-bhi̱mbi̱ya bali̱mu̱bhondi̱ya kandi oghu akwebundaali̱ya bali̱mu̱hu̱ti̱ya.”
11 Porque todo o que a si mesmo se exaltar será humilhado, e aquele que a si mesmo se humilhar será exaltado.
12 Niibuwo Yesu aaghi̱li̱ye oghu aamubilikiiye oghu ati, “Olakabaagha oli na bu̱ghenu̱, otabilikilagha baabhootu̱ syawe, baana baa njoko waawe, nganda syawe, kedha baguudha baanakyawe bonkaha. Nuwaabilikiiye aba, nabo baliisa kukubilikila haa maghenu̱ ghaabo du̱mbi̱ babe bakusasuuye.
12 Disse também ao que o havia convidado: Quando deres um jantar, ou uma ceia, não convides teus amigos, nem teus irmãos, nem teus parentes, nem os vizinhos ricos, para que não suceda que também eles te tornem a convidar, e te seja isso retribuído.
13 Bhaatu obu olabaagha oli na bu̱ghenu̱ bwawe, obilikilaghe banaku na balema baa bu̱li̱ mulingo,
13 Mas quando deres um banquete, convida os pobres, os aleijados, os mancos e os cegos;
14 niibuwo olitunga mu̱gi̱sa. Nankabha bo bataakugubha ku̱ku̱ku̱u̱ki̱li̱yamu ebyawe, Luhanga alikukola kusemeeye obu bantu bahi̱ki̱li̱i̱ye bali̱hu̱mbu̱u̱ka.”
14 e serás bem-aventurado; porque eles não têm com que te retribuir; pois retribuído te será na ressurreição dos justos.
15 Obu omui mu bantu abaalyagha na Yesu aba aaghu̱u̱ye ebi Yesu aabu̱ghi̱ye ebi, aaghila ati, “Bali na mu̱gi̱sa abaliba mu bu̱ghenu̱ bwʼomu bu̱lemi̱ bwa Luhanga.”
15 Ao ouvir isso um dos que estavam com ele à mesa, disse-lhe: Bem-aventurado aquele que comer pão no reino de Deus.
16 Bhaatu Yesu aabatwi̱la lu̱si̱mo luni ati, “Hakaba aliyo musaasa, aateekani̱ja bu̱ghenu̱ buwe kandi aabilikila bantu bakani̱ye kwisʼo.
16 Jesus, porém, lhe disse: Certo homem dava uma grande ceia, e convidou a muitos.
17 Obu baamali̱ye kuteekani̱ja bu̱li̱ kantu, aatuma mu̱heeleli̱ya wee kughambila aba aabilikiiye ati, ‘Mwise, baateekani̱i̱je bu̱li̱ kantu.’
17 E à hora da ceia mandou o seu servo dizer aos convidados: vinde, porque tudo já está preparado.
18 “Bhaatu boona baatandika kumughambila byakwekwati̱i̱si̱ya. Wʼoku̱du̱bha aaghila ati, ‘Naaghu̱li̱ye musili ghwanje, nkughenda kughulola; gutu onganile tankwisa.’
18 Mas todos à uma começaram a escusar-se. Disse-lhe o primeiro: Comprei um campo, e preciso ir vê-lo; rogo-te que me dês por escusado.
19 “Onji aaghila ati, ‘Naaghu̱li̱ye nte eku̱mi̱, nkubbala kughenda kusilola silakaba sisemeeye; gutu onganile tankwisa.’
19 Outro disse: Comprei cinco juntas de bois, e vou experimentá-los; rogo-te que me dês por escusado.
20 “Nʼonji niikiyo kimui aaghila ati, ‘Naaleeti̱ye mugholi, nahabweki tankwisa.’ ”
20 Ainda outro disse: Casei-me e portanto não posso ir.
21 “Niibuwo mu̱heeleli̱ya oghu aaku̱u̱ki̱ye, aaghambila mukama wee ebi basaasa aba baabu̱ghi̱ye. Mukama wee aatamuwa, aalaghila mu̱heeleli̱ya wee ati, ‘Oghende bwangu mu nguudhe syona nʼomu buhanda bwi̱si̱ye mu tau̱ni̱, obilikile banaku, baghena-gheneeu̱we, aba maaso ghaaghaaye, na balema.’
21 Voltou o servo e contou tudo isto a seu senhor: Então o dono da casa, indignado, disse a seu servo: Sai depressa para as ruas e becos da cidade e traze aqui os pobres, os aleijados, os cegos e os coxos.
22 “Obu mu̱heeleli̱ya oghu aaku̱u̱ki̱ye aaghila ati, ‘Mukama wanje, naakoli̱ye ngʼoku wandaghiiye, bhaatu bantu banaakubulʼo dhee.’
22 Depois disse o servo: Senhor, feito está como o ordenaste, e ainda há lugar.
23 “Mukama oghu aaghila mu̱heeleli̱ya wee oghu ati, ‘Oghende mu nguudhe nʼomu buhanda bwʼomu kyalo, olengʼo kulola ngu bantu baakani̱ye haa bu̱ghenu̱ bwanje.
23 Respondeu o senhor ao servo: Sai pelos caminhos e valados, e obriga-os a entrar, para que a minha casa se encha.
24 Bhaatu mbaghambiiye, aba naabaagha ndu̱bhi̱ye kubilikila, nʼomui taakuliya byokuliya bya bu̱ghenu̱ bwanje bbaa.’ ”
24 Pois eu vos digo que nenhum daqueles homens que foram convidados provará a minha ceia.
25 Obu Yesu aaghendagha, kiigambi̱ kya bantu bakani̱ye baamukwama. Niibuwo aakebu̱ki̱ye enu̱ma, aabaghila ati,
25 Ora, iam com ele grandes multidões; e, voltando-se, disse-lhes:
26 “Muntu weena naabbali̱ye kwisa hambali ndi, abhonganuuwe kuleka ese wee na ni̱na wee, mukali̱ wee na baana be, baana baani̱na wee baabusaasa kedha baabukali̱, nankabha bwomi̱i̱li̱ buwe bwonini. Ataabaaye atiyo, taakugubha kuba mweghesebuwa wanje.
26 Se alguém vier a mim, e não aborrecer a pai e mãe, a mulher e filhos, a irmãos e irmãs, e ainda também à própria vida, não pode ser meu discípulo.
27 Ti̱ weena oghu ataaheeki̱ye musalaba ghuwe ankwama, taakugubha kuba mweghesebuwa wanje bbaa.”
27 Quem não leva a sua cruz e não me segue, não pode ser meu discípulo.
28 Yesu eeyongela aabaghila ati, “Dhaani nuwaabbali̱ye kukwela numba, tooku̱dhu̱bha obaliilile muhendo ghwa sente esi ekutwala, olole olakaba oli na syakughimala?
28 Pois qual de vós, querendo edificar uma torre, não se senta primeiro a calcular as despesas, para ver se tem com que a acabar?
29 Nanga nuwaali̱mi̱ye musingi kusa otagubha kughimala, weena oghu akubona musingi oghu akukusekeelela,
29 Para não acontecer que, depois de haver posto os alicerces, e não a podendo acabar, todos os que a virem comecem a zombar dele,
30 ati, ‘Bhaaba muntu oni kusa akatandika kukwela tooli̱ ataagubha kughimala.’
30 dizendo: Este homem começou a edificar e não pode acabar.
31 “Kedha ni mukama ki, angubbala kulwana na mukama onji, atadu̱bhi̱ye asitama kweli̱li̱kana, obu baasilikale be mutwalo ghumui, balaba mbagubha kwemiliilila oli̱ oghu aasi̱ye na baasilikale mitwalo ebili?
31 Ou qual é o rei que, indo entrar em guerra contra outro rei, não se senta primeiro a consultar se com dez mil pode sair ao encontro do que vem contra ele com vinte mil?
32 Naaboone ataakugubha, akutuma bantu kughenda ku̱u̱ghu̱wana nʼoli̱ mu bu̱si̱nge baasilikale bʼoli banaseleeye kimui.
32 No caso contrário, enquanto o outro ainda está longe, manda embaixadores, e pede condições de paz.
33 Niikiyo kimui, weena mu enu̱we oghu ateelekeeseei̱ye byona ebi ali nabiyo, taakugubha kuba mweghesebuwa wanje.
33 Assim, pois, todo aquele dentre vós que não renuncia a tudo quanto possui, não pode ser meu discípulo.
34 “Kisula kili na mughaso, bhaatu bu̱nu̱li̱ mbwakihooyemu, buuye bakugubha ku̱bu̱ku̱u̱ki̱yamu bati̱ya?
34 Bom é o sal; mas se o sal se tornar insípido, com que se há de restaurar-lhe o sabor?
35 Kikuba kitakyali na mughaso ghwona, kuuyʼo kukikuba.
35 Não presta nem para terra, nem para adubo; lançam-no fora. Quem tem ouvidos para ouvir, ouça.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.