Lucas 10

Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Haanu̱ma, Mukama Yesu aakoma beeghesebuwa be banji nsanju̱ na babili, aabatuma babili-babili, kumuhikila kughenda mu maatau̱ni̱ na bi̱i̱kalo hambali akughenda.
1 Depois disso, o Senhor escolheu outros setenta e os enviou de dois em dois, para que fossem adiante dele a cada cidade e lugar onde ele haveria de passar.
2 Yesu aabaghila ati, “Haliyo bya kukesa bikani̱ye, bhaatu bakoli̱ niibo bakee. Nahabweki musabe Mukama wa kukesa oghu atume bakoli̱ bakani̱ye mu kukesa kuwe oku.
2 E lhes disse:
3 Mu̱ntegheeleli̱ye! Ndimabatuma, bhaatu mumanye ngu muli nga byana bya ntaama ndimatuma mu mihaga.
3 Vão! Eis que eu os envio como cordeiros para o meio de lobos.
4 Mutaghenda na bikapa bya kubiikilamu sente, kedha bikapa bya ngoye. Mutatwala nkai̱to sinji, kuuyʼo esi mu̱lu̱wete syonkaha. Mutatwalagha bwile bukani̱ye kulamu̱ki̱ya bantu mu kihanda.
4 Não levem bolsa, nem sacola, nem sandálias; e não saúdem ninguém pelo caminho.
5 “Obu mulabaagha nimutaaha mu numba, mu̱du̱bhaghe mughilaghe muti, ‘Mpempa yonkaha haa bantu baa mu numba eni.’
5 Ao entrarem numa casa, digam primeiro: “Paz seja nesta casa!”
6 Mu numba eghi naabaaye halimu muntu oghu abbali̱ye mpempa, alaghitungagha. Bhaatu ataabaayemu, mpempa eghi elakuukilagha enu̱we.
6 Se houver ali uma pessoa que ama a paz, sobre ela repousará a paz de vocês; se não houver, a paz voltará sobre vocês.
7 Ti̱ numba eghi balabeebali̱yaghamu, muukalaghemu kandi haaniimuwo mwalu̱ghi̱i̱li̱lagha ku̱hi̱ki̱ya mu̱lu̱ghi̱ye mu tau̱ni̱ eghi. Muliyaghe kandi munuwaghe ebi balabahaagha byona. Nanga mu̱koli̱ abhonganuuwe kumuha mpeela yee. Mutalu̱ghamu kughoona mu manumba ghanji.
7 Fiquem na mesma casa, comendo e bebendo do que eles tiverem; porque o trabalhador é digno do seu salário. Não fiquem mudando de casa em casa.
8 “Mulakaki̱dhagha mu tau̱ni̱ mbaabeebali̱ya, muliyaghe byokuliya ebi balabahaagha.
8 Quando entrarem numa cidade e ali forem bem-recebidos, comam do que lhes for oferecido.
9 Mu̱ki̱li̱yaghe balwaye abalimu kandi mughambilaghe bantu baamu muti, ‘Bu̱lemi̱ bwa Luhanga bwahi̱ki̱ye.’
9 Curem os doentes que nela houver e digam ao povo dali: “O Reino de Deus se aproximou de vocês.”
10 Bhaatu obu mulaki̱dhagha mu tau̱ni̱ mbaabhenga kubeebali̱ya mughendaghe mu nguudhe syamu hambali bantu bakani̱ye bali mughilaghe muti,
10 Porém, quando entrarem numa cidade e não forem bem-recebidos, saiam pelas ruas, dizendo:
11 ‘Tuli maku̱nku̱mu̱la nankabha tu̱u̱tu̱ yʼomu tau̱ni̱ yaanu eni eghi ekwatilaane mu bighanja byatu kwoleka ngoku Luhanga alibafubila. Bhaatu mumanye ngu bu̱lemi̱ bwa Luhanga bwahi̱ki̱ye.’
11 “Até o pó desta cidade, que grudou nos nossos pés, sacudimos contra vocês! No entanto, saibam que está próximo o Reino de Deus.”
12 Mbaghambiiye majima, bwile obu Luhanga aliba naatwi̱la bantu musango, alifubila bantu baa tau̱ni̱ eghi kusaali̱ya ngoku alifubila bantu baa tau̱ni̱ ya Sodomu.”
12 Eu digo a vocês que, naquele dia, haverá menos rigor para Sodoma do que para aquela cidade.
13 Ngamulikibona enu̱we bantu bʼomu tau̱ni̱ ya Kolaji̱i̱ni̱! Ngamulikibona enu̱we bantu bʼomu tau̱ni̱ ya Bbetesai̱da! Nguli byakuswekani̱ya ebi naakoleeye ewaanu, naabikoleeye Ti̱lo kedha Si̱dooni̱, bangubaaye beeku̱u̱ki̱yemu hambele, balu̱wala ngoye sya bujune kandi basitama mu ki̱bu̱ kyʼomu mahi̱gha.
13 — Ai de você, Corazim! Ai de você, Betsaida! Porque, se em Tiro e em Sidom se tivessem operado os milagres que foram feitos em vocês, há muito que elas teriam se arrependido, assentadas em pano de saco e cinza.
14 Bhaatu mbaghambiiye, Luhanga ali̱twi̱la enu̱we musango ghwamaani̱ kusaali̱ya ngoku ali̱ghu̱twi̱la bantu baa tau̱ni̱ ya Ti̱lo na ya Si̱dooni̱.
14 Mas, no Juízo, haverá menos rigor para Tiro e Sidom do que para vocês.
15 Ti̱ enu̱we bantu baa Kapelenau̱mu̱ abaabhengi̱ye ku̱mpi̱ki̱li̱ja, mu̱kweli̱li̱kana muti Luhanga alibaha ki̱ti̱i̱ni̱sa kyamaani̱ mu eghulu? Bbaa, alibakuba Eku̱li̱mu̱.
15 — E você, Cafarnaum, pensa que será elevada até o céu? Será jogada no inferno!
16 “Weena oghu aku̱u̱ghu̱wa ebyanu, ni̱i̱si̱ye akuba aaghu̱u̱ye kandi oghu akubhenga ebyanu, ni̱i̱si̱ye akuba abhengi̱ye kandi oghu akubhenga si̱ye, akuba abhengi̱ye oghu akantuma.”
16 — Quem ouve vocês ouve a mim; e quem rejeita vocês é a mim que rejeita; quem, porém, me rejeita está rejeitando aquele que me enviou.
17 Niibuwo beeghesebuwa nsanju̱ na babili aba baaku̱u̱ki̱ye, baasa badheedheleeu̱we kimui, baahi̱ka, baaghila Yesu bati, “Mukama, twakalaghilagha nankabha bi̱li̱mu̱ ku̱lu̱ghʼo bantu mu li̱i̱na lyawe bibalu̱ghʼo.”
17 Então os setenta voltaram, cheios de alegria, dizendo: — Senhor, em seu nome os próprios demônios se submetem a nós!
18 Aabakuukamu ati, “Ee, Luhanga kubaha bu̱toki̱ bwa kubhingʼo bantu bi̱li̱mu̱, naabaagha ndoli̱ye ngoku Luhanga aayaghʼo Si̱taani̱ bu̱toki̱ mulundi ghumui ngoku nkubha ekabbyoka.
18 Jesus lhes disse:
19 Naabahaaye bu̱toki̱ kukpeetaagha njoka na bunamuntakana kandi bu̱toki̱ ku̱si̱ngu̱la maani̱ ghoona ghaa ngi̱ghu̱ Si̱taani̱, ti̱ taaliyo ekikubakola kubhi bbaa.
19 Eis que eu dei a vocês autoridade para pisarem cobras e escorpiões e sobre todo o poder do inimigo, e nada, absolutamente, lhes causará dano.
20 Bhaatu mutadheedhuwa haabwa bi̱li̱mu̱ kubaaghu̱wa. Mudheedhuwe haabwa mali̱i̱na ghaanu kuba ghahandi̱i̱ku̱u̱we mu eghulu.”
20 No entanto, alegrem-se, não porque os espíritos se submetem a vocês, e sim porque o nome de cada um de vocês está registrado no céu.
21 Bwile obu Yesu aasula maani̱ ghaa Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye, ti̱ aadheedheluwa kimui. Aaghila ati, “Tita, Mukama wʼeghulu na nsi, nku̱ku̱si̱i̱ma nanga majima agha okaghabisi̱i̱li̱la baa magheji kandi basomi̱ye. Waaghasu̱u̱ku̱li̱la baana bakelembe. Ee, Tita, eki niikiyo waaboone ki̱ku̱dheedhi̱ye kwonini.”
21 Naquela hora, Jesus exultou no Espírito Santo e exclamou:
22 “Tita niiye akampa bu̱toki̱ bwa bu̱li̱ kintu kyona. Taaliyo nʼomui oghu amani̱ye si̱ye Mwana kuuyʼo Tita oghu kandi taaliyo oghu amani̱ye Tita kuuyʼo Mwana kandi nʼaba Mwana akukomaghamu kuleka mbamumanya.”
22 — Tudo me foi entregue por meu Pai. Ninguém sabe quem é o Filho, a não ser o Pai; e também ninguém sabe quem é o Pai, a não ser o Filho e aquele a quem o Filho o quiser revelar.
23 Niibuwo eegaai̱ye aaghila beeghesebuwa be mu ki̱bi̱so ati, “Bali na mu̱gi̱sa abakubona ebi enu̱we mukwete kubona.
23 E, voltando-se para os seus discípulos, Jesus lhes disse em particular:
24 Mbaghambiiye, balangi̱ na bakama bakani̱ye bakabbala kubona ebi muboone, bhaatu bataabibona kandi ku̱u̱ghu̱wa ebi mu̱u̱ghu̱u̱ye, bhaatu bataabi̱i̱ghu̱wa.”
24 Pois eu lhes digo que muitos profetas e reis quiseram ver o que vocês estão vendo, mas não viram; e quiseram ouvir o que vocês estão ouvindo, mas não ouviram.
25 Kilo kimui mwegheesi̱ya wa bilaghilo, aabbala kulengesa Yesu. Aamuka, aamu̱bu̱u̱li̱ya ati, “Mwegheesi̱ya, nibhonganuuwe kukola ki niikuwo ntunge bwomi̱i̱li̱ butahuwʼo?”
25 E eis que certo homem, intérprete da Lei, se levantou com o objetivo de pôr Jesus à prova e lhe perguntou: — Mestre, que farei para herdar a vida eterna?
26 Yesu aamu̱bu̱u̱li̱ya ati, “Kihandi̱i̱ku̱u̱we ki̱ti̱ya mu bilaghilo? Uwe obyetegheleei̱ye oti̱ya?”
26 Então Jesus lhe perguntou:
27 Musaasa oghu aamukuukamu ati, “Bi̱ghi̱li̱ye biti, ‘Okundaghe Mukama Luhanga waawe na mutima ghwawe ghwona, bwomi̱i̱li̱ bwawe bwona, maani̱ ghaawe ghoona, na magheji ghaawe ghoona’; kandi, ‘Okundaghe muunakyawe ngoku weeku̱ndi̱ye weenini.’ ”
27 A isto ele respondeu: — “Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, com todas as suas forças e todo o seu entendimento.” E: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.”
28 Yesu aamughila ati, “Waaku̱u̱ki̱yemu kusemeeye. Okolaghe otiyo, Luhanga akwisa kukuha bwomi̱i̱li̱ butahuwʼo.”
28 Então Jesus lhe disse:
29 Bhaatu musaasa oghu haabwa kwefoola ati ahi̱ki̱i̱ye, aabu̱u̱li̱ya Yesu ati, “Buuye muunakyanje, ni ani̱?”
29 Mas ele, querendo justificar-se, perguntou a Jesus: — Quem é o meu próximo?
30 Yesu aamukuukamu ati, “Kilo kimui musaasa aalu̱ghagha mu kibugha kya Yelusaalemu naahona kughenda Yeli̱ko, aaghuwa mu baji̱ndi̱. Baamukwata, baamu̱tu̱u̱bbu̱la, baamuhuulanga; baamu̱ti̱gha alekeeye bo beeghendela.
30 Jesus prosseguiu, dizendo:
31 “Kyamu̱gi̱sa ghulungi, mu̱hongi̱ aabungagha mu luguudhe olu. Obu aamusangi̱yʼo naamubona, aamukengeela, aaghenda.
31 Por casualidade, um sacerdote estava descendo por aquele mesmo caminho e, vendo aquele homem, passou de largo.
32 “Niikiyo kimui dhee, Mu̱leevi̱ aasaalila mu luguudhe olu, obu aahi̱ki̱ye hambali musaasa oghu ali aamubona, naye dhee aamukengeela, aaghenda.
32 De igual modo, um levita descia por aquele lugar e, vendo-o, passou de largo.
33 “Niibuwo Musamali̱ya naye aaki̱dhi̱ye hambali musaasa oghu ali. Obu aamuboone, aamukwatiluwa kisa.
33 Certo samaritano, que seguia o seu caminho, passou perto do homem e, vendo-o, compadeceu-se dele.
34 Aaghenda, hambali musaasa oghu ali aamusiigha mafu̱ta na vi̱i̱ni̱ mu ngogha baamu̱hu̱taahi̱ye, aamuboha ngogha esi na bbandai̱jo. Du̱mbi̱ aamuta haa ndogooi̱ yee, aamutwala mu looji̱, aamuloleelela.
34 E, aproximando-se, fez curativos nos ferimentos dele, aplicando-lhes óleo e vinho. Depois, colocou aquele homem sobre o seu próprio animal, levou-o para uma hospedaria e tratou dele.
35 “Obu bwakeeye, aakwata sente syengaane na musaala ghwa mu̱koli̱ ghwa bilo bibili, aasiha mukama wa looji̱ eghi. Aamughila ati, ‘Gutu, ololeelele mulwaye wanje oni kandi nuwaakoleeseei̱ye sente sisaaye haala, nkukusasulamu siyo ninaaku̱u̱ki̱ye.’ ”
35 No dia seguinte, separou dois denários e os entregou ao hospedeiro, dizendo: “Cuide deste homem. E, se você gastar algo a mais, farei o reembolso quando eu voltar.”
36 Niibuwo Yesu aabu̱u̱i̱ye mwegheesi̱ya wa bilaghilo bya di̱i̱ni̱ oghu ati, “Mabhu̱u̱le, mu basaasa basatu aba, ni ani̱ akatwalikani̱ya musaasa oghu akaghuwa mu baji̱ndi̱ oghu nga muunakiye?”
36 Então Jesus perguntou:
37 Aamukuukamu ati, “Ni oghu akamughilila ngughuma.” Yesu aamughila ati, “Naawe oghende okolaghe otiyo.”
37 O intérprete da Lei respondeu: — O que usou de misericórdia para com ele. Então Jesus lhe disse:
38 Yesu na beeghesebuwa be mbanaghenda mu kibugha kya Yelusaalemu, baaki̱dha mu mu̱bhi̱li̱. Mukali̱ omui mu mu̱bhi̱li̱ oghu li̱i̱na liye Malita eebali̱i̱ye Yesu ati ataahe mu numba yee.
38 Quando eles seguiam viagem, Jesus entrou numa aldeia. E certa mulher, chamada Marta, hospedou-o na sua casa.
39 Mukali̱ oghu akaba ali na mwana waani̱na wee li̱i̱na liye Mali̱ya. Mali̱ya oghu aasitama haai-haai na Mukama, aakala ategheleei̱ye bhyani ebi akwete kwegheesi̱ya.
39 Marta tinha uma irmã, chamada Maria, que, assentada aos pés do Senhor, ouvia o seu ensino.
40 Bhaatu Malita aakala naanatalibana kubateekani̱li̱ja, ataagubha kusitama ku̱tegheeleli̱ya. Niibuwo aasi̱ye aabu̱u̱li̱ya Yesu ati, “Mukama, oghile Malita naye aase ankoonele. Tooboone ngoku andekeelelani̱i̱ye milimo nenkaha?”
40 Marta agitava-se de um lado para outro, ocupada em muitos serviços. Então se aproximou de Jesus e disse: — O Senhor não se importa com o fato de minha irmã ter deixado que eu fique sozinha para servir? Diga-lhe que venha me ajudar.
41 Mukama aamukuukamu ati, “Malita, Malita, otuntuuye kandi niibuwo waatalibana na bintu bikani̱ye,
41 Mas o Senhor respondeu:
42 bhaatu ekisemeeye nkimui kyonkaha. Ti̱ Mali̱ya eye aatu̱u̱yemu kukola ekisemeeye eki kandi muntu taakumuuyʼo kiyo bbaa.”
42 mas apenas uma é necessária. Maria escolheu a boa parte, e esta não lhe será tirada.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.