João 4
Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs NVT
1 Bafali̱saayo baamanya ngoku Yesu akwete kutunga beeghesebuwa bakani̱ye abakwete kubati̱i̱ji̱buwa kusaali̱ya aba Yohaana aabati̱jagha.
1 Jesus sabia que os fariseus tinham ouvido dizer que ele batizava e fazia mais discípulos que João,
2 Bhaatu beeghesebuwa baa Yesu niibo baabati̱jagha bantu aba, Yesu eye eenini taabati̱jagha bantu bbaa.
2 embora Jesus mesmo não os batizasse, e sim seus discípulos.
3 Obu aamani̱ye ngoku Bafali̱saayo baamani̱ye eki, aalu̱gha mu di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Bu̱yu̱daaya kandi aatodha aakuuka mu ya Galilaaya.
3 Assim, deixou a Judeia e voltou para a Galileia.
4 Yesu naanakuuka e Galilaaya, aakwamila mu di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Samali̱ya.
4 No caminho, teve de passar por Samaria.
5 Naanakwamila mu di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ eghi aaki̱dha mu tau̱ni̱ ya Samali̱ya eghi baaghilaghamu Sikaali̱, eghi eli haai na kibanja eki Yakobbo aahaaye mutabani̱ wee Yojeefu̱.
5 Chegou ao povoado samaritano de Sicar, perto do campo que Jacó tinha dado a seu filho José.
6 Mu ki̱i̱kalo eki niiyo kyahu̱dhu̱ kya Yakobbo kyabaagha. Ti̱ saaha nga mukaagha haala syantangaali̱ kandi Yesu akaba aluwakaki̱ye haabwa kulubhatanga lughendo lu̱seli̱ye, du̱mbi̱ aasitama haai na kyahu̱dhu̱ eki.
6 O poço de Jacó ficava ali, e Jesus, cansado da longa caminhada, sentou-se junto ao poço, por volta do meio-dia.
7 Yesu anali haala mukali̱ oghu akaba akaaye mu di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Samali̱ya eghi, aasa haa kyahu̱dhu̱ haala kutaha maasi, naanaghataha Yesu aamughila ati, “Gutu, ompe haa maasi ghaawe haala ninuwʼo.”
7 Pouco depois, uma mulher samaritana veio tirar água, e Jesus lhe disse: “Por favor, dê-me um pouco de água para beber”.
8 (Bwile obu beeghesebuwa baa Yesu bakaba baghendi̱ye mu tau̱ni̱ kughula byokuliya.)
8 Naquele momento, seus discípulos tinham ido ao povoado comprar comida.
9 Mukali̱ wʼomu Samali̱ya oghu aakuukamu Yesu ati, “Uwe oli Mu̱yu̱daaya kandi si̱ye naaba mukali̱ wʼomu Samali̱ya, ti̱ okugubha oti̱ya kunsaba oti nkuhe maasi ghaa kunuwa?” (Bayu̱daaya tabakukolanganagha na Basamali̱ya.)
9 A mulher ficou surpresa, pois os judeus se recusam a ter qualquer contato com os samaritanos. “Você é judeu, e eu sou uma mulher samaritana”, disse ela a Jesus. “Como é que me pede água para beber?”
10 Yesu aakuukamu mukali̱ oghu ati, “Mukali̱ toomani̱ye kisembo eki Luhanga akubbala kukuha kandi toomani̱ye si̱ye oghu nkwete kukusaba nti ompe maasi ghaa kunuwa. Nguli waabaagha omani̱ye si̱ye, wangunsabi̱ye kukuha maasi aghakukuha bwomi̱i̱li̱ butahuwʼo.”
10 Jesus respondeu: “Se ao menos você soubesse que presente Deus tem para você e com quem está falando, você me pediria e eu lhe daria água viva”.
11 Mukali̱ oghu aaghila Yesu ati, “Wai̱tu̱, kyahu̱dhu̱ kini kitobheeye kandi tooli na kya ku̱koti̱yamu kutahi̱ya maasi. Ti̱ maasi aghakuleka muntu naatunga bwomi̱i̱li̱ butahuwʼo, okughaaya haa?
11 “Mas você não tem corda nem balde, e o poço é muito fundo”, disse ela. “De onde tiraria essa água viva?
12 Taata waatu Yakobbo niiye akatuli̱mi̱i̱si̱li̱ya kyahu̱dhu̱ kini kandi ka yee yoona hani niiyo baakaayagha maasi ghaa kunuwa. Kandi na bisolo biye byona hani niiyo baakabiihilagha maasi ghaa kunuwa. Buuye okubbala kughila oti osaai̱ye Yakobbo oghu?”
12 Além do mais, você se considera mais importante que nosso antepassado Jacó, que nos deu este poço? Como pode oferecer água melhor que esta que Jacó, seus filhos e seus animais bebiam?”
13 Yesu aamukuukamu ati, “Weena oghu akunuwaagha maasi aghalu̱ghi̱ye mu kyahu̱dhu̱ kini eliyo likutodhagha limukwata,
13 Jesus respondeu: “Quem bebe desta água logo terá sede outra vez,
14 bhaatu weena oghu akunuwaagha maasi agha nkuhaagha taakutodhagha eliyo limukwata bbaa. Nanga maasi agha nkumuha ghakufooka mu bwomi̱i̱li̱ buwe nga nsulo eghi ekuleka naatunga bwomi̱i̱li̱ butahuwʼo.”
14 mas quem bebe da água que eu dou nunca mais terá sede. Ela se torna uma fonte que brota dentro dele e lhe dá a vida eterna”.
15 Mukali̱ oghu aaghila Yesu ati, “Wai̱tu̱, ompe haa maasi agha niikuwo eliyo litalitodha kunkwata kandi ntatodha kuukala niinaasa hani kutaha maasi.”
15 “Por favor, senhor, dê-me dessa água!”, disse a mulher. “Assim eu nunca mais terei sede nem precisarei vir aqui para tirar água.”
16 Yesu aaghila mukali̱ oghu ati, “Oghende obilikile bali̱i̱ waawe mukuuke naye hani.”
16 “Vá buscar seu marido”, disse Jesus.
17 Mukali̱ oghu aakuukamu Yesu ati, “Tandi na bali̱i̱ wanje bbaa.”
17 “Não tenho marido”, respondeu a mulher. Jesus disse: “É verdade. Você não tem marido,
18 Ti̱ majima ghali ngu baakusweyʼo basaasa bataano kandi musaasa oghu muli naye endindi taakabaaye bali̱i̱ waawe bbaa. Eki waalu̱gha ku̱bu̱gha eki ni majima ghoonini.”
18 pois teve cinco maridos e não é casada com o homem com quem vive agora. Certamente você disse a verdade”.
19 Mukali̱ oghu aaghila Yesu ati, “Wai̱tu̱, endindi naakimanya ngoku oli mulangi̱.
19 “O senhor deve ser profeta”, disse a mulher.
20 Baataata baatu baalami̱li̱yagha Luhanga haa mwena ghuni, bhaatu enu̱we Bayu̱daaya mukughilagha muti Yelusaalemu niikiyo ki̱i̱kalo bantu babhonganuuwe kulami̱li̱yamu Luhanga.”
20 “Então diga-me: por que os judeus insistem que Jerusalém é o único lugar de adoração, enquanto nós, os samaritanos, afirmamos que é aqui, no monte Gerizim, onde nossos antepassados adoraram?”
21 Yesu aamughila ati, “Mukali̱ uwe, ohi̱ki̱li̱je ebi nkwete kukughambila nti, bwile bu̱ku̱hi̱ka hambali bantu bataakulami̱li̱ya Luhanga Eseetu̱we haa mwena ghuni kedha mu Yelusaalemu.
21 Jesus respondeu: “Creia em mim, mulher, está chegando a hora em que já não importará se você adora o Pai neste monte ou em Jerusalém.
22 Enu̱we Basamali̱ya mukulami̱yagha eki mutamani̱ye, bhaatu etu̱we Bayu̱daaya tukulami̱yagha eki tumani̱ye, nanga ku̱lu̱gha mu etu̱we Bayu̱daaya niimuwo Luhanga aahi̱ye oghu aatu̱mi̱ye oghu akujuna bantu musango ghwa bibhi byabo.
22 Vocês, samaritanos, sabem muito pouco a respeito daquele a quem adoram. Nós adoramos com conhecimento, pois a salvação vem por meio dos judeus.
23 Bhaatu bwile bukwisa kandi bwamali̱ye ku̱hi̱ka, obu abakulami̱ya mu majima abakulami̱ya Eseetu̱we mu mwoyo kandi mu majima. Aba niibo bantu aba Eseetu̱we aku̱si̱i̱magha kulami̱ya kwabo.
23 Mas está chegando a hora, e de fato já chegou, em que os verdadeiros adoradores adorarão o Pai em espírito e em verdade. O Pai procura pessoas que o adorem desse modo.
24 Luhanga ni mwoyo kandi abakumulami̱ya babhonganuuwe kumulami̱ya mu mwoyo kandi mu majima.”
24 Pois Deus é Espírito, e é necessário que seus adoradores o adorem em espírito e em verdade”.
25 Mukali̱ oghu aamughila ati, “Nimani̱ye ngoku Masiya (oghu bakughilaghamu Ki̱li̱si̱to) akwisa. Ti̱ akaakwisa, niiye akutughambila bintu byona.”
25 A mulher disse: “Eu sei que o Messias (aquele que é chamado Cristo) virá. Quando vier, ele nos explicará tudo”.
26 Yesu aamughila ati, “Si̱ye oghu nkwete ku̱bu̱gha naawe ni̱i̱si̱ye mukama oghu.”
26 Então Jesus lhe disse: “Sou eu, o que fala com você!”.
27 Yesu naanabu̱gha na mukali̱ oghu, beeghesebuwa be baaki̱dha. Baasweka kusanga naabu̱gha na mukali̱ oghu. Bhaatu taaliyo mweghesebuwa nʼomui oghu akabu̱u̱li̱ya mukali̱ oghu ati, “Okubbala ki?” Kedha ku̱bu̱u̱li̱ya Yesu bati, “Oku̱bu̱gha na mukali̱ oghu nangaaki?”
27 Naquele momento, seus discípulos voltaram. Ficaram surpresos de encontrá-lo falando com uma mulher, mas nenhum deles se atreveu a perguntar: “O que o senhor quer?” ou “Por que conversa com ela?”.
28 Du̱mbi̱ mukali̱ oghu aati̱gha haala munagha aabaagha aasi̱ye kutahilamu maasi, aaghenda aaghambila bamui mu bantu abaabaagha mu tau̱ni̱ ati,
28 A mulher deixou sua vasilha de água junto ao poço e correu de volta para o povoado, dizendo a todos:
29 “Mwise mulole musaasa oghu angambiiye byona ebi naakakola mu bwomi̱i̱li̱ bwanje. Buuye musaasa oghu akugubha kuba ali Ki̱li̱si̱to?”
29 “Venham ver um homem que me disse tudo que eu já fiz na vida! Será que não é ele o Cristo?”.
30 Bantu bakani̱ye baalu̱gha mu tau̱ni̱ eghi, baatandika kughenda hambali Yesu ali.
30 Então as pessoas saíram do povoado para vê-lo.
31 Mukali̱ oghu anali mu tau̱ni̱ kughambila bantu, beeghesebuwa baa Yesu baatandika kumughila bati, “Mwegheesi̱ya, okubeyo kabheghe.”
31 Enquanto isso, os discípulos insistiam com Jesus: “Rabi, coma alguma coisa”.
32 Bhaatu Yesu aaghila beeghesebuwa be aba ati, “Ndi na byokuliya ebi enu̱we mutamani̱yʼo na kantu koona.”
32 Ele, porém, respondeu: “Eu tenho um tipo de alimento que vocês não conhecem”.
33 Niibuwo beeghesebuwa be aba baatandi̱ki̱ye kughambilana bati, “Haliyo muntu oghu anguba amuleeteeye byokuliya?”
33 Os discípulos perguntaram uns aos outros: “Será que alguém lhe trouxe comida?”.
34 Yesu aabaghila ati, “Byokuliya byanje ni kukola kandi kumala mulimo ghwa Tita oghu akantuma.
34 Então Jesus explicou: “Meu alimento consiste em fazer a vontade daquele que me enviou e em terminar a sua obra.
35 Mumani̱ye ngoku bakughilagha bati, okaakuhelagha ndimo, okughikesagha haanu̱ma ya meeli̱ anaa. Bhaatu ndimabaghila nti, muumuke, mulole ndimo yeeli̱ye ni ya kukesa.
35 Vocês não costumam dizer: ‘Ainda faltam quatro meses para a colheita’? Mas eu lhes digo: despertem e olhem em volta. Os campos estão maduros para a colheita.
36 Ti̱ ngoku mukama wa musili akuhaagha mpeela oghu akukesagha ndimo yee, niikuwo na Luhanga akuha mpeela oghu akwekambi̱i̱si̱yagha bantu ku̱hi̱ki̱li̱ja si̱ye. Kandi ngoku mukuleka bantu mbahi̱ki̱li̱ja butumuwa bwanje kutunga bwomi̱i̱li̱ butahuwʼo, kili ngoku bakukesagha ndimo. Bombi oghu akuhelagha nʼoghu akukesagha balidheedheluwa hamui.
36 Os que colhem já recebem salário, e os frutos que ajuntam são as pessoas que passam a ter a vida eterna. Que alegria espera tanto o que semeia como o que colhe!
37 Mumani̱ye ngoku bantu baku̱bu̱ghagha majima bati, ‘Omui akuhelagha, onji akesa.’
37 Vocês conhecem o ditado: ‘Um semeia e outro colhe’. E é verdade.
38 Ndimabatuma niikuwo mwekambi̱i̱si̱ye bantu ku̱hi̱ki̱li̱ja si̱ye, bhaatu taali̱i̱nu̱we mukuba bʼoku̱du̱bha kubaghambila butumuwa bwa Luhanga. Bantu banji bakakola mulimo ghwa kuhela, enu̱we endindi mulimo ghwanu ni kubagu̱bhi̱i̱si̱ya ku̱bwetegheeleli̱ya niikuwo bahi̱ki̱li̱je si̱ye.”
38 Eu envio vocês para colher onde não semearam; outros realizaram o trabalho, e agora vocês ajuntarão a colheita”.
39 Basamali̱ya bakani̱ye ku̱lu̱gha mu tau̱ni̱ ya Sikaali̱ eghi baahi̱ki̱li̱ja Yesu, nanga mukali̱ oghu akabaghambila ati, “Musaasa oghu angambiiye byona ebi naakakola mu bwomi̱i̱li̱ bwanje.”
39 Muitos samaritanos do povoado creram em Jesus por causa daquilo que a mulher relatou: “Ele me disse tudo que eu já fiz!”.
40 Ti̱ obu Basamali̱ya aba baaki̱dhi̱ye hambali Yesu ali, baamwesengeleli̱ya aakale mu tau̱ni̱ yabo eghi, nahabweki Yesu aamala mu tau̱ni̱ eghi bilo bibili.
40 Quando saíram para vê-lo, insistiram que ficasse no povoado. Jesus permaneceu ali dois dias,
41 Kandi haabwa bighambo ebi Yesu aabaghambilagha, bantu banji bakani̱ye bʼomu tau̱ni̱ eghi baamu̱hi̱ki̱li̱ja.
41 e muitos outros ouviram sua palavra e creram.
42 Baaghila mukali̱ oghu bati, “Endindi twahi̱ki̱li̱i̱je etali haabwa bighambo byawe byonkaha, bhaatu haabwa etu̱we kwehi̱ghwi̱la ebi akwete ku̱bu̱gha kandi twakimani̱ye ngoku majima musaasa oghu aaliiye Mu̱ju̱ni̱ wa bantu baa munsi.”
42 Então disseram à mulher: “Agora cremos, não apenas por causa do que você nos contou, mas porque nós mesmos o ouvimos. Agora sabemos que ele é, de fato, o Salvador do mundo”.
43 Haanu̱ma ya Yesu kumala bilo bibili mu di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Samali̱ya eghi, aalu̱ghayo aaghenda mu ya Galilaaya.
43 Depois daqueles dois dias, Jesus partiu para a Galileia.
44 (Yesu akaba naasangu̱u̱we aki̱bu̱ghi̱ye ati mulangi̱ tabaku̱mu̱hu̱ti̱yagha ewaabo.)
44 Ele mesmo tinha dito que um profeta não é honrado em sua própria terra.
45 Obu aaki̱dhi̱ye e Galilaaya, bantu abaakaaye mu Galilaaya eghi baamwebali̱ya, nanga bakaba bwile bunji mbaghendi̱ye e Yelusaalemu haa Ki̱ghenu̱ kya Kuusuka Kusaaluwʼo kandi mbaaboone byona ebi Yesu aakoli̱yeyo.
45 Mas, uma vez que os galileus haviam estado em Jerusalém para a festa da Páscoa e visto tudo que Jesus fizera, eles o receberam.
46 Yesu aatodha aaghenda mu tau̱ni̱ ya Kaana mu di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Galilaaya hambali aahinduuye maasi ghaafooka vi̱i̱ni̱. Hakaba haliyo mu̱lemi̱ mukulu oghu akaba aakaaye e Kapelenau̱mu̱ kandi mutabani̱ wa musaasa oghu akaba alwaliiye kimui.
46 Enquanto Jesus viajava pela Galileia, chegou a Caná, onde tinha transformado água em vinho. Perto dali, em Cafarnaum, havia um oficial do governo cujo filho estava muito doente.
47 Obu musaasa oghu aaghu̱u̱ye ngu Yesu aalu̱ghi̱ye e Bu̱yu̱daaya kandi aaki̱dhi̱ye e Galilaaya, aaghenda hambali Yesu ali eesengeleli̱ya Yesu ati aase, aki̱li̱ye mutabani̱ wee oghu akaba alwaliiye kimui kandi ali haai ku̱ku̱wa.
47 Quando soube que Jesus viera da Judeia para a Galileia, foi até ele e suplicou que fosse a Cafarnaum para curar seu filho, que estava à beira da morte.
48 Yesu aaghila musaasa oghu ati, “Enu̱we bantu tamu̱ku̱hi̱ki̱li̱jagha si̱ye kuuyʼo muboone byakuswekani̱ya ebi nkoli̱ye.”
48 Jesus exclamou: “Jamais crerão, a menos que vejam sinais e maravilhas!”.
49 Mukulu oghu aaghila Yesu ati, “Wai̱tu̱, gutu wiise ewanje mwana wanje atakaku̱u̱ye.”
49 O oficial implorou: “Senhor, por favor, venha antes que meu filho morra”.
50 Yesu aamukuukamu ati, “Oghende, mutabani̱ waawe akukila.”
50 “Volte!”, disse Jesus. “Seu filho viverá.” O homem creu nas palavras de Jesus e partiu para casa.
51 Kilo ekyalabhi̱yʼo obu musaasa oghu aanaghendagha ewe e ka, aasangaana baheeleli̱ya be, baamughambila ngoku mwana oghu aabaagha alwaye aaki̱li̱ye.
51 Enquanto estava a caminho, alguns de seus servos vieram a seu encontro com a notícia de que seu filho estava vivo e bem.
52 Obu aababu̱u̱i̱ye bwile obu mwana oghu aakiliiyemu, baamughila bati, “Mu̱swi̱ja ghwamu̱ki̱li̱ye eso saaha musanju̱ sya ntangaali̱.”
52 Ele perguntou quando o menino havia começado a melhorar, e eles responderam: “Ontem à tarde, à uma hora, a febre subitamente desapareceu!”.
53 Du̱mbi̱ ese wa mwana oghu aasuka ngoku obu aliibuwo bwile Yesu aamu̱ghi̱li̱ye ati, “Mwana waawe akukila.” Nahabweki eye na bantu baa ka yee boona baamu̱hi̱ki̱li̱ja.
53 Então o pai percebeu que havia sido naquele exato momento que Jesus tinha dito: “Seu filho viverá”. E o oficial e todos de sua casa creram em Jesus.
54 Eki niikiyo kyakuswekani̱ya kyakabili eki Yesu aakoleeye Galilaaya haanu̱ma ya ku̱lu̱gha Bu̱yu̱daaya.
54 Esse foi o segundo sinal que Jesus realizou na Galileia, depois que veio da Judeia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.