Gênesis 37
Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs VC
1 Yakobbo aakala mu kyalo kya Kanaani̱ hambali ese wee aabaagha aakaaye.
1 Jacó habitou na região onde seu pai havia morado, na terra de Canaã.
2 Kandi eni niiyo nsoboolola ya Yakobbo na baana be.
2 Eis a história da descendência de Jacó: José, ainda jovem, com a idade de dezessete anos, apascentava o rebanho com seus irmãos, os filhos de Bala e os filhos de Zelfa, mulheres de seu pai; e ele contou ao seu pai as más conversas dos irmãos.
3 Yakobbo akaba aku̱ndi̱ye kimui Yojeefu̱ kusaali̱ya baana be boona, nanga niiye mwana oghu aabyaye mu bukulu buwe. Aamukolela nkanji̱ esemeleeye kimui.
3 Israel amava José mais do que todos os outros filhos, porque ele era o filho de sua velhice; e mandara-lhe fazer uma túnica de várias cores.
4 Obu baana baa ni̱na Yojeefu̱ baaboone ngoku esebo amu̱ku̱ndi̱ye kusaali̱ya ebo, du̱mbi̱ baamwohela kimui kandi tabaamu̱bu̱ghi̱lagha kighambo kyona kisemeeye.
4 Seus irmãos, vendo que seu pai o preferia a eles, conceberam ódio contra ele e não podiam mais tratá-lo com bons modos.
5 Kilo kimui Yojeefu̱ aaloota kilooto. Obu aaghambiiye baghenji̱ be aba ebi aalooti̱ye, beeyongelela kimui kumwoha.
5 Ora, José teve um sonho, e o contou aos seus irmãos, que o detestaram ainda mais:
6 Yojeefu̱ aaghila baghenji̱ be aba ati, “Mu̱tegheeleli̱ye kilooto eki naalooti̱ye.
6 "Ouvi, disse-lhes ele, o sonho que tive:
7 Twabaagha tuli mu musili ntuboha bibha bya ngano, kusa kibha kyanje kyemilila, du̱mbi̱ bibha byanu byona byasa byeli̱ghi̱i̱li̱li̱ya kyanje kandi byatandika kugomba mbi̱ki̱hu̱ti̱ya.”
7 estávamos ligando feixes no campo, e eis que o meu feixe se levantou e se pôs de pé, enquanto os vossos o cercavam e se prostravam diante dele."
8 Baana baa ni̱na wee baamukuukamu bati, “Buuye uwe okubbala kuba mukama waatu? Kandi majima kuwo okubbala kutulema?” Du̱mbi̱ beeyongelela kimui kumwoha haabwa ndooti̱ yee eghi hamui na bighambo ebi aabu̱ghi̱ye.
8 Seus irmãos disseram-lhe: "Quererias, porventura, reinar sobre nós e tornar-te nosso senhor?" E odiaram-no ainda mais por causa de seus sonhos e de suas palavras.
9 Bwile bunji aaloota kilooto kinji, na ebi aalooti̱ye aabighambila baghenji̱ be ati, “Mu̱tegheeleli̱ye, naatodhi̱ye naaloota kilooto kinji. Dhelu buni musana, kweli̱, na nsooli̱ya eku̱mi̱ nʼemui nasiyo syagomba ewanje.”
9 José teve ainda outro sonho, que contou aos seus irmãos. "Tive, disse ele, ainda um sonho: o sol, a lua e onze estrelas prostravam-se diante de mim."
10 Obu aaghambiiye ese wee dhee ebi aalooti̱ye, du̱mbi̱ ese wee aamutanuka, aamughila ati, “Eki nkilooto kya mulingo ki walooti̱ye? Buuye okumani̱i̱si̱ya oti si̱ye so waawe, njoko waawe, na baana baa njoko waawe ni̱i̱tu̱we tukwisa kukugombela?”
10 Ele contou isso ao seu pai e aos seus irmãos, mas foi repreendido por seu pai: "Que significa, disse-lhe ele, este sonho que tiveste? Viremos, porventura, eu, tua mãe e teus irmãos, a nos prostrar por terra diante de ti?"
11 Baana baa ni̱na Yojeefu̱ baamughilila etima likani̱ye, bhaatu ese wee aakala naaneeli̱li̱kana haa ndooti̱ esi.
11 Seus irmãos ficaram, pois, com inveja dele, mas seu pai guardou a lembrança desse acontecimento.
12 Kilo kimui obu baana baa ni̱na Yojeefu̱ baaghendi̱ye ku̱li̱i̱si̱ya bu̱hi̱yo bwa bisolo bya esebo haai na kyalo kya Sekeemu,
12 Os irmãos de José foram apascentar os rebanhos de seu pai em Siquém.
13 Yakobbo aabilikila Yojeefu̱ aamughila ati, “Omani̱ye ngoku baghenji̱ baawe baghendi̱ye ku̱li̱i̱si̱ya mu kyalo ekili haai na Sekeemu, nkubbala kukutuma hambali bali.” Yojeefu̱ aasi̱i̱ma kughendayo.
13 Israel disse a José: "Teus irmãos guardam os rebanhos em Siquém. Vem: vou mandar-te a eles." "Eis-me aqui", respondeu José.
14 Yakobbo aamughila ati, “Oghende olole bu̱hi̱yo obu hamui na baghenji̱ baawe boona balakaba bali kulungi ti̱ wiise ongambile.” Du̱mbi̱ aamutuma ku̱lu̱gha mu kighona kya Hebbu̱looni̱ hambali baabaagha baakaaye, kughenda Sekeemu. Obu Yojeefu̱ aaki̱dhi̱yeyo,
14 "Vai, pois, ver se tudo corre bem a teus irmãos e ao rebanho, e traze-me notícias deles." Enviou-o do vale de Hebron, e José foi a Siquém.
15 musaasa omui aamubona naalolakaka mu kisaka aamu̱bu̱u̱li̱ya ati, “Mbiki okubbala?”
15 Um homem encontrou-o errando pelo campo: "Que buscas?" perguntou ele.
16 Aamukuukamu ati, “Nkubbala baghenji̱ banje. Wangungambila hambali bakwete ku̱li̱i̱si̱li̱ya bu̱hi̱yo bwabo?”
16 "Busco meus irmãos, respondeu ele. Dize-me onde apascentam os rebanhos."
17 Musaasa oghu aamukuukamu ati, “Hani bakalu̱ghʼo, bhaatu nkaaghu̱wa mbaghila bati bakaghenda mu kyalo kya Dosani.” Du̱mbi̱ Yojeefu̱ aabakwama, aabasanga mu kyalo kya Dosani eki.
17 E o homem respondeu: "Partiram daqui e ouvi-os dizer: Vamos a Dotain." Partiu então José em busca dos seus irmãos e encontrou-os em Dotain.
18 Bhaatu obu baamuboone anaseli̱ye, baatandika kughila bati, “Oleke aase niikuwo tumwite.”
18 Eles o viram de longe. Antes que José se aproximasse, combinaram entre si como o haveriam de matar;
19 Baatodha baghambilangana bati, “Olole, munakuloota ngughu aasi̱ye,
19 e disseram: "Eis o sonhador que chega.
20 mwise tumwite, tumukube mu kimui haa bi̱i̱na bini niikuwo tulaghila tuti binyama niibiyo byamuliiye. Ti̱ tulole ekilalu̱gha mu bilooto biye ebi.”
20 Vamos, matemo-lo e atiremo-lo numa cisterna; diremos depois que uma fera o devorou; e então veremos de que lhe aproveitaram os seus sonhos."
21 Obu Leu̱bbeeni̱ aaghu̱u̱ye, aalengʼo kumukoonela naaghila ati, “Bhaawai̱ tutamwita.”
21 Ouvindo-o, porém, Rubem, quis livra-lo de suas mãos: "Não lhe tiremos a vida, disse ele.
22 Leu̱bbeeni̱ aatodha aaghila ati, “Mutamumalʼo, kuuyʼo mumukube mu ki̱i̱na kini mu elungu muni, bhaatu mutamuhuula.” Leu̱bbeeni̱ aabu̱gha ebi kumukoonela ati batamwita kuuyʼo amu̱ku̱u̱ki̱ye ewaa ese wee.
22 Não derrameis sangue. Jogai-o naquela cisterna, no deserto, mas não levanteis vossa mão contra ele." Pois Rubem pensava livrá-lo de suas mãos para o reconduzir ao pai.
23 Du̱mbi̱ obu Yojeefu̱ aabaki̱dhi̱yʼo, baamu̱tu̱u̱bbu̱lamu nkanji̱ yee eghi esemeleeye kimui eghi aabaagha alu̱wete,
23 Quando José se aproximou de seus irmãos, eles o despojaram de sua túnica, daquela bela túnica de várias cores que trazia,
24 baamutwala, baamukuba mu ki̱i̱na.Baghenji̱ baa Yojeefu̱ mbaamukuba mu ki̱i̱na.|alt="Figure" src="CO00705B.TIF" size="col" ref="37:24" Bhaatu ki̱i̱na eki kikaba kitalimu kantu koona bbaa.
24 e jogaram-no numa cisterna velha, que não tinha água.
25 Obu baasitami̱ye kuliya byokuliya byabo, baabona ki̱bbu̱la kya bantu baa mu ntu̱la ya Banasumai̱li̱ mbalu̱gha mu kyalo kya Gi̱li̱yaadi̱. Bakaba bali na ngamila syabo si̱heeki̱ye bintu bisasi̱ye, mubaji̱, na miila mbabitwala eku̱wa ya Mi̱si̱li̱.
25 E, sentando-se para comer, eis que, levantando os olhos, viram surgir no horizonte uma caravana de ismaelitas vinda de Galaad. Seus camelos estavam carregados de resina, de bálsamo e de ládano, que transportavam para o Egito.
26 Yu̱da aaghila baghenji̱ be ati, “Tukughobʼo ki ntwati̱ye mu̱ghenji̱ waatu kandi tu̱swi̱ki̱la saghama yee?”
26 Então Judá disse aos seus irmãos: "Que nos aproveita matar nosso irmão e ocultar o seu sangue?
27 Du̱mbi̱ baaghambilana bati, “Mwise tu̱mu̱ghu̱li̱ye Banasumai̱li̱ bani, bhaatu tutamuhuula, kyʼoku̱du̱bha ni lughanda lwatu eenini kandi waani̱naatu̱we.” Du̱mbi̱ baghenji̱ be aba boona baasi̱i̱ma.
27 Vinde e vendamo-lo aos ismaelitas. Não levantemos nossas mãos contra ele, pois, afinal, é nosso irmão, nossa carne." Seus irmãos concordaram.
28 Obu baghu̱li̱ baasi̱ye ku̱lu̱gha mu Mi̱di̱yaani̱, du̱mbi̱ baghenji̱ be baamubhula mu ki̱i̱na omu, baamu̱ghu̱li̱ya mu Banasumai̱li̱ bi̱twi̱ke maku̱mi̱ abili bya siliva, du̱mbi̱ Banasumai̱li̱ aba baamutwala Mi̱si̱li̱.
28 E, quando passaram os negociantes madianitas, tiraram José da cisterna e venderam-no por vinte moedas de prata aos ismaelitas, que o levaram para o Egito.
29 Obu Leu̱bbeeni̱ aaku̱u̱ki̱ye haa ki̱i̱na haala naasanga Yojeefu̱ atalimu, eetemuulila ngoye haa mubili kwoleka ngoku aali asaliiwe.
29 Rubem voltou à cisterna, e eis que José já não estava ali.
30 Aakuuka mu baghenji̱ be ati, “Buuye mutabhana nga atalimu, ngende mmubbalile haa?”
30 Rasgou então suas vestes e voltou para junto dos seus irmãos: "O menino desapareceu, disse ele. E eu, para onde irei?"
31 Du̱mbi̱ baasala mbu̱li̱, baaleeta saghama yayo baaghiseesangilila haa nkanji̱ ya Yojeefu̱.
31 Tomaram então a túnica de José, mataram um cabrito e a mergulharam no seu sangue.
32 Baatwala nkanji̱ eghi ewaa esebo baamughila bati, “Twasangaane nkanji̱, oghilole kulungi niikuwo omanye elakaba eli ya mwana waawe Yojeefu̱.”
32 E mandaram-na levar ao seu pai com esta mensagem: "Eis o que encontramos: vê se não é, porventura, a túnica do teu filho."
33 Aaghimaniilila, du̱mbi̱ aaghila ati, “Eni majima kuwo ni nkanji̱ ya mwana wanje! Kinyama kya mu kisaka kyamwi̱ti̱ye. Ee, mutabani̱ wanje Yojeefu̱ kisolo kyamutemanguuyemu buhande-hande!”
33 Jacó reconheceu-a e exclamou: "É a túnica de meu filho! Uma fera o devorou! José foi estraçalhado!"
34 Du̱mbi̱ Yakobbo eetemangulila ngoye haa mubili, aalu̱wala ngoye sya bujune, eeghungila mutabani̱ wee oghu kumala bilo bikani̱ye.
34 E, rasgando as vestes, cobriu-se de um saco, e chorou o seu filho por muito tempo.
35 Batabani̱ be na bahala be boona baasa ku̱mu̱hu̱u̱mu̱li̱ya, bhaatu eye aabhengela kimui kuleka. Du̱mbi̱ aaghila ati, “Bbaa, nkuukala nineeghu̱ngi̱ye ku̱hi̱ki̱ya nanje obu ndi̱ku̱wa niikuwo ngende hambali mwana wanje aaghendi̱ye.” Niibuwo eeyongeleeye kimui kweghunga na kulila haabwa mutabani̱ wee Yojeefu̱.
35 Todos os seus filhos e filhas vieram consolá-lo, mas ele não aceitou nenhuma condolência: "É chorando, disse ele, que descerei para junto de meu filho na habitação dos mortos." Foi assim que o seu pai o chorou.
36 Bhaatu basu̱u̱bu̱ji̱ aba abaatwete Yojeefu̱, bakaghenda baamu̱ghu̱li̱ya ewaa Poti̱i̱fa omui mu bakulu mu bukama bwa Falaaho kandi oghu akaba ali mukulu wa abaalindagha Falaaho.
36 Os madianitas venderam-no a Putifar, no Egito, eunuco do faraó e chefe da guarda.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 37, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.