Mateus 15
GOD IMI WENG (TLF) vs VC
1 Kale kota Falosi sino ulo utamsip tinum sino iyo Jerusalam kutam ilota tal Yesus imi daga-nilip e,
1 Alguns fariseus e escribas de Jerusalém vieram um dia ter com Jesus e lhe disseram:
2 “Kabaa. Sugayok uyo numi olal iyo bogo-nilip, ‘Iman unelan o agelap uyo, sagaal uyo tele suuba-nalapta o,’ agesip kale, amalabal iyo suun kup ilimi man iyo kafalemin kup kem-nuubip kale, nuyo kanupmin kuguup uyo waafulup albu kuta, kapmi okumop man iyo, intaben o ageta numi olal imi kuguup uyo kwaasule-bom-nilipta, imi sagaal uyo tele suubamin binim ke-bomta iman uyo unan-nuubip o?” agelip e,
2 Por que transgridem teus discípulos a tradição dos antigos? Nem mesmo lavam as mãos antes de comer.
3 Yesus isiik bogobe-nala e, “Minte ipde a? Intaben o age-nilipta, ilipmi olal imi weng kem kwep daabesip uta kup tinangka-bom-nilipta minte, God imi weng kem uta kwaasulem-nuubip a?
3 Jesus respondeu-lhes: E vós, por que violais os preceitos de Deus, por causa de vossa tradição?
4 God iyo bogo-nala,
4 Deus disse: Honra teu pai e tua mãe; aquele que amaldiçoar seu pai ou sua mãe será castigado de morte {Ex 20,12; 21,17}.
5 Kuta ipkil ilipmi weng migik maak bogo-nilip e, ‘Kanube tinum iyo, mani albu uyo God imi kobelan o age-nalata, aalap sino ogen sino iyo bogobe-nala, “Nimi mani waafubi uyo God imi kobelan-temi o agebi kale, uyo asok ulaa ku-nilita, agam ibo tele tiin mo dong daga-eman-temaali o,” agela umdii,
5 Mas vós dizeis: Aquele que disser a seu pai ou a sua mãe: aquilo com que eu vos poderia assistir, já ofereci a Deus,
6 bemi aalap sino ogen sino tiin molan-temaala boyo felepman-temu o,’ agan-nuubip ko. Kale boyo fen ilipmi weng kem bota kup kam agan-bom-nilipta, God imi weng kem uyo kwaasulem-nuubip kuba.
6 esse já não é obrigado a socorrer de outro modo a seus pais. Assim, por causa de vossa tradição, anulais a palavra de Deus.
7 Ibo bisop weng alop bagamin tinum kale, sugayok uyo God imi profet Aisaya iyo ipmi kuguup sang uyo God imi suuk kon tem uyo dola ko bogo-nala e,
7 Hipócritas! É bem de vós que fala o profeta Isaías:
8 ‘God iyo bogo-nala, “Kanupmin unang tinum kalip iyo bisop nimi tok uta bagan-nuubip kale minte, nimi aget uyo kopne meng nimi miit tem uyo talaalup o age-nilipta, yang simanim kal nuubip kale,
8 Este povo somente me honra com os lábios; seu coração, porém, está longe de mim.
9 bilip iyo ilimi weng kem uyo unang tinum iyo kafale-bom bogobe-nilip e, ‘Koyo God imi weng kem kwep daasa kale, waafu-bom-nilipta o,’ agan-nuubip kuta, niyo imi bisop bogo tok bagamup ko agan-nuubip boyo tinangkulan-temaali o,” age God iyo kam agesa o,’
9 Vão é o culto que me prestam, porque ensinam preceitos que só vêm dos homens {Is 29,13}.
10 Kale Yesus iyo unang tinum iyo olabela tal tamip bogobe-nala e, “Niyo sagaal umi ninak tonamin umi sang uta bogobelan-temaali kale, mufekmufek umi tebe ipmi iibak tem fen atin kufak daga-emin umi sang uta bogobelan-temi kale, tinangku-nilip e, tele utamin o ageta ko.
10 Depois, reuniu os assistentes e disse-lhes:
11 God imi tiin diim uyo tinum iyo tebe-nala sagaal ninak tonin tuup min, mufekmufek, ‘Amem o,’ agesip min uyo unela daak imi mat tem unon-temu uyo, boyo tebe tele dufak daalan-temaalu kuta minte, tinum tebe-nala aget mafak fugun-bom weng mafak baga-eman-tema uyo, bota tebe-nuluta, dufak daalan-temu o,” agela ko.
11 Ouvi e compreendei. Não é aquilo que entra pela boca que mancha o homem, mas aquilo que sai dele. Eis o que mancha o homem.
12 Aaltam kota Yesus imi okumop man iyo tal bogobe-nilip e, “Kamogim kabaa. Kapmi weng ko bogobelap boyo Falosi iyo tinangku-nilipta, aget figiit mo olsak tebepmu kale, kabo bo utabap bele ki?” agelip e,
12 Então se aproximaram dele seus discípulos e disseram-lhe: Sabes que os fariseus se escandalizaram com as palavras que ouviram?
13 kota Yesus iyo do weng katip maak bogobela ko. “Unang tinum iyo mufekmufek nimi Aatum abiil tigiin kayaak imi ilanggiip albu ulutap kale minte, mufekmufek san iip maak maak boyo yagal ula tebelu e minte, al bota ugol tebelu no kesu kale, iyo tebe-nalata, al uyo foga kulula unon-temu kale, kamogal bilip iyo al kulutap kesip kale,
13 Jesus respondeu: Toda planta que meu Pai celeste não plantou será arrancada pela raiz.
14 bilip imi weng uyo tinangkamin ba ko. Kale mungkup kamogal bilip iyo tiin tugul ilitap kale, tam tinum tiin tugul iyo maak tebe ipkum tiin tugul maak imi ilep uyo kafalepma umdii, boyo alop maagup faala kulep kafin tem unon-temip (ko. Ulutap kale, Falosi iyo ilep no God imi abiip unemin uyo utamsaalip kale, bilip iyo dogobeta unang tinum kek kek iyo God imi ilep boyo kafalepman-temaalip) o,” agela ko.
14 Deixai-os. São cegos e guias de cegos. Ora, se um cego conduz a outro, tombarão ambos na mesma vala.
15 Kale Fita iyo Yesus imi bogobela ko. “Kamogim kabaa. Mufekmufek, ‘Amem o,’ agelip unan-kalin umi do weng bomi magam uyo bogobelal o,” agela e,
15 Tomando então a palavra, Pedro disse: Explica-nos esta parábola.
16 Yesus isiik bogobe-nala e, “Kamogal bilip iyo bam daalin-tem kale, ipkil mungkup bam daalin-tem aga?
16 Jesus respondeu: Sois também vós de tão pouca compreensão?
17 Ibo nimi weng umi magam boyo tele utamin-tem kelip umdii, nimi weng kaa bogolan-temi koyo tele tinangku-bom-silipta o ageta ko. Tam tinum iyo mufekmufek unelan-tema uyo, daak mat tem kugol siit ilugoluta, no imaan fogolan-tema kota, daak iinom binimanan-temu kale, bota tebe bemi aget tem uyo kufak daabelan-temaalu kale minte,
17 Não compreendeis que tudo o que entra pela boca vai ao ventre e depois é lançado num lugar secreto?
18 tam tinum iyo aget mafak suun kup fugunan-tema uyo, kota weng mafak bagaman-tema kale, ilami aget mafak fugunan-tema bota tebe tinum beyo dufak daalan-temu ko.
18 Ao contrário, aquilo que sai da boca provém do coração, e é isso o que mancha o homem.
19 Minte tam tinum iyo kuguup mafak uyo kanubelin-tem som, aget mafak usiik fuguno-nalata, aaltam yangta kuguup mafak uyo kanupman-tema ko. Kale kuguup mafak kanupman o agelan-tema uyo, kota
19 Porque é do coração que provêm os maus pensamentos, os homicídios, os adultérios, as impurezas, os furtos, os falsos testemunhos, as calúnias.
20 Kale kanupmin aget mafak bota tebe-nuluta, tinum iyo fen dufak dagan-nuubu kale, God iyo kanupmin tinum bemi deng uyo taban-nuubaala kale minte, tinum maak iyo olal imi kuguup uyo waafu-nala kamaki uyo sagaal suuba-nala iman unelan-temaala uyo, bota tebe God imi tiin diim uyo maak dufak daalan-temaalu o,” age-nalata, Yesus imi okumop man imi baga-ema ko.
20 Eis o que mancha o homem. Comer, porém, sem ter lavado as mãos, isso não mancha o homem.
21 Kale Yesus ninggil iyo Juda kasel imi kafin uyo kupkaa daage asit kek kek imi kafin unip kale, asit kek kek bilip imi abiip miton alop umi win uyo Taya e minte Saidon no ko.
21 Jesus partiu dali e retirou-se para os arredores de Tiro e Sidônia.
22 Kale unang tinum kugol nin bilip iyo Juda kasel ba kale, bilip iyo Kenan kasel ita kale, bomi unang maak tal Yesus imi ole-bom bogobe-nulu e, “Kamogim kabaa. Kabo King Devit imi man ilop kale, ni-filin daa-nalapta, kapmi titil boyo ku-nalap dong dogopne o ageta ko. Nimi man unang uyo sinik mafak tebe kufak daaluta, atin ki ogen utaman-nuubu kale, sinik mafak boyo fot tebelap yak iinuta, man boyo tambalanuk o,” agelu kuta minte,
22 E eis que uma cananéia, originária daquela terra, gritava: Senhor, filho de Davi, tem piedade de mim! Minha filha está cruelmente atormentada por um demônio.
23 Yesus iyo unang bomi weng umaak yan kepmin-tem kela e, ilami okumop man iyo tal Yesus iyo fomtuup bogobe-nilip e, “Kamogim kabaa. Unang boyo numi umik tem talan-bom-nulu fomtuup olan-bo kale, boyo fot tebe kwaalap unuk o,” agelip e,
23 Jesus não lhe respondeu palavra alguma. Seus discípulos vieram a ele e lhe disseram com insistência: Despede-a, ela nos persegue com seus gritos.
24 kota Yesus iyo bilip imi weng uyo yan kebela, “God iyo asit kek kek unang tinum mungkup unang kaa kanum talan-bo kalutap imi dong daga-emal o age-nalata, nimdala tisaali kale, God iyo utamata, Israel kasel bilip iyo sipsip imi ilum ilum ke-bom maagalo kesip ilitap kalaa age-nalata, ‘Bilip ita dong daga-emal o ageta nimdala ti-sii o,” agela e,
24 Jesus respondeu-lhes: Não fui enviado senão às ovelhas perdidas da casa de Israel.
25 unang uyo tinangku-nulu e, beten kemin ulumi kuguup uta ku katuun duung fegela daak ton-nulu e, bogolu, “Kamogim kabaa. Dong dogopne o,” agelu ko.
25 Mas aquela mulher veio prostrar-se diante dele, dizendo: Senhor, ajuda-me!
26 Kale (Juda kasel iyo asit kek kek unang tinum imi win uyo bogobe-nilip e, “Kayaam o,” agan-bom-nilip e minte, ilimi unang tinum ita minte, “Man o,” agan-bom no kem-nuubip kale, Yesus imi aget fugunin uyo, unang bomi aget fugunin uyo, kup-kugulita, Yesus beyo tii kanube-nama o agan-bo bele, beyo kanubelan-temaala o agan-bo kalaa age utaman o age-nalata,) do weng maak bogobe-nala e, “Man kangkang imi iman uyo dugu kulep no kayaam imi kobelan-temip boyo felepman-temaalu (kale, mungkup ulutap kupmi dong dogopkelan-temi boyo felepnelan-temaalu) o,” agela e,
26 Jesus respondeu-lhe: Não convém jogar aos cachorrinhos o pão dos filhos. _
27 unang usiik bemi weng uyo yan kebe-nulu e, bogobelu, “Kamogim kabaa. Boyo dam bogolap kuta, man imi iman unan-bilip buul segela daak tebol umi afak tem abelan-temu uyo, felepmuta, kayaam tebol afak tem albip iyo tebe unelan-temip kale, ulutap mungkup kabo dong dogopnelan-temap boyo felep-kaman-temu o,” agelu e,
27 Certamente, Senhor, replicou-lhe ela; mas os cachorrinhos ao menos comem as migalhas que caem da mesa de seus donos...
28 Yesus isiik bogobe-nala e, “Kubaa. Tambaliim kale, kubo nitamapta e, beyo tii dong dogopnelan-tema kalaa nagelap kale, kupmi bogopne-nalap, ‘Dong dogopne o,’ agan-balap uyo, dong dogop-kaman-temi o,” age weng uta kup bagam-salata, maak fagaa umi man unang uyo tambalanu ko.
28 Disse-lhe, então, Jesus: Ó mulher, grande é tua fé! Seja-te feito como desejas. E na mesma hora sua filha ficou curada.
29 Kale Yesus ninggil iyo Taya so Saidon so kasel imi kafin boyo kupka-nilip e, asok daage unanbu no Galili Ok Muk umi kan tem ilep ku-tele daage tam tam tam amdu tigiin maak kugol ton-bom-nilip e,
29 Jesus saiu daquela região e voltou para perto do mar da Galiléia. Subiu a uma colina e sentou-se ali.
30 tam tinum kwiin tagang iyo ipkumal ibitansip sino sagaal ugum sino tiin tugul sino weng kabam sino minte mafak ilik migik umkan unsip sino iyo kulep tal Yesus imi miit tem to-bilipta, Yesus iyo alugum telela imkama ko.
30 Então numerosa multidão aproximou-se dele, trazendo consigo mudos, cegos, coxos, aleijados e muitos outros enfermos. Puseram-nos aos seus pés e ele os curou,
31 Kale unang tinum iyo utamipta e, tinum ibiit iyo mo tiine-bala, sagaal ugum iyo tambalana-bala, tiin tugul imi tiin uyo tambalanebelu mufekmufek uyo utama-bala e minte, weng kabam iyo weng baga-bala no ke-bilip kalaa age unang tinum iyo utam kumang mo-nilipta, Israel kasel numi God imi win uyo kufu-emum o age-nilipta, deng tebemip ko.
31 de sorte que o povo estava admirado ante o espetáculo dos mudos que falavam, daqueles aleijados curados, de coxos que andavam, dos cegos que viam; e glorificavam ao Deus de Israel.
32 Kale Yesus iyo utamata e, unang tinum kwiin tagang iyo albip kalaa age-nala e, ilami okumop man iyo olabela no tamip bogobe-nala e, “Unang tinum kalip imi nisino bii am asuno kelip koyo, imi iman uyo binimanepmu bisop albip kalaa ageta niyo i-filin-bii kuta, niyo iman tep imdali abiip unon-temip uyo, abe-bom-nilip e, iman tep iip kal du molan-temip kale, bisop uyo imdali unon-temaalip o,” agela e,
32 Jesus, porém, reuniu os seus discípulos e disse-lhes: Tenho piedade esta multidão: eis que há três dias está perto de mim e não tem nada para comer. Não quero despedi-la em jejum, para que não desfaleça no caminho.
33 minte okumop man isiik Yesus iyo daga-nilip e, “Unang tinum kalip iyo kwiin tagang kale, iibaan bagan koyo dogap-tele iman uyo kulu-nulupta, alugum ifelup une tii kelan-temip o?” agelip e,
33 Disseram-lhe os discípulos: De que maneira procuraremos neste lugar deserto pão bastante para saciar tal multidão?
34 minte Yesus isiik ninggil imi daga-nala e, “Ibo bret uyo intap kal kulep talbip o?” agela e, Yesus imi weng uyo yan kepmip ko. “Nuyo bret ban kal e minte aniing kangkang iip maak maak no ita kup o,” agelip ko.
34 Pergunta-lhes Jesus: Quantos pães tendes? Sete, e alguns peixinhos, responderam eles.
35 Kale kota Yesus iyo unang tinum iyo bogobela daak kafin diim tonip e,
35 Mandou, então, a multidão assentar-se no chão,
36 bret ban kal sino aniing sino uyo kulu-nala e, God imi, “Misam o,” age-nala e, bret so aniing sino uyo fegela ko-nala e, kulu imi okumop man imi kobelata, ita tebe-nilip e, kulu unang tinum togobelip
36 tomou os sete pães e os peixes e abençoou-os. Depois os partiu e os deu aos discípulos, que os distribuíram à multidão.
37 unan-bii-nilip e, tii kelip ko. Kale okumop man iyo tebe-nilip e, iman tukup tukup ke-bilip uyo afeta-bii basket ban kal abulip dongenu ko.
37 Todos comeram e ficaram saciados, e, dos pedaços que restaram, encheram sete cestos.
38 Kale tinum ilimi kup foa tausen (4,000) e minte ilimi kalelal so man sino iyo kwego dego ke-nilipta, iman boyo unelip ko.
38 Ora, os que se alimentaram foram quatro mil homens, sem contar as mulheres e as crianças.
39 Kale Yesus iyo unang tinum iyo imdala abiip iinip e, Yesus ninggil iyo amdu tigiin uyo kupkaa malaak abe te tam bot tem ton-nilip e, unanbu no abiip Magadan umi kafin mep so ku unip ko.
39 Jesus então despediu o povo, subiu para a barca e retornou à região de Magadã.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.