Filipenses 4

GOD IMI WENG (TLF) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kale atin ki nimi duubal ibaa. Nimi weng kaa bogobeli boyo ibo tinangku waafu-bom-nilipta, Kamogim Yesus imi kuguup waafusip boyo titil faga-bomta o ageta ko. Nalami atin duubal ibaa. Niyo ipmi aget kup kobe-bom-nilita, atin no itaman o agan-bii ko. Kale niyo ipmi mufekmufek kanu-bilip umi deng uyo taban-bom isal kegal albi kuba.
1 Isan imih taituwau, kwa i ayu au yabow, au yasisir naatu au yey, akokok kwanekwan i ayumat ata itin, Regah wanawananamaim kwanabatkikin.
2 Yuwodia kupso Sintike kupso alop ibo tinangkulin. Alop ibo Kamogim imi ilak dosip kale, ibo wengaal uyo digin-kalin ba kale, alop maagup tambaliim bom-nilipta o ageta ko.
2 Kwa Euodia naatu Sinataike airi abifefeyani, akokok Regah wanawananamaim tura airi a tur ta’imon kwanabow.
3 Nugum kabaa. Kabo siin niso ogok maagup ke-bii-sulup kale, kapkal mungkup unang alop bilip iyo dong dogobe no kelapta, alop iyo aget maagup bubul maagup ke igalak ke-bom-nilipta o ageta ko. Alop bilip iyo siin dong dogopne ogok afalik ke-bom God imi weng tambal kupka-e-bii-silip kale, Klemen sino ipkumal ninggil isino mangkal maagup ogok ke-bii-silip kale, God iyo suun nan-temip unang tinum bilip imi win uyo ilami suuk kon tem kwek uyo dola kosa ko.
3 Naatu o bit abar turou auman abifefeyani, akokok iti baibin hairi inibaisih. Anayabin i hairi ayu hibaisu raro’oh baban tur gewasin abosemor, Clement auman naatu bow turou’unah afa moumurih na’in auman hibaisu tur gewasin abobosemor, wabih i yawas ana buk wanawanan hikirum ti’inu’in.
4 Ibo Kamogim imi deng boyo suun kup deng tebe-e-bom-nilipta o ageta kale, niyo aa asok maak so bogobelan o ageta kale, “Deng tebemin o,” agan-bii ko.
4 Regah wanawananamaim mar etei kwaniyasisir. Iban ao maiye, kwaniyasisir!
5 Ibo, alugum unang tinum iyo bet bubul kobe agol ke-e-bilipta, utamipta e, ibo bilili agin kalaa agan-kalin o ageta ko. Am kanum tulu kota, Kamogim imi tolon agin sino ko.
5 Ayu akokok yara’iyen ana yawas i sabuw kwani’obaiyih. Regah na isan i na iyubin.
6 Ibo aget iluum ku aget afalik fugunin ba kale, alugum ipmi mufekmufek sang boyo God imi kobelipta o ageta kale, alugum ipmi beten keman-temip uyo ki, suun kup God iyo, “Suguul o,” agan-bom ipmi mufekmufek duumatanbip uyo dagaga-bom no kemin o ageta ko.
6 Men sawar isah kwananot kwaniyababan, baise mar etei ayoyobanamaim abisa kwakokok i dogor merarayow auman God kwanifefeyan.
7 God imi bet bubul ipmi kobela bilili agebip boyo kwiin kiim kale, tinum nuyo dogobeta bam daa utam-numup binim kale, ibo Yesus Krais imi diim tubu-bilipta, God iyo ipmi aget tem bubul tem uyo tiin mopmata, aget iluum binim, aget afek fugunin binim, bilili agelan-temip ko.
7 Naatu God ana tufuw ra’at orot babin ana so’ob nanatabir i boro kwa dogor naatu anot nafafar Keriso Jesu wanawananamaim kwanama.
8 Kale nimi nugumal ibaa. Weng anung maak bogobelan-temi uyo kalbu ko. Ibo ipmi aget fugunin uyo tele tiin mo-bom-nilipta, kupkek kupkek ke-bom-nilipta, kuguup tambal umi aget uta kup fugun-bom-nilipta o ageta kale, kanube ibo kanumin kanumin kuguup koyo utamipta e,
8 Naatu ayu au tur yomanin i boro iti na’atube anao. Sawar abisa gewasih, sawar abisa tirursagiyen, sawar abisa i turobe anababatun, sawar abisa ya ebaib, sawar abisa hai ef mutufurin, sawar abisa kouksouwenamaim ti’inu’in, sawar abisa i mumunih, sawar abisa i mokobfouh, nati sawar isah anot imaim kwanaya mar etei kwananot.
9 Kuguup kafalebeli ibo ku som minte, weng kopmi tinangku som minte, nimi kuguup kanu-bili uyo utam no ke-silip bota kubaget daa kanu-bilipta, God ipmi bet bubul kupka-e-bala bilili agan-nuubip yagal du mola bom-bilipta o ageta ko.
9 Abisa ayu asinaf kwa’itin biyou’une kwabaib naatu ao kwanonowar i kwani’a’ait. Naatu tufuw ana God boro mar etei bairi kwanama.
10 Kamogim Yesus iyo bo kopnelata, utamita e, boyo magam so kalaa age-nilita, deng afalik taban-bii kale, umi magam uyo utamita e, ibo siin uyo nimi aget do-bom, dong dogobelum o agan-bii-silip kuta, ilep binim kalaa age ilep dilin-bom kupkasipta, kamano kota ilep so kalaa age-nilipta, ibo dong dogopnebip kalaa age-nilita, deng taban-bii ko.
10 Regah wanawananamaim ama’ama i abiyasisir gagamin maiyow, anayabin kwa iban maiye nuhitaseb baibaisu isan kwanotanot. Turobe kwa i baibaisu isan kwanotanot, baise ef men ta ema’am boro a baibais kwanitu.
11 Niyo bogo-nilita, “Niyo mufekmufek duumatanbi o,” aganbaali binim kale, mufekmufek katip maak albu boyo, saak bota kanube bomi o age bilili age-bom bii tigin kesi kale,
11 Iti ao’o i men au huramaim i’en ama’ama baibaisu isan ao’omih, ayu makakaf naatu ma gewas hai ef etei aso’ob, imih abisa kikimin biyou ema’am karam boro anama.
12 mufekmufek so kemin bomi kuguup uyo utamsi e minte, mufekmufek duumatanamin umi kuguup uyo utam kugu-bii tigin ke no kesi kale, intap intap kuguup mitam tolon-temu kuta, nile suun niyo utam kup-kugu-bii deng tebemin kuguup uyo dagaa kusi kale, niyo iman une tii keli kalaa ageli uyo, deng tebeman-temi e minte, iman tep tebepne-bulu maak so o ageli ugol mungkup, deng tebeman-temi no kale,
12 Mour ana veya naatu baimar ana veya i ayu aso’ob, makakaf ta ta wanawanahimaim mi’itube inaa inatomatom naatu mi’itube inabi’aamorob hai kirikirifot etei ayu aso’ob.
13 Krais iyo titil kopne dong dagane-be kale, imi titil diim ilep uyo tii kale, alugum mufekmufek uyo kanum-nimi ko.
13 Sawar etei i wanawananamaim ayu fair abaib, imaim karam boro anasinaf.
14 Kanube-nimi kuta, nugumal ibo nimi aget iluum fugun-bii boyo dong dogopne boyo kubip kale, boyo tambaliim ko.
14 Baise a merar ayiy au makakaf wanawanan kwabibaisu i kwa a gewasin ayu kwabi’obaiyu isan.
15 Filipai kasel ibo tele utamsip kale, kamaki umi no Provins Masedonia kugol bom-nili God imi weng tambal uyo kafalem-siit-nili kupka-nili yak abiip maak maak kem tiinemsi uyo, Kristen imi dong daganemsip iyo ipta kup kale, dong dogopne tuumon uyo kupkanemsip kale,
15 Kwa Philipi sabuw marasika ayu boubu ana tur gewasin abibinan ufunamaim Masedonia abihamiy ana veya, kwa akisimo a baitinin ayu kwabibaisu i kwaso’ob naatu anawayow kwabaib auman i kwaso’ob, ekaleisia afa i men hibaisu.
16 niyo no abiip Tesalonaika kutam kal bom-bilita, ipmi dong daganemin uyo ilep alop faga-silip ko.
16 Naatu ana Thessalonica atit ama’am ana veya kwa a siwar i men mar ta’imon kwaiyafar baibais kwaitu’umih, baise mar maumurih maiyow kwaiyafar.
17 Niyo, “Nita mufekmufek maak misiim kopnelin o,” agan-bilita ba kale, nimi aget fugun-bii uyo, “Nugumal ipmi kuguup tambal kanu-bilip boyo tifilip top so ke-nulu senganuta, ibo win tambal kulin o,” agan-bii ko.
17 Ayu i men nati siwar baiyafarin ayu bain isan ao’omih, en baise akokok a baitininamaim baigegewasin kwanab.
18 Alugum mufekmufek kopnebip uyo tii ke ko bisam dagan-bo kale, nimi mufekmufek tii kebi boyo, ibo tuumon min Epafroditus imi kobelipta, kulep tal kopnela alugum kulubi kale, boyo God imi mufekmufek kobelum o age fuulip tang tambal kuun-bulu ku-nala tambaliim o agan-nuuba ulutap ko.
18 Sawar kwabiyafaren etei i abow, naatu tafan kwaya’abar auman na abaib i ra’at kwanekwan, naatu au kok abisa anotanot etei Epafaroditas kwaitin bow nan i abow umou awan karatan. Siwar nati kwaiyafar abaib i sibor yamurin gewasin faur yamurinabe eyen God eyun ebiyasisir na’atube abai.
19 Nimi God beyo alugum mufekmufek tambal tambal umi miit kayaak kale, beyo, Yesus Krais imi tolop diim o age-nalata, ipmi alugum mufekmufek duumatanbip uyo kobela tii kelan-temip ko.
19 Imih ayoyoyoban, Regah God boro a kok etei na’itin Jesu Keriso ana toto ana buyoy wanawanan ma’agiy ema’am ine kwa etei boro nigegewasini.
20 Kale numi Aatum God beyo imi ifup uyo tebe-bom win kufu-e-bom suun kup deng tebe-bulupta o ageta kale, aafen ko.
20 Tamat God merarayow bora’ara’aten tanitin wanatowan, wanatowan. Amen.
21 Niyo, Yesus Krais imi ilak dolin unang tinum ibo weng umobelan o ageta kale, nimi Kristen nugumal ninggil albup igil ipmi weng umobelip e minte,
21 God ana sabuw etei’imak hai tur ina’owen hai merar ayiy. Taituwa bairi iti ama’am a merar tiyiy.
22 alugum God imi unang tinum iyo ibo weng umobe no kelip e minte, King Sisa imi am ogok kemin iip maak maak iyo fomtuup ipmi, weng umobelup o agelip no ko.
22 God ana sabuw bairi iti ama’am kwa a merar tiyiy. Naatu merarayow gagamin i Caesar ana nibur bairi kwa a merar tiyiy.
23 Kamogim Yesus Krais iyo ibo telele-bom tiin mola tambaliim kup bom-bilipta o ageta ko.
23 Ayu ayoyoyoban, ata Regah Jesu Keriso ana manaw ana kabeber kwa ayub nikofan bairi kwanama. Amen.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Filipenses 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.