Atos 19

GOD IMI WENG (TLF) vs ARIB

Sair da comparação
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 Kale Apolos iyo abiip Korin kugol bom-balata, Fol iyo met Provins Esia umi amdu tem tem uyo tiinan-siit-nala e, kupkaa top abiip Efesis top-nala e,
1 E sucedeu que, enquanto Apolo estava em Corinto, Paulo tendo atravessado as regiões mais altas, chegou a Éfeso e, achando ali alguns discípulos,
2 Yesus imi ilak dolin maak itam bogobe-nala e, “Ibo kamaki Yesus imi ilak do-silip kota, God iyo tebe imi Sinik Tambal iyo ipmi dobe-se aga o?” agela e, isiik bogo-nilip e, “Umbae. Weng umaak numi bogobe-nilip e, ‘Sinik Tambal maak alba o,’ agelip tinangkusaalup kuba,” agelip e,
2 perguntou-lhes: Recebestes vós o Espírito Santo quando crestes? Responderam-lhe eles: Não, nem sequer ouvimos que haja Espírito Santo.
3 isiik bogo-nala e, “Kanubelu bole, bilip iyo dogonupmin weng uta ibo kafalebelipta, ibo ok sam ugo-silip o?” agela e, isiik bogo-nilip e, “Bilip iyo Jon imi weng uta nuyo kafalebelipta, ok sam ugo-sulup o,” agelip e,
3 Tornou-lhes ele: Em que fostes batizados então? E eles disseram: No batismo de João.
4 Fol isiik bogo-nala e, “Jon iyo, Israel kasel ko age Juda kasel unang tinum waantap ita ilimi fengmin uyo kupkaa imi aget uyo fupkela kolip umdii, bilip ita ok sam ugobe-nala e, bogobe-nala e, ‘Ipmi, tinum tolon-tema o age fen-bilip iyo nimi umik tem tolon-tema kale, imi ilak uyo dolin o,’ age-nalata, baga-emsa kale, tinum ti-se beyo Yesus ita o,” agan-kala ko.
4 Mas Paulo respondeu: João administrou o batismo do arrependimento, dizendo ao povo que cresse naquele que após ele havia de vir, isto é, em Jesus.
5 Kale Efesis kasel Yesus imi ilak dolin iyo weng boyo tinangku-nilipta, Yesus imi win uyo kufo-nilipta, ok sam uyo ugolip e,
5 Quando ouviram isso, foram batizados em nome do Senhor Jesus.
6 Fol iyo sagaal kwep yak imi dubom diim daabelata, God imi Sinik Tambal iyo bilip imi diim abelata, weng migik migik utamsaalip binim uyo baga-bom-nilip e minte, God imi weng kem uyo baga-e-bom no kemip kale,
6 Havendo-lhes Paulo imposto as mãos, veio sobre eles o Espírito Santo, e falavam em línguas e profetizavam.
7 tinum bilip iyo tol kup te tam tuluun kal tap ko.
7 E eram ao todo uns doze homens.
8 Kale Fol iyo tam Juda kasel imi ulotu am tam-nala e, finanin uyo kupka-nalata, fomtuup tinum unang iyo baga-e-bom-nala e, God imi Yesus ulaa dula kamok ke unang tinum tiin mo-boma umi sang uyo kafale-bom-nala e minte, “Weng baga-e-bii koyo fen tuluun weng o,” agan-bom no kem yakyak ke-bii kayop asuno kela e,
8 Paulo, entrando na sinagoga, falou ousadamente por espaço de três meses, discutindo e persuadindo acerca do reino de Deus.
9 iip maak maak iyo kutaang kup tebe-bom-nilip e, Yesus imi ilak uyo dolan-temaalup o agan-bom-nilip e, ulotu am kutam kal mo-nilip e, itafi-bom bogobe-nilip e, “Kristen ipmi weng uyo mafak o,” agan-kalip kale, Fol iyo imkaa Yesus imi ilak dolin iyo kulep-nala e, daage no Tiranus imi kafalemin am no-nala e, suun kup kafale-bala bii,
9 Mas, como alguns deles se endurecessem e não obedecessem, falando mal do Caminho diante da multidão, apartou-se deles e separou os discípulos, discutindo diariamente na escola de Tirano.
10 atol alop dakan kela kale, Kamogim Yesus imi sang uyo yak Provins Esia umi abiip maak maak kem tiine-buluta, alugum Juda kasel so Grik kasel so Esia kugol nin iyo tolong dugamip kuta, milii iyo tinangka-bala e minte, milii iyo tinangkamin binim ke-bala no kemsip ko.
10 Durou isto por dois anos; de maneira que todos os que habitavam na Ásia, tanto judeus como gregos, ouviram a palavra do Senhor.
11 Kale God iyo Fol iyo dong daga-e-balata, kwiin mirakel ko age mufekmufek ugulumi migik maak telela-balata,
11 E Deus pelas mãos de Paulo fazia milagres extraordinários,
12 unang tinum iyo tal Fol imi ifak talamin ilim min, ogok ke-bom migimin ilim uyo kulep no unang tinum mafak ilin imi kaal diim tobelipta, mafak ilin uyo binim ke-e-bulu e minte, sinik mafak iyo imkaa yak iine-bom no kemip ko.
12 de sorte que lenços e aventais eram levados do seu corpo aos enfermos, e as doenças os deixavam e saíam deles os espíritos malignos.
13 Kale Juda kasel maak iyo yak abiip maak maak uyo tiine-bom-nilipta, unang tinum sinik mafak ifak daasa iyo telela imolip tambalan-nuubip kale, iip maak maak iyo unang tinum sinik mafak ifak daasa umdii, Kamogim Yesus imi win uta kufo kup-kugu-bom-nilip e, sinik mafak imi bogobe-nilip e, “Fol iyo Yesus imi sang uyo bagan-be kale, nugol mungkup Yesus imi win tolop diim ipmi baga-e-bulup kale, yak iinin o,” agan-nuubip kale,
13 Ora, também alguns dos exorcistas judeus, ambulantes, tentavam invocar o nome de Jesus sobre os que tinham espíritos malignos, dizendo: Esconjuro-vos por Jesus a quem Paulo prega.
14 Juda kasel imi tinum amem ko age pris imi kamok maak imi win uyo Seva kale, bemi man tinum ban kal iyo boyo kanu-bilip kuta, ninggil iyo Yesus imi ilak dosaalip kale,
14 E os que faziam isto eram sete filhos de Ceva, judeu, um dos principais sacerdotes.
15 sinik mafak iyo bogobe-nala e, “Tinum titil miit kayaak Yesus beyo atamsi, tinum titil tebesa bemi sang uyo Fol tinangkusi no kuta, tinum titil binim ibo waantap ita o?” agela e,
15 Respondendo, porém, o espírito maligno, disse: A Jesus conheço, e sei quem é Paulo; mas vós, quem sois?
16 tinum sinik mafak so beyo yak abata, ninggil iyo imdaak tama ita ita kela kale, ninggil imi kaal uyo duul duul tebelu e minte, imi ilim uyo fengela tebe no ke-nilip e, am uyo kupkaa am uyo kupkaa kaal kem sigin-bii ko bilii daaginip kale,
16 Então o homem, no qual estava o espírito maligno, saltando sobre eles, apoderou-se de dois e prevaleceu contra eles, de modo que, nus e feridos, fugiram daquela casa.
17 bii-nilip e, alugum Juda kasel so Grik kasel so Efesis kugol nin iyo tinangku-nilipta, finan-bii ko-nilip e, “Kamogim Yesus imi win boyo titil so o,” age fomtuup kufu-e-bom deng tebemip ko.
17 E isto tornou-se conhecido de todos os que moravam em Éfeso, tanto judeus como gregos; e veio temor sobre todos eles, e o nome do Senhor Jesus era engrandecido.
18 Kale unang tinum kwiin tagang Yesus imi ilak dugan-bii-silip iyo tal-nilip e, siin umi kuguup waafusip uyo kupkem daga-bom-nilip e, kem bagamip kale,
18 E muitos dos que haviam crido vinham, confessando e revelando os seus feitos.
19 timon unin kwiin tagang iyo ilimi timon aamin umi sang suuk kon diim dola kosip uyo afeta-bii kolip e, unang tinum iyo uta-bilipta, at kwegalip ken tebelu kale, suuk kon bomi tisol uyo tikilipta e, mani ulumi kup 50,000 kalaa agelip ko.
19 Muitos também dos que tinham praticado artes mágicas ajuntaram os seus livros e os queimaram na presença de todos; e, calculando o valor deles, acharam que montava a cinqüenta mil moedas de prata.
20 Kale titil fagaa kanu-bilip e, Kamogim Yesus imi weng boyo sengan abe-bulu e, unang tinum kwiin tagang iyo Yesus imi ilak dugan-bii-silip ko.
20 Assim a palavra do Senhor crescia poderosamente e prevalecia.
21 Kale boyo kanu-bii kupkaluta, God imi Sinik yagal Fol imi aget fugunin uyo kafalebelata, Fol iyo bogo-nala e, “Niyo Provins Masedonia tono, Provins Akaya tono, Jerusalam unon-temi kale, God iyo bogopne-nala e, ‘Kabo abiip Rom unaal o,’ agela kale, Jerusalam kugol siit-nilita, no Rom unon-temi o, “age-nala e,
21 Cumpridas estas coisas, Paulo propôs, em seu espírito, ir a Jerusalém, passando pela Macedônia e pela Acaia, porque dizia: Depois de haver estado ali, é-me necessário ver também Roma.
22 Fol ilami dong daga-emin tinum Timoti so Erastus so alop maak iyo imdala Provins Masedonia unip kale, Fol yagal, Provins Esia kagal siit-nilita o age-nalata, kugol na ko.
22 E, enviando à Macedônia dois dos que o auxiliavam, Timóteo e Erasto, ficou ele por algum tempo na Ásia.
23 Kale am ko daan-suu kota, asit kek kek tinum iyo, Kamogim Yesus imi weng boyo nuyo tinangkulaalup o age-nilipta, buuk weng uyo bagamip kale,
23 Por esse tempo houve um não pequeno alvoroço acerca do Caminho.
24 tinum maak bemi win uyo Demitrius kale, beyo silva ku-nala mufekmufek telelmin tinum kale, silva uyo ku ilami god unang Atemis umi ulotu am umi sinik uyo telele-bom-nala e minte, mungkup telelmin tinum migik migik iyo tiin mo no ke-balata, unang tinum iyo, bomi aman duga-emum o age-nilipta, tal saan-bilipta, telelmin tinum bilip iyo tisol kwaa-bomta win so ke-bii-silip ko.
24 Porque certo ourives, por nome Demétrio, que fazia da prata miniaturas do templo de Diana, proporcionava não pequeno negócio aos artífices,
25 Kale Demitrius beyo sinik telelmin tinum kuso e mufekmufek ulutap telelmin tinum so iyo afeta ko-nalata, bogobe-nala e, “Ninggil ibaa Ipkil utamsip kale, numi ogok ke-bulup bomi tisol tambal uyo ko kwan-bulup kale,
25 os quais ele ajuntou, bem como os oficiais de obras semelhantes, e disse: Senhores, vós bem sabeis que desta indústria nos vem a prosperidade,
26 ipkil tinangku kupkaa utamsip kale, tinum Fol beyo Efesis kasel so mep so alugum Provins Esia kasel migik so kwiin tagang iyo fomtuup bogobe-nala e, ‘Sinik Demitrius ninggil ilimi sagaal tuup telelam-nuubip boyo fen god ba o,’ age uget taga-bala kup-kagan-nak-bilip kale,
26 e estais vendo e ouvindo que não é só em Éfeso, mas em quase toda a Ásia, este Paulo tem persuadido e desviado muita gente, dizendo não serem deuses os que são feitos por mãos humanas.
27 kam agan-kalata, numi ogok tambal umi win boyo mafaganu kupkapman-temip tap ko. Kale minte alugum Esia kasel so alugum kafin kaa kutufosu komi abiip maak maak kasel so iyo god unang afaligen Atemis umi aman duga-em-nuubip kale, Fol iyo kam agan-kalata, bomi ulotu am tambal umi aget uyo kupkaa no kelan-temip tap ko. Kale kam agan-kalata, Atemis boyo atin win binim kelu kupkaa bomi tok umaak bagaman-temaalip o,” age-nalata, Demitrius iyo baga-ema ko.
27 E não somente há perigo de que esta nossa profissão caia em descrédito, mas também que o templo da grande deusa Diana seja estimado em nada, vindo mesmo a ser destituída da sua majestade aquela a quem toda a Ásia e o mundo adoram.
28 Kale tinum ibolip bilip iyo Demitrius imi weng boyo tinangku-nilipta, olsak deebeluta, ol-bom-nilip e, “Efesis kasel numi Atemis boyo afaligen o,” agan-kalin kup ke-bilip e,
28 Ao ouvirem isso, encheram-se de ira, e clamavam, dizendo: Grande é a Diana dos efésios!
29 senganuta, alugum abiip kasel iyo tele utamin-tem bom-nilip e, igil mungkup bisop fomtuup ol-bom-nilip e, mafak sang kemip kale, Masedonia tinum Gayus so Aristakus so alop iyo Fol iso ninggil tiinan-nak-bilip kale, alugum iyo alop iyo yaafuu yuut dilili imdep tam abiip mat tala tala ke-bilip diim ku daalip ko.
29 A cidade encheu-se de confusão, e todos à uma correram ao teatro, arrebatando a Gaio e a Aristarco, macedônios, companheiros de Paulo na viagem.
30 Kale Fol iyo, tam unang tinum tala tala kelip imi iibak tem kugol mo-nilita, weng baga-eman o agan-be kuta, Yesus imi ilak dolin iyo fegelebelip kupkala kale,
30 Querendo Paulo apresentar-se ao povo, os discípulos não lho permitiram.
31 Provins Esia umi kamogimal iip maak maak iyo Fol imi duup kale, igil mungkup weng uyo kwaalip tulu Fol imi kobe-nilip e, “Kabo abiip mat tala tala ke-bilip uyo yang unemin ba o,” agelip ko.
31 Também alguns dos asiarcas, sendo amigos dele, mandaram rogar-lhe que não se arriscasse a ir ao teatro.
32 Kale tala tala kelip iyo amon amon bii tala tala kelip kale, kwiin tagang iyo atul fagan-bilip bomi magam uyo tele utamin-tem kale, milii iyo igilimi weng maak ol-bilip e minte, milii ita igilimi weng maak ol-bilip no ke-bilipta,
32 Uns, pois, gritavam de um modo, outros de outro; porque a assembléia estava em confusão, e a maior parte deles nem sabia por que causa se tinham ajuntado.
33 Juda kasel iyo tinum maak Aleksanda iyo ulaa du bogobe-nilip e, “Kabo mo bogo-nalap, ‘Juda kasel numi san ba o,’ agelapta o,” age-nilip e, ilibe daalip unang tinum kwiin tagang imi tiin tem unata, tinum unang iip maak maak iyo aget fuguno-nilip e, “Tinum beyo kamok ko,” age-nilipta, “Weng umaak bogobelapta o,” agelip e, mo-nala e, sagaal kufo fegelebe-nala e, tol dupkop daabe baga-e-bili tinangkamin o agela kuta,
33 Então tiraram dentre a turba a Alexandre, a quem os judeus impeliram para a frente; e Alexandre, acenando com a mão, queria apresentar uma defesa ao povo.
34 alugum iyo atamipta e, tinum beyo Juda tinum kalaa age-nilipta, alugum iyo maagup ol-bom-nilip e, “Efesis kasel numi god unang Atemis boyo afaligen o,” age-nilipta, ol-bilipta biita, atanim sinik fufalamin alop uyo binimanu ko.
34 Mas quando perceberam que ele era judeu, todos a uma voz gritaram por quase duas horas: Grande é a Diana dos efésios!
35 Kale ol-bilipta, Efesis umi tiin molin tinum ko age kuskus iyo unang tinum iyo fegele-balata biita, olan-bilip uyo kupkaa sining agelip e, bogola ko. “Efesis tinum ninggil ibaa. Alugum kafin kaa kutufosu komi unang tinum bilip iyo utamsip kale, Efesis kasel nuyo Atemis afaligen umi ulotu am so tuum amem abiil tigiin ilo kumen malaak abesu so umi tiin molin kalaa agesip kale,
35 Havendo o escrivão conseguido apaziguar a turba, disse: Varões efésios, que homem há que não saiba que a cidade dos efésios é a guardadora do templo da grande deusa Diana, e da imagem que caiu de Júpiter?
36 tinum iyo maak, ‘Weng boyo fen ba o,’ agon-temaala binim kale, nugumal ibo atin bilili agelin o ageta kale, ipmi aget uyo tele fugunolin-tem ke-nilipta, ong sagam mufekmufek mafak umaak kanumin ba o ageta ko.
36 Ora, visto que estas coisas não podem ser contestadas, convém que vos aquieteis e nada façais precipitadamente.
37 Kale tinum alop bilip iyo numi ulotu am umi mufekmufek umaak dagaa kubelin-tem e minte, numi god unang uyo weng mafak mafak umaak bogobelin-tem no kuta, ibo alop bilip iyo imdep tilip bole a?
37 Porque estes homens que aqui trouxestes, nem são sacrílegos nem blasfemadores da nossa deusa.
38 Kale Demitrius so ilami ipkumal mufekmufek telelmin tinum so ninggil iyo kot kemin am daanamin uyo utamsip e minte, weng telelmin tinum iyo itamsip ko kale, tinum maak bemi kanu-be boyo olsak tebebelu umdii, ninggil iyo dep no weng telelmin baan diim daa-nilipta, kugol bemi fengmin umi sang uyo bogobelipta, yega dobelin o ageta ko.
38 Todavia, se Demétrio e os artífices que estão com ele têm alguma queixa contra alguém, os tribunais estão abertos e há procônsules: que se acusem uns aos outros.
39 Kale ibo, bomi sang uyo maak so bagamum o agelip umdii, abiip kasel ipmi weng bagamin am daanan-temu kwegal, bagamin o ageta ko.
39 E se demandais alguma outra coisa, averiguar-se-á em legítima assembléia.
40 Kale am kaa daanbu kota, gavman iyo nuyo itam-nilipta, bogo-nilip e, ‘Bilip iyo tala tala ke-nilip e, wengaal digin-bom-nilip e minte, dinan-bom no kemip o,’ agelan-temip tap kale, kanube nuyo bomi magam umaak bogobelan-temaalup binim o,” age-nalata,
40 Pois até corremos perigo de sermos acusados de sedição pelos acontecimentos de hoje, não havendo motivo algum com que possamos justificar este ajuntamento.
41 kuskus iyo kam age-nala e, tala tala kelip iyo imdala abiip mat uyo kupkaa daaginip ko.
41 E, tendo dito isto, despediu a assembléia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.