Atos 9
God Ami Alokso Weng (TIF) vs NVI
1 Sol ali ti suunkup Kamokim Yesus ami daang bakaalin unang tunum imi yam-mafak-daa-lom anuliya taanin o, kal-bomda, aket atul weng aye, suunin weng ayo bakayim-bam tal-une-bam be kaayu, ayo din abip Damaskus kasel kiita, maso kanuyon, o kalala, din awem tunum imi kamok dabom hetpris ami be din,
1 Enquanto isso, Saulo ainda respirava ameaças de morte contra os discípulos do Senhor. Dirigindo-se ao sumo sacerdote,
2 dik-daalale, ayo din Damaskus kaptam-ami Juda tunum imi lotu tiin molin tunum imi sukon dola kuya bokoya-lomda: Kipyo, kanola unang aa, tunum aa, kii Yesus kukup kaata, kutal-fuku-bomdip kawu laabip namti, Sol ayo itamda, sok de-im-bii-tal Jerusalam kalaba tolon o, kala uyo, kuno im-bii-talak o, kala hetpris ayo sukon kaa dola-lomda, Sol kola.
2 pediu-lhe cartas para as sinagogas de Damasco, de maneira que, caso encontrasse ali homens ou mulheres que pertencessem ao Caminho, pudesse levá-los presos para Jerusalém.
3 Kemin, Sol ayo din abip Damaskus mepso din unale, falala-kalin dukum ma abiil tikiin kaptamu maak fak-daalin tap tadaak ami diim aba-lomdu, alik falala-kup kalala,
3 Em sua viagem, quando se aproximava de Damasco, de repente brilhou ao seu redor uma luz vinda do céu.
4 atam lamo daak tawaal abamnale, kulaa weng ma bokola-lomda: Sol kapyo, kabi kanimin o, kalalap kukup mafak uyo kukaap-na-laabap o, kalale, weng san
4 Ele caiu por terra e ouviu uma voz que lhe dizia: "Saulo, Saulo, por que você me persegue? "
5 asiik bokola-lomda: Kamokim kabi kanta ni? akala, asiik bokola: Nali Yesus nata kemin, nami unang tunum imi kukup mafak-kup kamayanbap te!
5 Saulo perguntou: "Quem és tu, Senhor? " Ele respondeu: "Eu sou Jesus, a quem você persegue.
6 Kabi tam tiindawa, toop abip dukum un-ilomdap bom-balapya, tunum ma tal bokop-ta-lomda, kanumin kanumin ayo kanuman aa! tokokoma no, aka ko.
6 Levante-se, entre na cidade; alguém lhe dirá o que você deve fazer".
7 Tunum Sol aso unabip iyo weng bakaanba kaayo, talalu weng sanamip disa; tunum so ma atamalip disa kelipla, duluma tola bom iliple,
7 Os homens que viajavam com Saulo pararam emudecidos; ouviam a voz mas não viam ninguém.
8 Sol ali tawaal ayo kela tiltam tola tiin baala. Lale, tiin malang tinelu. Kemin, kulaali nikil iyo sikil ta dap-tal-fuku-dibii un-bomdiwa, liip kukola yakyak dibii yang toop abip Damaskus daalipla,
8 Saulo levantou-se do chão e, abrindo os olhos, não conseguia ver nada. E eles o levaram pela mão até Damasco.
9 tiin malang kutelala, ima aye, ok aa, fala-bom beten ke bii am asuumano kela ko.
9 Por três dias ele esteve cego, não comeu nem bebeu.
10 Yesus ami daang bakaalin tunum ma Damaskus kaptamu ilin kemin, ami win kaali, Ananayas. Kamokim ayo lom dulun eng tap visin o kebip kawu Ananayas ayo bokola-lomda: Ananayas kapyo! akaya, Kamokim ni kalabi kaayo! akale,
10 Em Damasco havia um discípulo chamado Ananias. O Senhor o chamou numa visão: "Ananias! " "Eis-me aqui, Senhor", respondeu ele.
11 — ausente —
11 O Senhor lhe disse: "Vá à casa de Judas, na rua chamada Direita, e pergunte por um homem de Tarso chamado Saulo. Ele está orando;
12 — ausente —
12 numa visão viu um homem chamado Ananias chegar e impor-lhe as mãos para que voltasse a ver".
13 Ananayas asiik bokola-lomda: Kamokim kapyo, unang tunum yaapkan iyo bokolip ko: Tunum kalawaali, Yesus ami unang tunum Jerusalam bilip imi kukup mafak mafak uyo kukaayim-bala, yol dukum kuluu-laabip kemin,
13 Respondeu Ananias: "Senhor, tenho ouvido muita coisa a respeito desse homem e de todo o mal que ele tem feito aos teus santos em Jerusalém.
14 unang tunum alik Yesus ami win kufo beten kamaalin unang tunum imi sok de-yimulon o, kalalaya, awem tunum pris imi kamok kamok imi bokoyila: Ayo! kalipya, sukon kaa dola koliwa, kalaba talba kemipla, weng sebup o, akaya,
14 Ele chegou aqui com autorização dos chefes dos sacerdotes para prender todos os que invocam o teu nome".
15 Kamokim asiik bokola ko: Kabi unan o! Kaali nami okok kemin tunum keba kemin, nalta ulduuli din-ilomda unang tunum kayaak kayaak iso, imi kamok king malo iso, Israel-miin iso, imi fanang din-ilomda, nami sang kaata bakayak o, kalaliya, ulduuli.
15 Mas o Senhor disse a Ananias: "Vá! Este homem é meu instrumento escolhido para levar o meu nome perante os gentios e seus reis, e perante o povo de Israel.
16 Kemin, nalta kukola-lomdi: Kabi nami okok ke-bamdaple, nami win ayo kufu-bam ke-mokomap kaami kalan kaali, angtiil aa, kukup mafak kukaap-tokomip aye, kaa uta-mokomap o, kalali ami kukolokomi no, kala ko.
16 Mostrarei a ele o quanto deve sofrer pelo meu nome".
17 Kulaali, Ananayas ayo yak aba din am tam ilomda sikil kuyak Sol dabom diim tii bokola: Nak-tunum Sol aa! Kapni liip kawu tal-bomdap, Kamokim Yesus atabap ata bokop-na-lomda: Kabi din Sol ami sikil kuyak telapla, ami tiin ayo tambal kelale, God nami Sinik Tambal ata ami diim aba-lom, dap-titil dii kelon o, kala nam-baala tili no, kalaya,
17 Então Ananias foi, entrou na casa, impôs as mãos sobre Saulo e disse: "Irmão Saulo, o Senhor Jesus, que lhe apareceu no caminho por onde você vinha, enviou-me para que você volte a ver e seja cheio do Espírito Santo".
18 kulaa, Sol ami tiin diim mafek mafek aniing ilim ultap uta kaliila tildaak abula, ami tiin ayo abiltap tambal kelu asuk mafek mafek atam-ilom, tamdaak unala, oksam okolipla,
18 Imediatamente, algo como escamas caiu dos olhos de Saulo e ele passou a ver novamente. Levantando-se, foi batizado
19 kulaa, ima ina titil-fokola ko.
19 e, depois de comer, recuperou as forças. Saulo passou vários dias com os discípulos em Damasco.
20 abiltap yak Juda kayaak imi lotu am kiiyo tam une-bam, Yesus sang bakayim-bamda: Yesus ali God almi Man o, yakaan-kaa-bamda bakayila-tal-unema. Kemin,
20 Logo começou a pregar nas sinagogas que Jesus é o Filho de Deus.
21 alik ili ami weng uyo weng san-ilomdip, ili aket kaa maaklo keyulula, bokolip: Kaali Yesus ami win kufo beten kamaalin unang tunum Jerusalam kawu bilip, yam-mafak-dakamsa tunum ata nema te? Kamala kalawakal asuk sok de-yimbii-din awem tunum pris imi kamok kamok imi bilip unon o, kalalaya talba no, kalip ko.
21 Todos os que o ouviam ficavam perplexos e perguntavam: "Não é ele o homem que procurava destruir em Jerusalém aqueles que invocam este nome? E não veio para cá justamente para levá-los presos aos chefes dos sacerdotes? "
22 Kemin, Sol ali Juda-miin Damaskus kawu ilin imi titil-foko tituun-kup ifiiya-lomda, God ami Ulduula Tiltam Kamokim Kesa Tunum ayo Yesus ata kayi! kala bakayin-kup ke-bala, weng san-ilom aket dinim keyulula, weng babon daalip ko.
22 Todavia, Saulo se fortalecia cada vez mais e confundia os judeus que viviam em Damasco, demonstrando que Jesus é o Cristo.
23 Sol ayo kanu-bamda, kawu bombii am yaapkan kelaya, Juda iyo maaklo tala-tala-ke weng taken-taba aalum i! kala-lomdip,
23 Decorridos muitos dias, os judeus decidiram de comum acordo matá-lo,
24 — ausente —
24 mas Saulo ficou sabendo do plano deles. Dia e noite eles vigiavam as portas da cidade a fim de matá-lo.
25 — ausente —
25 Mas os seus discípulos o levaram de noite e o fizeram descer num cesto, através de uma abertura na muralha.
26 Sol ayo din Juda-miin imi win fiinin Jerusalam abip din-ilomda, Yesus ami daang bakaalin unang tunum imi iipyak tem aba-lomda, iso ilanali yo, kalba. Lale, ili ami kamasi kukup kanumsa kaa utamsip kemin, ali Yesus ami lak duulin daa yo, kala-lomdip, ami atam suun-daalip. Lale,
26 Quando chegou a Jerusalém, tentou reunir-se aos discípulos, mas todos estavam com medo dele, não acreditando que fosse realmente um discípulo.
27 Banabas ata Sol ami dong dakaan-bamda, dibii-din Yesus kalaan tunum imi bilip kawu daa bokoya-lomda: Ibi Sol kalawaali, Damaskus liip kawu kutal-fuku un-bomdala, Kamokim Yesus atamaya, ayo weng bokola, Damaskus dinda, suunin ayo kulaa kela-lom, Yesus ami weng kufu-bamda unang tunum imi bakayinsa no, kala kanum bokoyilaya,
27 Então Barnabé o levou aos apóstolos e lhes contou como, no caminho, Saulo vira o Senhor, que lhe falara, e como em Damasco ele havia pregado corajosamente em nome de Jesus.
28 kemin, Sol ayo iso bomdip, Jerusalam kawu tal-une-bam, suunin kulaa kela-lomda, Kamokim ami win kaata-kup kufu-bamda, unang tunum imi bakaya ko.
28 Assim, Saulo ficou com eles, e andava com liberdade em Jerusalém, pregando corajosamente em nome do Senhor.
29 Bakayim-bam balaya, asole Juda kayaak Grik imi weng bakamin iso, iyo weng aal diki-bamdip boko-lom: Aalupla taanak o, kala liip fenipla,
29 Falava e discutia com os judeus de fala grega, mas estes tentavam matá-lo.
30 Yesus ami daang bakaalin iyo weng sandiwa, dibii-din abip Sisaria kaptamu daalip, yak sip tem abala almi abip tituun Tasus una ko.
30 Sabendo disso, os irmãos o levaram para Cesaréia e o enviaram para Tarso.
31 Kemin, kanola Provins Judiya sole, Provins Galili, Provins Sameria kiimi Yesus ami lak duulin unang tunum alik iyo angtiil yol disa; abiin tangbal-kup tiindiwa, titil-fokolip. Kemin, ili utamipla, Yesus kaali, numi dabom o, kalalipla, Kamokim ami minlo tem undiwa, God ami Sinik Tangbal ata dong dokoyilaya, Yesus ami unang tunum kiiyo, yaapkan kesip ko.
31 A igreja passava por um período de paz em toda a Judéia, Galiléia e Samaria. Ela se edificava e, encorajada pelo Espírito Santo, crescia em número, vivendo no temor do Senhor.
32 Pita ayo yak abip ma ma kawu tal-une-bamda, daak Yesus ami aptum kusal abip Lida kawu ilin imi fanang daak ulaya,
32 Viajando por toda parte, Pedro foi visitar os santos que viviam em Lida.
33 Tunum ma be kemin, ami win kaa Ainias; ami sikil yaan iyo dikik-ansip ayo ti alami am kawu bom bii wasital oklungkal kiita dakan-tiisa kala kalalaya,
33 Ali encontrou um paralítico chamado Enéias, que estava acamado fazia oito anos.
34 Pita ayo bokola-lomda: Ainias kapyo, kamala kuluwu Kraist ata tam-talalula kemin, tam tola kaltapni abiin kon ayo aluula dotulan o, aka kem-salale, maak fak-daalin tap tam tolna. Kulaa,
34 Disse-lhe Pedro: "Enéias, Jesus Cristo vai curá-lo! Levante-se e arrume a sua cama". Ele se levantou imediatamente.
35 Lida kasel so, tawaal Saron kasel iso, alik iyo atamdip aket fal-siki-lom Kamokim Yesus ami lak dolip ko.
35 Todos os que viviam em Lida e Sarona o viram e se converteram ao Senhor.
36 Kemin, Yesus ami daang bakaalin unang ma abip Jopa kawu ilin kemin, umi win kuu Tabita yo, ke-bam Dokas o, wakan-kaa-bam ken-umbipya, unang uli suunkup kukup tangbal-kup nuu-bamdu, unang tunum mafek mafek iipnip imi kukaayin-bam ken-yaabu.
36 Em Jope havia uma discípula chamada Tabita, que em grego é Dorcas, que se dedicava a praticar boas obras e dar esmolas.
37 Kemin, Pita ayo Lida abip kawu bom-balala, unang uyo mafak umu-lom taanule, kulaali ilmi kukup kuluu-lom, oksam okowa umbii tam abiin dukum ma tip kaptoowu um-tii-lom ilip.
37 Naqueles dias ela ficou doente e morreu, e seu corpo foi lavado e colocado num quarto do andar superior.
38 Lida abip kaptam-ali abip Jopa umi mepso kulu be kemin, Yesus ami daang bakaalin Jopa kasel iyo weng seliwa yi, Pita ayo Lida mepso kawu bombe no, kalip kala, kalalipla, tunum alep ma yim-baalip din-ilomdip weng kulii-din Pita ami bokolip ko: Numi unang ma saaknu kemin, nak-tunum kapyo, baan talapla yo! akiwa, kulaali
38 Lida ficava perto de Jope, e quando os discípulos ouviram falar que Pedro estava em Lida, mandaram-lhe dois homens dizer-lhe: "Não se demore em vir até nós".
39 Pita ali imi weng kaata-kup weng sanda, alep iso nikil din unipla, tal Pita ayo dibii tam am abiin tip diim kawu dip-tam daaliwa, unang kaluun kaluun alik iyo tal mepso kulu tal tola ama-bamdip, Tabita umi tiin kawang bomduya, ilim akal alik akal alik biki bi kuyimbu kaali, kuluu-lom Pita ami kukolip.
39 Pedro foi com eles e, quando chegou, foi levado para o quarto do andar superior. Todas as viúvas o rodearam, chorando e mostrando-lhe os vestidos e outras roupas que Dorcas tinha feito quando ainda estava com elas.
40 Lale, Pita ayo unang kaluun alik iyo bokoyala tam banipla, katuun duung fakela daak tiin-ilom God ami beten kamaan-bam fal-siki tiyak daa unang saakbu uyo utam bokowa ko: Tabita kupyo, tam tiinan o, waka kem-salale, unang taanbu uyo tiin baa Pita atam tam abiin tiinuya,
40 Pedro mandou que todos saíssem do quarto; depois, ajoelhou-se e orou. Voltando-se para a mulher morta, disse: "Tabita, levante-se". Ela abriu os olhos e, vendo Pedro, sentou-se.
41 Pita ayo sikil kuuwa uyo kutal-fuku-lom tam tiinuya, unang kaluun-miin iso, Yesus daang bakaalin malo iso, iyo naan-daaya, tiltam tilip, unang uyo kukuyila utamip yi, Uyo tam tiin baalu kala kaliwale,
41 Tomando-a pela mão, ajudou-a a pôr-se de pé. Então, chamando os santos e as viúvas, apresentou-a viva.
42 Jopa kasel alik iyo weng san-ilomdip aket fal-siki-lom, Kamok ami lak duulipla
42 Este fato se tornou conhecido em toda a cidade de Jope, e muitos creram no Senhor.
43 kemin, Pita ali Jopa kawu bomda am yaapkan kelala, kang bulumaki ipnaal kaata, talalmin tunum ami win kaa Saimon aso alep bom-ilsip ko.
43 Pedro ficou em Jope durante algum tempo, com um curtidor de couro chamado Simão.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.