Atos 8
God Ami Alokso Weng (TIF) vs NVT
1 — ausente —
1 E Saulo concordou inteiramente com a morte de Estêvão. Uma grande onda de perseguição começou naquele dia e varreu a igreja de Jerusalém. Todos eles, com exceção dos apóstolos, foram dispersos pelas regiões da Judeia e de Samaria.
2 — ausente —
2 (Alguns homens devotos vieram e, com grande tristeza, sepultaram Estêvão.)
3 Sol ayo kukup mafak kaata-kup kukaayin-biliya, Yesus ami unang tunum iyo ti alik dinimnik o, kala-lomda, yak aba din am am iyo fen-tal-une-bamda itama yi, Unang tunum kawanta Yesus ami lak duulin kala kalale, kulaali sisii dilili imbii tiltam aba foko kulii-din kalabus am tiimin-kup kem-tal-banemsa ko.
3 Saulo, porém, procurava destruir a igreja. Ia de casa em casa, arrastava para fora homens e mulheres e os lançava na prisão.
4 Kemin, Yesus ami unang tunum iyo sak fun bilin abip ma ma kawu bomdiwa, God ami sang kaata, unang tunum imi bakayila-tal-unemip.
4 Os que haviam sido dispersos, porém, anunciavam as boas-novas a respeito de Jesus por onde quer que fossem.
5 Kemin, Filip ali umbi-daak abip dukum Sameria kaptamu bomdaya, God ata Ulduula Tiltam Kamokim Kesa Tunum, Kraist ami sang ayo unang tunum imi bakayin-balala,
5 Filipe foi para a cidade de Samaria e ali falou ao povo sobre o Cristo.
6 unang tunum alik iyo utamipya, Ali God ami weng tangbal ayo bakayin-bam ale, kukup akal almi kusnum mirakel o, kalbip kaami talal-bam kema kala, kala-lomdip, ami weng ayo talalu weng san-kaamip.
6 Quando as multidões ouviram sua mensagem e viram os sinais que ele realizava, deram total atenção às suas palavras.
7 Sinik mafak yaapkan ita taba-lom, unang tunum imi aket tem kabak tiinsip iyo dukum-kup ol-bam kamboya tiltamba, tale-bam ale, iwiitsip aye, yaan dikik fukusip aye, yaapkan iyo yaawa-bomdiwa kemin,
7 Muitos espíritos impuros eram expulsos e, aos gritos, deixavam suas vítimas, e muitos paralíticos e aleijados eram curados.
8 Sameria kayaak iyo fiyaap dukum duumip ko.
8 Por isso, houve grande alegria naquela cidade.
9 Siin kawu, tunum ma laaba kaali, Saimon kemin, ali usong tunum ke-bam boko-lomda: Nali kamokim o, kal-bomda, kasen-faka-bam kukup akal almi kusnum kaata kanu-balaya, Sameria kasel iyo atam-ilom awal-bamdip,
9 Um homem chamado Simão praticava feitiçaria ali havia anos. Ele deixava o povo de Samaria admirado, e afirmava ser alguém importante.
10 unang tunum win dinim so, win soyal so, alik iyo boko-lomdip: Utamsip tunum iyo boko-lomdip: God ma ami win kaali, titil miit kayaakim o, kem-yaabip kemin u! Saimon ayo atamupla yi, Titil dukum ayo kuluuya kanuba kalup kemin, ata-kup titil miit kayaak god o, kala-lomdip, ami weng ayo talalu weng san-kaamip.
10 Todos, dos mais simples aos mais importantes, se referiam a ele como “o Grande Poder de Deus”.
11 Kemin, sawaalak usong tunum ami kukup uyo kutal-fuku nuu-bala atafii-bamdip aket fanang alik tam baneyulula, ami weng ayo dotu weng san-kaa-bam ken-umbip.
11 Ouviam-no com atenção, pois, durante muito tempo, ele os tinha deixado admirados com sua magia.
12 La, Filip ayo God almi unang tunum imbii tam almi mepso tii tiin-molokoma kaami sang kaata, bakayin-bam ale, Yesus Kraist ami win kufon-bam ke-balaya, unang so, tunum so, iyo alik maakup weng tangbal uli ti fan o, kala-lomdip, Yesus ami lak ayo duu-lomdip, oksam okoyiwa,
12 No entanto, quando Filipe lhes levou a mensagem sobre as boas-novas do reino de Deus e sobre o nome de Jesus Cristo, eles creram e, como resultado, muitos homens e mulheres foram batizados.
13 Saimon akal ti kuno Yesus ami lak duu kelaya, oksam okolip. Kemin, Saimon ali suunkup Filip ami daang bakaala yak-bamdiwa utama yi, Filip ali kwin! kukup akal almi kusnum kusnum mirakel kaata, talalba kala kala-lomda, fanang maaklo kelu.
13 O próprio Simão creu e foi batizado. Começou a seguir Filipe por toda parte, admirando-se dos sinais e milagres que ele realizava.
14 Kemin, Yesus ami aptum kusal Jerusalam bilip iyo weng seliwa yi, Sameria kasel iyo God ami weng uyo weng sanbip kala, kala-lomdip, Pita so, Jon so, alep iyo im-baalip din Sameria un-ilom,
14 Quando os apóstolos em Jerusalém souberam que o povo de Samaria havia aceitado a mensagem de Deus, enviaram para lá Pedro e João.
15 — ausente —
15 Assim que os dois chegaram, oraram para que aqueles convertidos recebessem o Espírito Santo,
16 — ausente —
16 pois, apesar de terem sido batizados em nome do Senhor Jesus, o Espírito Santo ainda não havia descido sobre nenhum deles.
17 — ausente —
17 Então Pedro e João impuseram as mãos sobre eles, e receberam o Espírito Santo.
18 Saimon ayo utama yi, Yesus ami kalaan tunum alep kii, sikil kuyak unang tunum imi dabom diim tiiliple, God almi Sinik ayo dabaala tal imi diim abamna kala kalalaya, moni kulii-tal alep imi kuya-lom
18 Simão viu que as pessoas recebiam o Espírito quando os apóstolos impunham as mãos sobre elas. Então ofereceu-lhes dinheiro,
19 bokoya ko: Alep ibi kanolin titil kalawaali ma kup-nipla, God ami Sinik Tambal ayo kanta nami sikil kuyak dabom diim tiilokomi kaayo, imi diim abak o, yakale,
19 dizendo: “Deem-me este poder também, para que, quando eu impuser as mãos sobre as pessoas, elas recebam o Espírito Santo!”.
20 Pita asiik bokola-lomda: God alami titil masiim kukaayila-yaaba kaa, kabi moni kuya-lomdi, molon o, kalbap o? Disa, kalok kano molokomap disa. Kanolokomap kaa, God ata kapso, kaltapni moni so, im-baala as kiinin abip unolip i!
20 Pedro, porém, respondeu: “Que seu dinheiro seja destruído com você, por imaginar que o dom de Deus pode ser comprado!
21 God ali titamala, Kapni aket tem kaa tangbal disa yo, takan-kaaba kemin, numi God ami okok kebup kalawaali, kabi fukulamap disa.
21 Você não tem parte nem direito neste ministério, pois seu coração não é justo diante de Deus.
22 — ausente —
22 Arrependa-se de sua maldade e ore ao Senhor. Talvez ele perdoe esses seus maus pensamentos,
23 — ausente —
23 pois vejo que você está cheio de amarga inveja e é prisioneiro do pecado”.
24 Saimon asiik Pita so, Jon so, alep imi bokoya-lomda: Alep ipta, Dukum ami beten keliwa, dong dokop-nala, kapni angtiil yol sang bokop-nap ayo ma tildak nami angtiil diim abomu dinim keluk o, kema ko.
24 Simão exclamou: “Orem ao Senhor por mim, para que essas coisas terríveis não me aconteçam!”.
25 Alep kii Yesus ami sang so, Kamokim Dukum ami weng so, bakayinsi keyilaliwa, asuk alep Jerusalam unum o, kalalip alep yak aba din Provins Sameria bokon abip yaapkan iyo God ami weng tangbal bakayila yakyak umbilin Jerusalam unsip o.
25 Depois de terem testemunhado e proclamado a palavra do Senhor em Samaria, Pedro e João voltaram a Jerusalém. Ao longo do caminho, pararam em muitas vilas samaritanas para anunciar as boas-novas.
26 Kemin, Filip ayo abip dukum Sameria kawu, bom-balaya, Dukum ami ensel ayo ma tal bokola-lomda: Kabi atan unebu lo liip kaa kela, tal awaan lo liip kawu kutal-fuku din abalap yak Jerusalam lo kaptamu liip ma ke kulii-tal abip Gasa diisip kawu, wan yak molawa unan o, akale, Gasa liip kaali, tunum unang dinim disanang liip ko.
26 Um anjo do Senhor disse a Filipe: “Vá para o sul, para a estrada no deserto que liga Jerusalém a Gaza”.
27 Filip ayo mikil kelala, tam taban-bomda wan yak liip mo toop ulala, Tunum alep ma iyo itamale, tunum ma kaali, moni tiin molin tunum ale, ali tunum dukum kemin, ali Itiopia bokon imi unang kamokan o, kala Kwiin Kandasi umi okok ke-bam ale, umi moni ayo tiin mo ilin tunum kemin, ali tal Jerusalam kawu lotu ke-balaya,
27 Filipe partiu e encontrou no caminho um alto oficial etíope, o eunuco responsável pelos tesouros de Candace, rainha da Etiópia. Ele tinha ido a Jerusalém para participar da adoração
28 ayo asuk tal almi abip unon o, kalaya, asole taloop hos tiin molin tunum alep iyo kalis hos ta sisii-kulii-tal-unemin kabaaku tiindip unabip kemin, moni tiin molin tunum ayo kabaaku tiin-bomda, God ami profet Aisaya ata da sawaayak kawu, Sukon Tem weng dolsa uyo tik-tiin-una-balaya, Filip ayo atamdaya,
28 e estava no caminho de volta. Sentado em sua carruagem, lia em voz alta o livro do profeta Isaías.
29 God ami Sinik Tangbal ata Filip ami bokola-lomda: Kabi toop kalis tal-unaba mepso kulu ilawa yo, akala, fan
29 Então o Espírito disse a Filipe: “Aproxime-se e acompanhe a carruagem”.
30 Filip ayo abiltap toop ulale, Ali profet Aisaya ami sawaayak sang dolsa namti tik-tiin una-bala weng san-ilom ayo ami dik-daala ko: Nak-tunum kapyo: Kapni weng tik-tiibap kaami miit kabak kaal ke utabap ema? akaya,
30 Filipe correu até a carruagem e, ouvindo que o homem lia o profeta Isaías, perguntou-lhe: “O senhor compreende o que lê?”.
31 asiik bokola-lomda: Nali tituun-kup ifiip-nakin tunum kaa disa; kemin, dok kanoliya utamami ni? Kanolin kemin, baan tiltam talawa, alep tiindupla, akala, tam unala, nikil asuumano kalis diim tiindip unip ko.
31 O homem respondeu: “Como posso entender sem que alguém me explique?”. E convidou Filipe a subir na carruagem e sentar-se ao seu lado.
32 Dolsa kaami weng tik-tiin unaba kabak-ali boko-lom:
32 Era esta a passagem das Escrituras que ele estava lendo: “Ele foi levado como ovelha para o matadouro; como cordeiro mudo diante dos tosquiadores, não abriu a boca.
33 Kiita kukup mafak ami konbip-kup; kasen-foko dap-kuku boko-lomdip: Ali aalip taanak o, aka keliwa, aalip taanse. Kemin, tawaal diim kalawu bombe disa. Lale, ami kayaak tiltam tiltam ke-mokomip kii, ti as kon tem tap ke diing bokolamap dinim o, kala,
33 Foi humilhado e a justiça lhe foi negada. Quem pode falar de seus descendentes? Pois sua vida foi tirada da terra”.
34 Kulaa, moni tiin molin tunum ayo Filip ami bokola-lomda: God ami profet weng tem bakamin tunum ayo kanum boko-lomdala: Kawanmi sang bokosa ni? Alami sang bokosa elile, tunum kusnum ami sang bokosa ne? Bokop-napla weng selon o, akaya,
34 O eunuco perguntou a Filipe: “Diga-me, o profeta estava falando de si mesmo ou de outro?”.
35 Filip asiik kaami weng dolsa ayo ifelale, Yesus ami sang kaayo bakaala una.
35 Então Filipe, começando com essa mesma passagem das Escrituras, anunciou-lhe as boas-novas a respeito de Jesus.
36 Kemin, hos ayo kalis dilili im-tamulu un-bom ok ma tal-unsa ami mepso kabale, moni tiin molin tunum ayo Filip ami bokola: Nak-tunum kapyo, kabi tiyang daa, ok kaa atam-taman! Nali oksam okolon o, kali kemin, kabi nitamap kaali, mafek mafek ayo ma nami diim kawu bombe no, nakan-kaabap ema yo? akala,
36 Prosseguindo, chegaram a um lugar onde havia água. Então o eunuco disse: “Veja, aqui tem água! O que me impede de ser batizado?”.
37 [Filip asiik bokola-lomda: Kabi Yesus ami lak kaata ti dukum-kup duuli ko, kalawa yo, kalaya, tunum asiik bokola-lom: Ayo, nali utamiya, Yesus Kraist ali God ami Man o, kali kemin, oksam okop-nan aa! aka-lomdala],
37 Filipe disse: “Nada o impede, se você crê de todo o coração”. O eunuco respondeu: “Creio que Jesus Cristo é o Filho de Deus”.
38 alami hos tiin molin tunum ami bokolaya, hos ami sok ayo kuluu kutal mola duluma, hos ayo kulu tolnaya, Filip so, moni tiin saanin tunum so, alep iyo soop daak tawaal abalipla, yak aba daak ok daang diim tola, Filip ata ami oksam okolale,
38 Então mandou parar a carruagem, os dois desceram até a água e Filipe o batizou.
39 alep tildak balang aba kemipya, Dukum ami Sinik ayo taba-lom, Filip ayo abiltap-siik dibii-unaya, moni tiin molin tunum ali maso ma atamama disa kelaya, kulaali kelala, tam alami liip unaba ti un-bomdale, fiyaap duun-duun yakyak una.
39 Quando saíram da água, o Espírito do Senhor tomou Filipe e o levou. O eunuco não tornou a vê-lo, mas seguiu viagem cheio de alegria.
40 Filip ayo, talaalaya, Bital abip Asdot kalaba tili kala, kalalaya, yak abip ma ma ke-bamda, Yesus ami weng tangbal uyo bakayila yakyak tal abip Sisaria talse.
40 Então Filipe apareceu mais ao norte, na cidade de Azoto. Anunciou as boas-novas ali e em todas as cidades ao longo do caminho, até chegar a Cesareia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.