Atos 5

God Ami Alokso Weng (TIF) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Kuno tunum ma ami win kaali, Ananayas ale, kalel umi win kuuta, Safaira kemin, akal kuno almi bokon ma ukduu-lomda, tunum kusnum imi kuya molip.
1 Havia, porém, um homem chamado Ananias que, com sua esposa, Safira, vendeu uma propriedade.
2 Lale, imak ayo kalel dik-daawaya, uyo boko-lomdu: Kulaa tambal o, kalaluya, ayo tawaal molip kaami sisol anung ayo almi am kawu kutiiba-kup, anung kaata-kup, kuliila ti tal Yesus ami kalaan tunum imi kuya kasen-fokoya-lomda: Tuumon kalawaali, akam numi bokon mobup ami sisol alik kuluubup namti kalabe kemin ale, iltipta kuluu-lom kutal-fuku-bomdiwa yo, yakala,
2 Levou apenas parte do dinheiro aos apóstolos, mas, com aprovação da esposa, afirmou que aquele era o valor total e ficou com o resto.
3 Pita ayo Ananayas ami bokola ko: Kabi, kanamin o, kala Setaan ami kambolap, ata kapni aket tem ayo ku-mafak-daap-tala, bokon kaami sisol anung kaa ku kaltapni am kawu kuwaalapla, God ami Sinik Tambal kaa kasen-fokolap yoko?
3 Então Pedro disse: “Ananias, por que você deixou Satanás encher seu coração? Você mentiu para o Espírito Santo quando guardou parte do dinheiro para si.
4 Tunum kusnum ata molin disa kaali, bokon uyo kaltapni bokon kemin, tunum kusnum molip kaata, kaltapni moni kemin, kapkal tiin mo-bomdawa ya! Kanolin kemin, kabi kanimin o, kala kaltapni aket ayo fanang dakabi tal kasen-fokoyap yoko? Kabi tunum nuta-kup kasen-fokoyap disa; God ami kasen-fokola kelap o, akala,
4 A propriedade era sua para vender ou não, como quisesse. E, depois de vendê-la, o dinheiro também era seu, para entregar ou não. Como pôde fazer uma coisa dessas? Você não mentiu para nós, mas para Deus!”.
5 Ananayas ayo weng san-ilomda, lamo daak tawaal aba taanaya, weng ayo yen-una-tala-ke-bam unang tunum iyo weng san-ilomdip fananip.
5 Assim que Ananias ouviu essas palavras, caiu no chão e morreu. Um grande temor se apoderou de todos que souberam o que havia acontecido.
6 Kemin, tunum kasaa tiinbip iyo yak ilim ta kuluu falala duu-lom dibii-din dawaalum o, kala-lomdip dibiilip unip ko.
6 Então alguns jovens se levantaram, envolveram o corpo num lençol e o levaram para fora, e depois o sepultaram.
7 Ilanin tap talaalipla, Kalel ukol tal am ba tulule, kawanta umi imak ami sang ma ayo boko-umba daa.
7 Cerca de três horas depois, sua esposa entrou, sem saber o que havia acontecido.
8 Kemin, Pita ayo bokowa-lomda: Kupyo, akam ibi bokon ami sisol ayo kanolin kuliita-kup kuluubip o? kala bokop-nan o! wakala, usiik kasen-foko-lomdu bokolu ko: Ayo, kunolin kal kuliita-kup taa! akuya,
8 Pedro lhe perguntou: “Foi esse o valor que você e seu marido receberam pelo terreno?”. Ela respondeu: “Sim, foi esse o valor”.
9 Pita ayo bokowa-lomda: Kanimin o, kalalip akam ibi boko-lom: Kanolum o, kala-lomdip, tal Dukum ami Sinik kaa dap-kukulum o, anbip i? Weng selan! Unang kupni timak kula taana dibii-din bulu tilip iyo, tal amitom tilip kii, itam-taman! Kuliita kupkal kanolap tam-bii unokomip ko, waka, kem-salale,
9 Então Pedro disse: “Como vocês puderam conspirar para pôr à prova o Espírito do Senhor? Veja, os jovens que sepultaram seu marido estão logo ali, perto da porta, e também levarão você”.
10 maak fak-daalin tap lamo daak Pita almi miit tem kuluba saaknuya, tunum kasaa nikil iyo, tal ulipla, Kalel uyo taanu kala, kala-lom kulii-din imak almi bululip balang tem mepso kulu kuwaalip.
10 No mesmo instante, ela caiu no chão e morreu. Quando os jovens entraram e viram que ela estava morta, levaram seu corpo para fora e a sepultaram ao lado do marido.
11 Kemin, God ami unang tunum alik isole, unang tunum malo ma iso, iyo weng san-ilomdipla, ili God ami atul kaata suunip ko.
11 Um grande temor se apoderou de toda a igreja e de todos que souberam desse acontecimento.
12 Yesus ami kalaan tunum iyo disa kukup akal almi kusnum kusnum mirakel ayo yaapkan unang tunum imi tiin diim kawu talal-biliwa, Yesus ami daang bakaalin unang tunum iyo suunkup Solomon ami Am Abal Akiim kaptamu tala-tala-ke-bam laabip. Kemin,
12 Os apóstolos realizavam muitos sinais e maravilhas entre o povo. Todos se reuniam regularmente no templo, na parte conhecida como Pórtico de Salomão.
13 Kamokim ami lak duulin disa tunum unang kii, Yesus lak duulin imi fiyaap-kup duubip. Lale, God ami atul kaa suun-bam tal itamip nikil kuyak mim-daa bom ilsip disa. Lale,
13 Quando se reuniam ali, ninguém mais tinha coragem de juntar-se a eles, embora o povo os tivesse em alta consideração.
14 unang tunum malo yaapkan iyo Kamokim ami lak duu tiltam ami miit tem tilipla kaata, yaapkan ke-silip.
14 Cada vez mais pessoas, multidões de homens e mulheres, criam no Senhor.
15 Kanolin kemin, unang tunum aptum kusal mafak-alin iyo kulii-tal abip kawu imbii daak abiin kon diim tii, yam biin diim tii keliwa, imi aket fukunip ayo Pita ami talokoma kaa, tal mafak ilin imi sikil kuyak tii beten keya yaap-nokomip ema yo, kala, tala-balaya, atan kulaala tal Pita ami diim abamna ata, sinik talaba yak mafak-alin imi angtiil aba-lom yaap-nik o, kalalip imbii-tal tiinip.
15 Como resultado, o povo levava os doentes às ruas em camas e macas para que a sombra de Pedro cobrisse alguns deles enquanto ele passava.
16 Kuno unang tunum Jerusalam abip mepso mepso kayaak iyo aptum kusal mafak-alin iso, sinik mafak yam-mafak-dakan-unsip iso, iyo kulii-tala-tala-kelip, Yesus ami kalaan tunum ita talalu-yimulip, yaawa-yaawasip.
16 Muita gente vinha das cidades ao redor de Jerusalém, trazendo doentes e atormentados por espíritos impuros, e todos eram curados.
17 Hetpris o kala awem tunum imi dabom aso, aptum kusal Sadusi iso, ita taba-lom kalaan tunum imi ok tambal nuubip kaami kalan kaata, tal-kaayin-bamdip,
17 Tomados de inveja, o sumo sacerdote e seus oficiais, que eram saduceus,
18 ilmi bolis man imi bokoyipla, ita din ilom, im-tal-fuku sok de-yimbii tal gavman ami kalabus am tiilip.
18 prenderam os apóstolos e os colocaram numa prisão pública.
19 Am kutamiip-nule, Dukum ami ensel ma ayo tal kalabus am saal ayo busuuya kalaan tunum nikil iyo im-taltam abip daal tiile,
19 Um anjo do Senhor, porém, veio durante a noite, abriu as portas do cárcere e os levou para fora.
20 bokoya-lomda: Ibi din lotu am diilim kawu tola-lomdip, Kamok ami daang bakaalin alik imi tiin-yaamin tal-unemin kaami kama kukup ami sang ayo, unang tunum alik imi sang kaa bakayin o, yakale,
20 “Vão ao templo e transmitam ao povo esta mensagem de vida!”, disse ele.
21 kalaan tunum iyo weng sandiwa, kutim malang tem din lotu am diilim tamdip unang tunum imi kukuyip ko.
21 Desse modo, ao amanhecer, os apóstolos entraram no templo, conforme haviam sido instruídos, e, sem demora, começaram a ensinar. Mais tarde, o sumo sacerdote e seus oficiais chegaram, reuniram o conselho,
22 La, din ulipya, Yesus ami kalaan tunum iyo kalabus am kaptam ilin dinim kala kelalip tal kamok kamok imi bokoyip ko:
22 Mas, quando os guardas do templo chegaram à prisão, os homens não estavam lá. Então voltaram e contaram:
23 Yi! din ulup, Am saal kaa, ti yaap-kup nek kala liibip ti! tunum iyo amitom ayo kutiibip, kalalup saal ayo busuulup. Yale, nuyo tunum ma itamalup disa kelupla tulup o, yikipla,
23 “A prisão estava bem trancada, com os guardas vigiando do lado de fora, mas, quando abrimos as portas, não havia ninguém!”.
24 pris awem tunum imi kamok kamok iso, lotu am diilim kaami tiin molin bolis man imi kamok aso, iyo imi weng kaata weng san-ilomdip aket dukum fukun-bile, kulaali kwin! kaa kalok kanolokomup i?
24 Ao ouvir isso, o capitão da guarda do templo e os principais sacerdotes ficaram perplexos e se perguntavam o que aconteceria em seguida.
25 kemipla tunum maakup ma ata tal bokoya-lomda: Kiwe! kipni tunum foko-kulin kalabus am tiibip kiili, lotu am diilim kaptamu bomdiwa, unang tunum imi kukuyim-bam bilip te! yakaya,
25 Então alguém chegou com a seguinte notícia: “Os homens que os senhores puseram na cadeia estão no templo, ensinando o povo!”.
26 lotu am diilim kaami tiin molin bolis man imi kamok aso, almi bolis man iso, iyo din-ilomdip, suunin so ke-bam ale, nuli tunum kiimi kukup mafak kuyup namti, unang tunum iyo tuum kuluu-lom bina-daa yemalip o, kala-lomdip, yemin disa, akolkup nikil iyo imbii-tal-ilom
26 O capitão e seus guardas foram e prenderam os apóstolos, mas sem violência, pois temiam que o povo os apedrejasse.
27 kamok kamok imi diim tiilip tolniwale, awem tunum
27 Em seguida, levaram os apóstolos e os apresentaram ao conselho de líderes do povo, onde o sumo sacerdote os confrontou.
28 imi dabom ayo bokoya-lomda: Nuli ti dukum-kup kipni bokoya-lomdup: Ibi Yesus ami win kaa maso ma kufu-bam, unang tunum kii kukuyin disa yo yaka-sulup. Yale, ibi numi weng ayo kuyang saak tiiya-lomdip, Yesus ami sang ayo Jerusalam kasel alik imi bakayimbip te! Kemin, ibi numi sang ayo bokoya-lomdip: Ita Yesus ayo dabaalip yak waasi imi sikil diim abamna aalip taanse no, kebip. Bakayim-bulup weng ayo yak kamok kamok imi diim abuk o, kalalipla bakayimbip yoko? yakale,
28 “Nós lhes ordenamos firmemente que nunca mais ensinassem em nome desse homem”, disse ele. “E, mesmo assim, vocês encheram Jerusalém com esse seu ensino e querem nos responsabilizar pela morte dele!”
29 kulaa, Pita nikil isiik bokolip ko: Kanola tunum ma ayo bokoya-lomda: Kaata kanolin o, kalaya, utamuwa yi, Tunum kaami weng kaa God ami weng tap disa kalup namti, ami weng kaa kela-lomdup, God ami boko-lomda: Kaata kanumin o, kalase kaata-kup tabuulokomup.
29 Pedro e os apóstolos responderam: “Devemos obedecer a Deus antes de qualquer autoridade humana.
30 Iltipta bokoyipla: Waasi ita taba-lom, Yesus dabak as diim daa aalip saaknala dawaalip balala, numi awil-fakal imi God ata dafolala, tam tiin ilaya,
30 O Deus de nossos antepassados ressuscitou Jesus dos mortos depois que os senhores o mataram, pendurando-o numa cruz.
31 God ayo dabuu dibii tam almi sikil tingtup diim mepso daalaya, Yesus ayo kamokim dukum kela, Israel-miin imi dong dokoyila, aket fal-sikilip imi ban kemin, uyo kukan-tiiya disa keluk o, kala dap-tiise. Kemin, ali numi Kamokim ale, numi dong dokoya kukup mafak ayo kambola yaap ke-lokomup namti kaata ko.
31 Deus o colocou no lugar de honra, à sua direita, como Príncipe e Salvador, para que o povo de Israel se arrependesse de seus pecados e fosse perdoado.
32 Nuli kanolin kukup uyo utam-sulup. Kemin, nuli kaami sang kaata unang tunum imi bakayila-yaabup kemin, God ami Sinik Tambal alalta ti kanolin sang ayo bakayim-balala nun-yaabup. God ali almi Sinik Tambal ayo dabaala tal almi weng, weng san-kaamin unang tunum numi diim aba, nuso bombe kayi! kala Pita nikil iyo kanum bakayip ko.
32 Somos testemunhas dessas coisas, e assim é também o Espírito Santo, que Deus dá àqueles que lhe obedecem”.
33 Kamok kamok iyo Pita nikil imi weng ayo weng san-ilom aket atul dukum keyulula tunum nikil iyo anulup taanik o, kemip.
33 Quando ouviram isso, os membros do conselho se enfureceram e decidiram matá-los.
34 La, tunum kamokim ma imi aptum kusal ilmi iipyak tem kulu tola bokoyon o, kala ami win kaa Gamaliel. Ali Falosi kele, lo kukuyin tunum kemin, unang tunum alik ili ami fiyaap-kup duu-yaabip. Kemin, ayo bolis man imi bokoya-lomda: Mep tunum nikil kalawiili foko-im-tam abip daalip bom iliwa! yakala, fan foko kulii tam baniwa kulaali,
34 Um deles, porém, um fariseu chamado Gamaliel, especialista na lei e respeitado por todo o povo, levantou-se e ordenou que eles fossem retirados da sala do conselho por um momento.
35 aptum kusal kamok kamok malii imi bokoya ko: Naktum kusal Israel kipyo, dotu utafii-bamdiwa yi! Tunum kii dok kanoyokomup kalaliwa yi!
35 Em seguida, disse aos demais: “Israelitas, cuidado com o que planejam fazer a esses homens!
36 Sawaalak kawu, tunum ma ali Teudas ata tiltam boko-lomda: Nita kamokim dukum keliya yo, kala-lomda, tunum almi-kup 400, kiita ami daang baka-bamdipla, Rom kasel imi gavman iyo anulum o, kalsip. Lale, gavman iyo aalip taanala, ami daang bakaalin alik iyo sak fun daa una-tala-ke-lom, imi ok ayo kulaalipla, saak daa-lom maaklo disa kesu.
36 Algum tempo atrás, surgiu um certo Teudas, que afirmava ser alguém importante. Umas quatrocentas pessoas se juntaram a ele, mas foi morto e seus seguidores se dispersaram, e o movimento deu em nada.
37 Bombiile, gavman ayo unang tunum alik imi win dol-insip kawu, Galili kayaak awasekim Judas ata, tunum ma oko-tokoya, ami daang bakaalip Rom kasel anulum o, kalsip. Yale, aa ti kuno gavman ayo aaliwa taanaya, ami daang bakaalin iyo sak fun daa una-tala-kesip.
37 Depois dele, na época do censo, apareceu Judas, da Galileia, que fez muitos seguidores. Ele também foi morto, e seu grupo se dispersou.
38 Weng ma bokoyokomi kemin, talalu weng san-iliwa! Kamala kalawaali ipyo Yesus ami kalaan tunum nikil kii dil moya-laamin daa; kuno kamboyiwa, kanumin o. Fan, tunum alami weng aye, ok aa, ayo kufola namti, disa kelamu.
38 “Portanto, meu conselho é que deixem esses homens em paz e os soltem. Se o que planejam e fazem é meramente humano, logo serão frustrados.
39 La, God alalta kufola namti, ibi taang-kala-lom iyo del molokomip disa. Del molum o kalip namti, kanolin liip kawu kibi God aso, dinokomip ema yo, kala Gamaliel ayo kanum bokoyilaya, kamok kamok iyo Gamaliel ami weng kaata-kup weng sandipla,
39 Mas, se é de Deus, vocês não serão capazes de impedi-los. Pode até acontecer de vocês acabarem lutando contra Deus”.
40 Yesus kalaan tunum nikil iyo weng umbaayip, tal itamipla, bolis man imi bokoyip, ita yebi im-tii keyipla, kamok kamok iyo bokoya-lomdip: Ibi Yesus ami win kaa maso ma kufu-bam bakayin disa yo,
40 Os demais membros aceitaram o conselho de Gamaliel. Chamaram os apóstolos e mandaram açoitá-los. Depois, ordenaram que nunca mais falassem em nome de Jesus e, por fim, os soltaram.
41 kala-lomdip, tildaa im-baalip am ayo kelalip tam abip abalipla, nikil ili ti fatom dinim, bom aket fuku-daaliwa yi, Tanke God akal itamaya, ili ti yaap Yesus ami win kufu-bam, kamok kamok imi bokoyokomip kala, kala-lomda dong dokoya kanolup o, kalalip, fiyaap duu-bam ale, imi numi kukup mafak kuya-lom win ku-mafak-daayip kulaa katip o, kal-bom kemsip.
41 Quando os apóstolos saíram da reunião do conselho, estavam alegres porque Deus os havia considerado dignos de sofrer humilhação pelo nome de Jesus.
42 Am daan-yaamin suunkup tiltam tabemsa ayo, kalaan tunum ili lotu am awak diilim so, unang tunum imi am so, yak aba tal-une-bamdip, unang tunum imi kukuyim-bam bokoya-lom: God ami Ulduula Tiltam Kamokim Kesa Tunum ali Yesus ata te! kala, kalaan eng uyo weng tambal bakayin kaa, kulaasip dinim o.
42 E todos os dias, no templo e de casa em casa, continuavam a ensinar e anunciar que Jesus é o Cristo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.