Atos 12
God Ami Alokso Weng (TIF) vs ARC
1 Am kula daanse kulu, King Herot ayo ti kukup mafak kutaltam daa-lom Kristen tunum unang malo ma imi kukaayila tal-bomda,
1 Por aquele mesmo tempo, o rei Herodes estendeu as mãos sobre alguns da igreja para os maltratar;
2 soldiya yim-baala din-ilomdip Jon fik, Jems ayo dibii-tal ilomdip bainat tup aaliwa kulaa,
2 e matou à espada Tiago, irmão de João.
3 Herot ayo utamaya, Juda iyo Jems aabip kaami fiyaap ayo duubip kala, kala-somdaya, kulaali ti bret yiis so nolip faskaamin disa kaami iintang am daanaya kuyaku, asuk soldiya maso ma fokola dindip Pita ayo sok de-dibii-tal ilomdip,
3 E, vendo que isso agradara aos judeus, continuou, mandando prender também a Pedro. E eram os dias dos asmos.
4 kalabus am daaliwa, soldiya almi-kup tal aba daayang, talang malii foko, kiita atalingkal atalingkal ke-bam kutamiip so, taap so, Pita kutii-bilipya, Herot ayo fanang daa: Nali kano ili Pasova ami taloop so, ima bret so, fuu-bam imbip ami disa ke-lokomu diim kawu, nayo waasi dinin tunum imi yim-baali din Pita dibii-tal Juda ilmi tiin diim daaliwa, weng dotuliwa, soldiya imi bokoyila, aalip taanokoma no, kala ko.
4 E, havendo-o prendido, o encerrou na prisão, entregando- o a quatro quaternos de soldados, para que o guardassem, querendo apresentá-lo ao povo depois da Páscoa.
5 Pita ali kalabus am kaptamu balaya, kutiibip. La, Kristen unang tunum iyo titil-fak-daa-bomdip God ami beten kamaan-bam: Kapyo, Pita kaa dong dokolan o, akip ko.
5 Pedro, pois, era guardado na prisão; mas a igreja fazia contínua oração por ele a Deus.
6 Pasova ima ayo in-bilip bii dinimnula kulu, Herot ayo aket fuku-daala yi, Sibi Pita dibii-tiliwa, weng dotulupla, aalip taanak o, kala-lomda, bom ilaya, kutamiip kawu Pita ayo kalabus am bombe kemin, soldiya alep iyo sen sok alep ta kulii-tal anung ayo kulii yak Pita ami bukup kun diim buku, anung ma kaata soldiya ami bukup kun diim buku, ke-lomdip soldiya alep ma tal malii kaldangna, ma tal malii kabangna, ke Pita ata dap iip kabaak daalip akana keliple, soldiya malo ita amitom kutiilip bom-balaya, kulaa,
6 E, quando Herodes estava para o fazer comparecer, nessa mesma noite, estava Pedro dormindo entre dois soldados, ligado com duas cadeias, e os guardas diante da porta guardavam a prisão.
7 abiltap maak fak-daalin tap yokon ma iilfo kulaala tal am kutam tii alik falala-kup kaluya, Dukum ami ensel ma ayo tal-ilomda, sikil kuyak Pita ami malan kun diim kuyaku malela kem-salale, tam tiina bokola: Nak-tunum kapyo, ban abiltap tam tolnan! aka kem-salale, bukup kun diim sen ayo alep alep dilela daak abamnip tam tolnaya,
7 E eis que sobreveio o anjo do Senhor, e resplandeceu uma luz na prisão; e, tocando a Pedro no lado, o despertou, dizendo: Levanta-te depressa! E caíram-lhe das mãos as cadeias.
8 ensel ayo bokola: Yak ol tiil ayo kuluu kuyang debap-kup, yaan-alom diltoop tini kelan o! akala kanolale, bokola: Kapni ilim dukum ayo dildaak tini kelawa, tal nami daang abamnawa yo, kalale,
8 E disse-lhe o anjo: Cinge-te e ata as tuas sandálias. E ele o fez assim. Disse-lhe mais: Lança às costas a tua capa e segue-me.
9 fan yak kanoba-kup, ensel ami daang bakaala alep tambanip. Lale, Pita ayo dotu utamaya, Ensel ami weng bakap-namba so, mafak mafak talal-namba so, kaa fan o, kaloma daa. Kulaa lom ema dakaan-unabi no, kalala,
9 E, saindo, o seguia. E não sabia que era real o que estava sendo feito pelo anjo, mas cuidava que via alguma visão.
10 alep iyo tam abalipla, tildang soldiya taktok ma mepso kulu kutiibip iyo akaya yam-kan ti kulaa yang asuk kano taktok ma kutiibip iyo akaya, tam daak uti daam tem aba yang uniwa, uti dukum amitom kaami ain saal uyo ulta-kup busuulula, tam abip dukum tam abalip yang liip dukum kaayo, yang abale, maak fak-daalin tap ensel ayo Pita ami kambola tabana ko.
10 E, quando passaram a primeira e a segunda guarda, chegaram à porta de ferro que dá para a cidade, a qual se lhes abriu por si mesma; e, tendo saído, percorreram uma rua, e logo o anjo se apartou dele.
11 Kela tabana, Pita ami aket ayo talalu fanang daa: Bayi! nali talalu utamiya, Fan Herot ata sok de-namulaya, Juda iyo aket fanang fukun-bamdip, Herot ayo talalu atafii-bam dabak-mo-somdaya, soldiya imi bokoyilaya, aalokomip ema yo, nakan-kaabip. Lale, Dukum ali, almi ensel dabaala taldaya, nam-taltam abip daalaya, yaap keli ko.
11 E Pedro, tornando a si, disse: Agora, sei, verdadeiramente, que o Senhor enviou o seu anjo e me livrou da mão de Herodes e de tudo o que o povo dos judeus esperava.
12 Kanolin aket ayo fanang daa-somdaya, yak aba din Jon-Mak ami awak Maria umi am tal ulala, Unang tunum yaapkan iyo tal ang-de am kaptamu bomdip Pita ami sang kaata, God ami beten kebip. Kemin,
12 E, considerando ele nisso, foi à casa de Maria, mãe de João, que tinha por sobrenome Marcos, onde muitos estavam reunidos e oravam.
13 Pita ayo din saal dok-dok-kem-tabale, okok kemin unang ma Roda uta yak aba tiltoop saal busuulon o, kalale,
13 E, batendo Pedro à porta do pátio, uma menina chamada Rode saiu a escutar.
14 weng seluya, Pita almi weng bokola kala, kalaluya, umi aket ayo yaap ma kewala, saal ayo basolamu daa, kela abiltap bina met bokoya-lomdu: Kipyo, Pita ayo tal amitom tola be no, yikule,
14 E, conhecendo a voz de Pedro, de alegria não abriu a porta, mas, correndo para dentro, anunciou que Pedro estava à porta.
15 isiik bokowip: Daa, kubi babon-bamdap kasen-fakabap ema yo, wukiwale, Daa, ti faneng o, kala-lomdu, Ali ti fan Pita alta tal tolna no, kalule, iyo bokolip: Daa, kulaa Pita ami ensel ema yaa! kemip.
15 E disseram-lhe: Estás fora de ti. Mas ela afirmava que assim era. E diziam: É o seu anjo.
16 La, Pita ayo ti saal dok-dok-kemin-kup keba kala, kala-lomdip, met saal busu atam faneng o, kalalip fanang dakat keyu ko.
16 Mas Pedro perseverava em bater, e, quando abriram, viram-no e se espantaram.
17 Pita ayo tam sikil kufola nikil iyo dulumnip, Dukum almi ensel ata dabaala tal kalabus am tildaa dibii tiltam daala tala ami sang ayo bokoya-lomda: Kipyo, Yesus ami niing Jems so, Yesus ami daang bakaalin tunum kusnum iso, nikil kiiyo sang kaayo bokoyin o, yakala, tam daak saaklo abala abip ma unon o, kalala maaklo tabana ko.
17 E, acenando-lhes ele com a mão para que se calassem, contou-lhes como o Senhor o tirara da prisão e disse: Anunciai isto a Tiago e aos irmãos. E, saindo, partiu para outro lugar.
18 Kula am daanala, soldiya iyo Pita ami abiin ukdaa-lomdip, Kwin! Pita kalawaali dok liip tam banba ni? kala-lom suun-daa aket yaapkan fukunipya,
18 E, sendo já dia, houve não pouco alvoroço entre os soldados sobre o que seria feito de Pedro.
19 Herot ayo soldiya ma yim-baala din Pita fenip. Yale, atam-laamin daa keliwa, Herot soldiya kutiilip daana imi tiin molin imi bokoyila, ata dik-dakaan tal-unebi kelala, soldiya kusnum ma ita bokoya-lomda: Tal kalawiili yim-bii-din anulipla taanik o, yakaya, fan anulip saaknip ko.
19 E, quando Herodes o procurou e o não achou, feita inquirição aos guardas, mandou-os justiçar. E, partindo da Judeia para Cesareia, ficou ali.
20 Kemin, yak Taya kasel so, Saidon kasel so, iyo King Herot ami tawaal tiin mosa kawu, ima saanbi kulii-talen-umbip. Kemin, am ma daanaya, Herot ayo imi aket atul kuya atam-ilomdip, aket fukun-daa kanola, Kaa numi bokoya-lom: Ibi tal numi ima kaa saanin daa yo, yokokoma nema yo, kala-lomdip tala-tala-ke tal king ami am tiin molin tunum Blastas ami kukup tangbal kola-lom, bokolip ko: Nak-tunum kapyo, dong dakaayim-balawa, king aso, waasi kela-una-tala-kebup ayo, kulaalum o, akip.
20 E ele estava irritado com os de Tiro e de Sidom; mas estes, vindo de comum acordo ter com ele e obtendo a amizade de Blasto, que era o camarista do rei, pediam paz, porquanto o seu país se abastecia do país do rei.
21 Kemin, Herot ami am kutiiba ayo daanule, unang tunum iyo tala-tala-keliple, Herot ayo king imi ilim tangbal kaata miki-lomda, king imi tiin-yaamin baan diim tiin-ilom weng dukum tuuptuup bakayim-bamda bokolaya,
21 E, num dia designado, vestindo Herodes as vestes reais, estava assentado no tribunal e lhes dirigiu a palavra.
22 unang tunum iyo kasen-foko dukum-kup naan-bam bokolip: Weng bakayimba kaali, tunum daa; kaa god ma ata no! kemip.
22 E o povo exclamava: Voz de Deus, e não de homem!
23 La, Nali God daa yo, kalaya kelamip aa, duluma keyilaya, kulaa ti God o, kala-lomdip bakan-bilipla, maak fak-daalin tap Dukum ami ensel ata mafak-alin kolaya, diit ta taba-lom aalip saaksa.
23 No mesmo instante, feriu-o o anjo do Senhor, porque não deu glória a Deus; e, comido de bichos, expirou.
24 Lale, Kamokim Yesus ami weng ayo bakayila-tal-une-bilip dukumnala, abip yaapkan iyo weng san-kaamsip.
24 E a palavra de Deus crescia e se multiplicava.
25 Kemin, Banabas sole, Sol so, alep imi moni kulii-tal kukaayin umi wok ayo disa kelu kalaliwa, abip dukum Jerusalam kulaa kela Jon-Mak aso, dibiilipla, nikil Antiok unip ko.
25 E Barnabé e Saulo, havendo terminado aquele serviço, voltaram de Jerusalém, levando também consigo a João, que tinha por sobrenome Marcos.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.