Atos 11
God Ami Alokso Weng (TIF) vs VC
1 Bom bii Yesus ami kalaan tunum iso, Yesus daang bakaalin Provins Judiya bilip iso, nikil iyo weng saniwa yi, Juda nuta-kup daa, unang tunum kusnum yak tildak yakal ti kano God ami weng ayo weng san-kaa-bam kebip kala, kalalipya weng sanip.
1 Os apóstolos e os irmãos da Judéia ouviram dizer que também os pagãos haviam recebido a palavra de Deus.
2 Kemin, Pita ata met Jerusalam imi itamaya, Juda Yesus ami lak duulin ma Juda imi kukup suunkup fukusip ita, Pita ami dabak molum o, kala bokolip ko:
2 E, quando Pedro subiu a Jerusalém, os fiéis que eram da circuncisão repreenderam-no:
3 Kabi kanimin o, kala din tunum ipnaal ukan tiilin disa imi am kaptamu unawa, iso nikil bomdip ima inan-solip yoko? Kaali ti awem la yo! akipya,
3 Por que entraste em casa de incircuncisos e comeste com eles?
4 Pita asiik miit kawu kufo-lom, mafek mafek alik tiltam tabasu kaami sang kaayo, dotu daka-daa bokoya-lomda:
4 Mas Pedro fez-lhes uma exposição de tudo o que acontecera, dizendo:
5 Kipyo, nali siin kaa Jopa kawu bomdiya, God ami naan-biliya, nami aket tem kaali, akal kusnum ma kep-nula, lom tap o, kala fatap atamiya, mafek mafek ma ilim dukum tap umi balang fukula-fukula-ke-lom abiil kaptamu akola kulii yakyak tildaak nalmi diim tulu kalile,
5 Eu estava orando na cidade de Jope e, arrebatado em espírito, tive uma visão: uma coisa, à maneira duma grande toalha, presa pelas quatro pontas, descia do céu até perto de mim.
6 talalu atam talaaliya, Tawaal nuuk sole, asal nuuk dukum so, atiim so, inap so, awon kiiso, kiita ilim diim kabaaku tiinaabip kala atam kemile,
6 Olhei-a atentamente e distingui claramente quadrúpedes terrestres, feras, répteis e aves do céu.
7 kulaa God ami weng ma tal bokop-na-lomda: Pita kapyo, kabi yak daak toloop kanolin kiili, aa-bam fuu-bam inan aa! nakale,
7 Ouvi também uma voz que me dizia: Levanta-te, Pedro! Mata e come.
8 nasiik bokola-lomdi: Kamokim kapyo, Juda numi lo kaa boko-lomdu: Awem o, kalsu. Kaa siin uyo nami bon tem kaa ma inasi disa kemin ale, kikal nali anu fuu inam-nokomi disa yo! akile,
8 Eu, porém, disse: De nenhum modo, Senhor, pois nunca entrou em minha boca coisa profana ou impura.
9 weng ma bokola kaali, asuk tal bokop-na-lom: Mafek mafek alik kii God ata awem dinim o, kalba kaa, kabi awem o, kemin daa yo, nakaya, kulaa,
9 Outra vez falou a voz do céu: O que Deus purificou não chames tu de impuro.
10 kanum bakamsi du asuumalo fak-daalaya, ilim dukum kaayo, taloop kiiso, alik foko kulii tam abiil tikiin unaya,
10 Isto aconteceu três vezes e tudo tornou a ser levado ao céu.
11 kanola kabak-ayo tunum asuumano ma iyo tal nami am kaba tilipla, Sisaria kayaak Konilius ata tunum nikil ma yim-baala nami fanang tiliwa,
11 Nisso chegaram três homens à casa onde eu estava, enviados a mim de Cesaréia.
12 God ami Sinik ata bokop-na-lomda: Kabi unon e kelon e, kemalap i! ti nikil maakup unolip ko, nakala, iso naso, Yesus daang bakaalin Jopa tunum bukupkal iso, nikil yakyak bilin Konilius am din atamuwa,
12 O Espírito me disse que fosse com eles sem hesitar. Foram comigo também os seis irmãos aqui presentes e entramos na casa de Cornélio.
13 asiik numi bokoya-lomda: Ensel ma ayo tal nami am kaltamu tal bokop-na-lomda: Abip Jopa kaa kayaak ma bombe ami win kaa alep kemin win ma kaali, Pita ale, ma kaata Saimon, kanolin kemin tunum ma fokolap din Pita atamip tiliwa,
13 Este nos referiu então como em casa tinha visto um anjo diante de si, que lhe dissera: Envia alguém a Jope e chama Simão, que tem por sobrenome Pedro.
14 weng ma bokoya weng selawa, God ata kapso, alimal alik am maakup ilin iso, alimal kipni aket tem talalu-yimulala, tiltam atin ti almi unang tunum tambal kelin o, kala ensel ayo bokop-na no, kala Konilius ayo kanum bokop-na ko.
14 Ele te dirá as palavras pelas quais serás salvo tu e toda a tua casa.
15 Kulaa, nasiik weng ma bakaliya, God ami Sinik siin kawu tal numi diim abase tap ke kanola yakal tal alimal imi diim abamna kala, kalalila kulaali,
15 Apenas comecei a falar, quando desceu o Espírito Santo sobre eles, como no princípio descera também sobre nós.
16 kamasi God ami man Yesus ami weng bokoya-lomda: Jon kulaali oksam kaata-kup ukayinsa ale, nali God ami Sinik Tangbal ata dabaali taldaya, ata kipni iipyak tem uyo dotu-yimula, alik yaap-nokomip o, kalase kaami aket kaa fuku-daali. Kemin,
16 Lembrei-me então das palavras do Senhor, quando disse: João batizou em água, mas vós sereis batizados no Espírito Santo.
17 utamiya, Siin kaa nuli Kamokim Yesus Kraist ami lak duu-sulup kawu, God ali almi Sinik dabaala tal numi diim abamna bombii kama kulawu ami Sinik ata dabaala tal nikil imi diim abamna kala kalaliya, kaa dok kano-somdila, God kaa daa yo, akila yaap kep-namu daa kalaliya, Pita ayo kanum bakaya ko.
17 Pois, se Deus lhes deu a mesma graça que a nós, que cremos no Senhor Jesus Cristo, com que direito me oporia eu a Deus?
18 Kanola, Yesus ami aptum kusal iyo weng sandiwa, imi fatom dinim weng Pita ami bakaanbip ayo kulaalipla, God ami fiyaap duu-bam bokolip ko: Yak kunolin kulaa God ayo taba-lom unang tunum miit kusnum iyo kano bokoya-lomda: Kipni aket ayo fal-siki-lom tiltam suunkup ilin unang tunum kelin o! yakan-kaaba kayi! kala-silip ko.
18 Depois de terem ouvido essas palavras, eles se calaram e deram glória a Deus, dizendo: Portanto, também aos pagãos concedeu Deus o arrependimento que conduz à vida!
19 Stiven aalip taanse kabaku, Juda iip maakup maakup ma iyo kukup mafak kutaltam daa-lomdip, Yesus ami aket kolin unang tunum imi kukaayim-bilipla, sak funbi umbilin Fonisia bokon une-bala, Saiprus bokon une-bala, kutal abip Antiok kulu dela, kawu bomdiwa, Yesus ami weng tambal ayo ilmi aptum kusal Juda ita-kup bakayinsip.
19 Entretanto, aqueles que foram dispersados pela perseguição que houve no tempo de Estêvão chegaram até a Fenícia, Chipre e Antioquia, pregando a palavra só aos judeus.
20 — ausente —
20 Alguns deles, porém, que eram de Chipre e de Cirene, entrando em Antioquia, dirigiram-se também aos gregos, anunciando-lhes o Evangelho do Senhor Jesus.
21 — ausente —
21 A mão do Senhor estava com eles e grande foi o número dos que receberam a fé e se converteram ao Senhor.
22 Kemin, Yesus ami lak duulin unang tunum abip dukum Jerusalam bom-bilip iyo kano-silip umi sang ayo weng sandiwa, Banabas ayo dabaalip Antiok din ilomda itamaya,
22 A notícia dessas coisas chegou aos ouvidos da Igreja de Jerusalém. Enviaram então Barnabé até Antioquia.
23 God ali abip kasel imi disa misiim kulu tangbal ma kamayim-balaya, ilimi fiyaap kaayo, duubip kala, kala-lomdala, fiyaap-kup duu-bamda, dukum-kup bokoya-lomda: Ibi Kamokim Yesus ami weng ayo kela-yaamin disa, titil-biki kutal-fuku-bomdiwa yo, yakan-kaama.
23 Ao chegar lá, alegrou-se, vendo a graça de Deus, e a todos exortava a perseverar no Senhor com firmeza de coração,
24 Kemin, Banabas ali ti tunum tangbal; ali Yesus ami lak kaa dukum-kup duusa kemin, God ami Sinik Tambal ata ayo dong dakaan-balaya, weng baka-bala unang tunum yaapkan iyo Kamokim ami lak duu-lom tildang ami miit tem tilip kesip.
24 pois era um homem de bem e cheio do Espírito Santo e de fé. Assim uma grande multidão uniu-se ao Senhor.
25 Kemin, Banabas ayo din Tasus kawu, Sol fen din atamala,
25 Em seguida, partiu Barnabé para Tarso, à procura de Saulo. Achou-o e levou-o para Antioquia.
26 dap-tama tal Antiok tala, alep iyo Yesus aket konsip unang tunum yaapkan imi bakayim-bam bom bii, wasital maakup duk-duuliple, kamosinim kaa Antiok kasel unang tunum isiik weng kufo: Yesus almi daang bakaalin unang tunum Kristen o, kala-silip ko.
26 Durante um ano inteiro eles tomaram parte nas reuniões da comunidade e instruíram grande multidão, de maneira que em Antioquia é que os discípulos, pela primeira vez, foram chamados pelo nome de cristãos.
27 Am kulu daanse kuyaku, God ami profet weng ku-fatap-dakamin tunum ma iyo Jerusalam kaptamu yak aba tiltoop Antiok tilip. Kemin,
27 Por aqueles dias desceram alguns profetas de Jerusalém a Antioquia.
28 ilmi tunum ma ami win kaa Agabus ali God ami Sinik ata bokolaya, asiik tam tola unang tunum imi bokoya ko: Bom-bii-lom kaali, am bokon kala dik-daa kulaasu kaa ol fut am daanokomu kayi! yaka ko. (Ti faneng kemin, bii-lom Klodius ali tiltam king kelaya, ima dinim ol fut am kaayo daansu ko.)
28 Um deles, chamado Ágabo, levantou-se e deu a entender pelo Espírito que haveria uma grande fome em toda a terra. Esta, com efeito, veio no reinado de Cláudio.
29 Kanum bokoyilaya, Yesus ami aket kolin iyo taken-taba bokolip: Kanolokomup kaata, tangbal te! Nikil nokol Kristen Provins Judiya kayaak imi dong dokoyupla, ma ami tuumon ayo kulii-tala-tala-ke afet-daa-lom kulaayilup din unuya yo, kalale, kulaa
29 Os discípulos resolveram, cada um conforme as suas posses, enviar socorro aos irmãos da Judéia.
30 fan Banabas so, Sol so, alep imi tuumon kuyipla, kuluu-lomdip kulii-din Yesus ami aket kolin unang tunum Provins Judiya kawu bilip imi kamok kamok kuyinsip ko.
30 Assim o fizeram e o enviaram aos anciãos por intermédio de Barnabé e Saulo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.