Mateus 9

Kig Begu Pasad: Ki talu' nug megbebaya' (Bagong Tipan: Maayong balita alang kanimo) (SYB) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Naa duminangan na pelum si Isus dia sekayan, duminipag muliꞌ tug lunsud tinuunanen.
1 Jesus entrou num barco, voltou para o lado oeste do lago e chegou à sua cidade .
2 Naa benaꞌ minateng dia, duuni nga getaw pegbuligan nilan di sinampuyuan ki mipilung, iwit nilan dia ni Isus. Mendadi si Isus, benaꞌ minitaꞌen ki kesalig nilan diniin, miktaluꞌ di pilung kia, “Naung, pia dai ginaa mu! Pidasun na su salaꞌ mu.”
2 Então algumas pessoas trouxeram um paralítico deitado numa cama. Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
3 Naa ki nga mekpetuꞌun di Misulat Palinta nu Megbebayaꞌ, benaꞌ midengeg nilan ki tinaluꞌ kia ni Isus, kaliꞌ ilan pektaluꞌ dig dialem delendeman nilan, “Paa, ki getaw kini, piksudiꞌanen pelum su Megbebayaꞌ!”
3 Aí alguns mestres da Lei começaram a pensar: — Este homem está
4 Dagid misuunan ni Isusig dialem delendeman nilan kia. Kaliꞌ dayun pektaluꞌ dinilan, “Mauma dema melaatig delendeman niu?
4 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
5 Puꞌ saꞌ su kilawan laak, melemu pebelusen saꞌ teluꞌenen, ‘Pidasun na su salaꞌ mu.’ Melemu dadema pebelusen saꞌ teluꞌenen, ‘Pegbuata, panawa dayun.’
5 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
6 Dagid naan kini, luminusad nau, miksibaluyu Bataꞌ nu Kilawan. Saꞌ maꞌantu, paitaꞌu diniu puꞌ duuni pegbayaꞌu mekpedasun di salaꞌ dinig dibabaw lumbang.” Luminingay dayun si Isus tu pilung mukaꞌ miktaluꞌ diniin, “Naa, pegbuata, sikwat mui sinampuyuan diniꞌa kiin, mukaꞌ uliꞌa na!”
6 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
7 Migbuat tuꞌu su pilung kia, dayun minuliꞌ tug balayen.
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 Benaꞌ minitaꞌ nu melaun getaw dia, mindek ilan dunut mipenalan nilan su Megbebayaꞌ, puꞌ masiꞌ mekesalebuꞌi pegbayaꞌ bigayen tu kilawan.
8 Quando o povo viu isso, ficou com medo e louvou a Deus por dar esse poder a seres humanos.
9 Naa benaꞌ minundas si Isus, duuni mipekitaꞌen sala tawan mendawat buis pegingkud diag bataꞌ gupisinanen, ngalanen si Mateo. Sinabi ni Isus si Mateo, laungen, “Dunuta dinaan.”
9 Jesus saiu dali e, no caminho, viu um cobrador de impostos, chamado Mateus, sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse: Mateus se levantou e foi com ele.
10 Naa duuni gendaw, minaan si Isus diag balay ni Mateo. Melaun mendawat buis mukaꞌ duma mekesesalaꞌ getaw dumingan maan dini Isus, ilan nu nga sakupen.
10 Mais tarde, enquanto Jesus estava jantando na casa de Mateus, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram e sentaram-se à mesa com Jesus e os seus discípulos.
11 Mendadi ki nga Pariseo, benaꞌ minitaꞌ nilan, sinaakan nilan dayun su nga sakup ni Isus. Laung nilan, “Paa, mauma dema ki mekpetuꞌun diniu kia, dumingan main maan di nga getaw, maꞌniaig betad nilan?”
11 Alguns fariseus viram isso e perguntaram aos discípulos: — Por que é que o mestre de vocês come com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
12 Laak kaliꞌ medengeg ni Isus su sinaak nilan, simbagen, “Naa su getaw ndaꞌig leduunen, ndiꞌ kambat mekpebulung, subay su laak duunig leduunen.
12 Jesus ouviu a pergunta e respondeu:
13 Yamu kiin, subay mesabut niu ki misulat ditu Taluꞌ nu Megbebayaꞌ, laung, ‘Iini mauyaꞌan ku penggulaulaan nu getaw, kig linelaatay, sabayaꞌ su ngag betang ilaken niu dinaan.’” Mendadi, diksuꞌ ni Isus su taluꞌen, “Naa naan kini, iini luminusadu dun dinig lumbang, adun pesikesuunen ku su laak mekesesalaꞌ getaw, kanaꞌ nu nga gandang mekesuun getaw.”
13 Vão e procurem entender o que quer dizer este trecho das
14 Naa mendadi duuni gendaw, su nga sakup ni Juan kiin su Memunag Tubig, luminabet ilan dini Isus, kaliꞌ ilan saak diniin, “Sir, mauma dema maꞌantu? Yami, mekpuasa mami. Saꞌ su nga Pariseo, maꞌantu dadema. Dagid su ngag daniꞌa sakup, ndiꞌ mailan mekpuasa.”
14 Então os discípulos de João Batista chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que nós e os
15 Kaliꞌ sembag si Isus, “Waꞌa daan, puꞌ penenggiꞌan dun sug belaꞌi. Su nga suminaup dig belaꞌi, kendutaꞌen ba nilan pekpuasa, saanan duma pa nilan su menginsawa? Laak dagid duuni gendaw mateng, uiꞌen dinilan ki menginsawa, dekag pailan tuꞌu pekpuasa.”
15 Jesus respondeu:
16 Laung pagid ni Isus, “Mesama da saꞌ eklebani suub. Duun bai getaw, iini ekleben dig danul suuben kig begu gupia penepeten? Puꞌ saꞌ pinenggiꞌ pemaꞌantuunen, saꞌ mengeleeꞌ sug begu penepeten, mauguten dayun sug danul kia, benaꞌ megdegadega dayun su keliwag nu gediten.
16 — Ninguém usa um retalho de pano novo para remendar uma roupa velha; pois o remendo novo encolhe e rasga a roupa velha, aumentando o buraco.
17 “Mukaꞌ pagid sug betad megbetang penginumen di pemetangan binaal panit petubuꞌen, maꞌantu dadema.
17 Ninguém põe vinho novo em
18 Mendadi segay pa ni Isus mektaluꞌ, duuni kaunutan di simbaan nu getaw Judea minangay dia niin. Minginlulud su kaunutan di gedapan ni Isus, laungen dayun diniin, “Sir, nandaw ia sug bataꞌu delaga, minatay. Dagid pia maꞌantu, kelelaat dema tuꞌu diniꞌa, Sir, laaway mu. Puꞌ suunan ku saꞌ depenan mu, metubuꞌ puliꞌ kig bataꞌu kia.”
18 Enquanto Jesus estava falando ao povo, um chefe religioso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — A minha filha morreu agora mesmo! Venha e ponha as mãos sobre ela para que viva de novo.
19 Kaliꞌ medengeg ni Isus su tinaluꞌ nu kaunutan kia, migbuat, dayun migdunut diniin, ilan nu nga sakupen.
19 Então Jesus foi com ele, e os seus discípulos também foram.
20 Laak saanan ni Isus mpanaw, duuni sala tawan libun, sepuluꞌ buꞌ duaꞌ taun na, tebiaꞌ leduunen kig betad libun. Mendadi kig libun kini, mikpesempel dia teliudan ni Isus, diluꞌen dayun su kuyamay suuben.
20 Certa mulher, que fazia doze anos que estava com uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele.
21 Puꞌ maaꞌ laungen dig dialem ginaanen, “Pia medeluꞌu laaki suuben kiin, mauliꞌan nau dun.”
21 Pois ela pensava assim: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Benaꞌ miakuy nug libun su suuben, luminingay si Isus, minitaꞌen dayun sug libun, kaliꞌ pektaluꞌ diniin, “Naa Enaung, gempia dai ginaa mu. Miuliꞌan ka na, sabaꞌ nu kesalig mu.” Sikna mitaluꞌ ni Isus, miuliꞌan sug libun.
22 Jesus virou, viu a mulher e disse: E naquele momento a mulher ficou curada.
23 Naa iin pa bundas si Isus tug balay nu kaunutan di simbaan kiin. Mendadi, benaꞌ minateng ilan ditu, minitaꞌ ni Isus su nga getaw misasaw, dakus su menlantuyan sia.
23 Depois Jesus foi para a casa do chefe religioso. Quando viu os que tocavam música fúnebre e viu a multidão numa confusão geral,
24 Miktaluꞌ si Isus, “Baa, gawaꞌ amu diin, launan niu! Puꞌ gembataꞌ kiin, kanaꞌ ma minatay. Pektulug da!”
24 disse: Então começaram a caçoar dele.
25 Mendadi si Isus, benaꞌ piguaꞌen dia su nga melaun getaw, sumiled dayun dia sugud belilidan nu gembataꞌ. Benaꞌ mikeseled, piguidanen dayun su gembataꞌ di kemet. Migbuat dayun su gembataꞌ.
25 Logo que a multidão saiu, Jesus entrou no quarto em que a menina estava, pegou-a pela mão, e ela se levantou.
26 Naa saꞌ maꞌantu, migleep diag lumibut benwa su gukiten nu mipenggulaula kia.
26 E a notícia a respeito disso se espalhou por toda aquela região.
27 Naa benaꞌ minundas si Isus, duunig duaꞌ tawan buta tuminakin diniin. Migbeksay ilan, laung nilan, “Uu Sir, Sapuꞌa ni David, lelaatay mu ami!”
27 Jesus saiu daquele lugar, e no caminho dois cegos começaram a segui-lo, gritando: —
28 Mendadi benaꞌ mitulan dig balay si Isus, mikpesempel diniin kig duaꞌ tawan buta kini. Sinaak ni Isus dinilan, “Naa, mikpetuud amu dun puꞌ megagau meneguliꞌ diniu?”
28 Assim que Jesus entrou em casa, os cegos chegaram perto dele. Então ele perguntou: — Sim, senhor! Nós cremos! — responderam eles.
29 Dipenan dayun ni Isus ki mata nilan, dunut tinaluꞌen, “Kagina suminalig amu dinaan, mekengitaꞌ namu!”
29 Jesus tocou nos olhos deles e disse:
30 Mikengitaꞌ dayun tuꞌu sug buta. Laak inungub pailan gupia ni Isus, laungen, “Pia sala tawan, ndaꞌiduni ukitan niu di mipenggulaula kini!”
30 E os olhos deles ficaram curados. Aí Jesus ordenou com severidade:
31 Dagid mipanawig duaꞌ tawan kia, lineep nilan sug benwa kia, pinemalan nilan ukitay ki pinggulaula kia ni Isus dinilan.
31 Porém eles foram embora e espalharam as notícias a respeito de Jesus por toda aquela região.
32 Naa mendadi su kepalus nu nga kamun buta, duun pagidi nga getaw mituaꞌ dini Isus, migated ilan beed, sabaꞌ silunuꞌan menulay.
32 Quando eles foram embora, algumas pessoas levaram a Jesus um homem que não podia falar porque estava dominado por um demônio.
33 Lemen laak miutidan ni Isus ki menulay kia, mikektaluꞌ dayun puliꞌ sug beed. Misebuꞌan dayun su nga melaun getaw dia, laung nilan, “Ita nga getaw Israel, ugat pa ta maitaꞌ ki mipenggulaula maꞌnini palas.”
33 Logo que o demônio foi expulso, o homem começou a falar. Todos ficaram admirados e afirmavam: — Nunca vimos em Israel uma coisa assim!
34 Dagid su nga Pariseo, laung nilan, “Aa, ki getaw kiin, iini megaganen dun utidayi menenulay, puꞌ bigayan ginuung nu kaunutan nu menenulay.”
34 Mas os fariseus diziam: — O chefe dos demônios é quem dá a esse homem poder para expulsar demônios.
35 Mendadi mipanaw si Isus, lineepen su ngag lunsud mukaꞌ gimbelayan diag lumibut benwa. Mikpetuꞌun si Isus dia nga simbaan nu getaw Judea mukaꞌ migukit di Gempia Petenday puꞌ pikpuunan na su Keglekaunutan nu Megbebayaꞌ. Pineguliꞌanen pa pagid su nga migladu, pia alandunig leduunen atawaka kulang dig lawasen.
35 Jesus andava visitando todas as cidades e povoados. Ele ensinava nas sinagogas , anunciava a boa notícia sobre o Reino e curava todo tipo de enfermidades e doenças graves das pessoas.
36 Kaliꞌen pegbentayay su melaun gupia getaw, milelaat dinilan si Isus. Puꞌ meligeti kelegenay nilan, mukaꞌ ndaꞌiduni gengagan nilan dun, dialem ginaanen, maaꞌ ilan karniru ndaꞌiduni megingat dun.
36 Quando Jesus viu a multidão, ficou com muita pena daquela gente porque eles estavam aflitos e abandonados, como ovelhas sem pastor.
37 Miktaluꞌ si Isus di nga sakupen, “Naa ki sengkuꞌ, gembagel gupia sia, laak meliang dai getaw meglegani dun.
37 Então disse aos discípulos:
38 Kaas penenabi amu tu Megbebayaꞌ, su gapuꞌ nu sengkuꞌ, adun suguꞌenen pai ngag duma getaw meglegani.”
38 Peçam ao dono da plantação que mande mais trabalhadores para fazerem a colheita.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.