Mateus 26

Kig Begu Pasad: Ki talu' nug megbebaya' (Bagong Tipan: Maayong balita alang kanimo) (SYB) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Naa benaꞌ mideksuꞌen su kelaun tinituluꞌen kia, miktaluꞌ si Isus tu nga sakupen,
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 “Naa misuunan niu puꞌ duaꞌ gebii pa mektelipuun sug Lumpuk tug Liniusan. Mendadi saꞌ mektelipuun na, naan kini, kig Bataꞌ nu Kilawan, pegwakilu ditu getaw, adun lensangenu nilan di kurus.”
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 Mendadi ki nga kaunutan nug belian mukaꞌ ki ngag duma kaunutan nu getaw Judea, mikpungun ilan tug balay nu Tampusan Metaas Belian, si Caifas.
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 Puꞌ iini peksebutsebutan nilan, ki kedaap nilan dini Isus, puꞌ adun pepatay nilan iin. Laak pigunguban nilan,
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 laung nilan, “Ndiꞌ mesuꞌat metaang dig Lumpuk, puꞌ buus menlimuuk su nga getaw.”
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
6 Naa si Isus, sinegayen ditu pelum Betania, inggat maan diag balay ni Simon, su getaw kiin minayan megladu mekesalebuꞌ nuka.
6 — ausente —
7 Benaꞌ saanan ni Isus maan, duuni minadap diniin libun peguit bataꞌ bandi gemputiꞌ, mipenuꞌ pagemut, melagaꞌ gupia. Mendadi benaꞌ mikpesempel dini Isus sug libun, binunagen dayun di gulu ni Isus.
7 — ausente —
8 Dagid dekag minitaꞌ nu nga sakup ni Isus, milaati ginaa nilan dun, laung nilan, “Baa, mauma dema ki pagemut kia, pikulaꞌulaꞌan laak?
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 Iin siai melengas, piksaluy sia, mabuꞌ malin pa sia melaun, dayun begay tu nga pubri su galinen!”
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 Dagid misuunan ni Isus su pekteluꞌen nu nga sakupen kia, kaas miktaluꞌ dinilan, “Mauma libulengen ma niuig libun kini? Ki pinggulaulanen dinaan, melengas.
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 Su pubri, lelayun niu mpungun megbenwa. Naan dagid, kanaꞌ nau maiben dumuma diniu dini.
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 Naa ki pinggulaula nug libun kini, maꞌananen, pigupiananen pedaanig lawasu di kelebeng sungu dinaan.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 Mendadi taman taluꞌu diniu, pia adin pegukit su Gempia Petenday dinig dibabaw lumbang, naa mpeduma dun dadema pegukit ki pinggulaula nig libun kini, puꞌ adun ndiꞌ iin melingawan.”
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 Mendadi kini si Judas Iscariote, sala tawan di nga sepuluꞌ buꞌ duaꞌ peneligan ni Isus, linaawanen su nga kaunutan nug belian nu getaw Judea.
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 Suminaak si Judas dinilan, “Mendadi si Isus kiin, saꞌ tipuun ku diniu, alandun mai begay niu dinaan?” Mendadi ki ngag belian kini, binilang nilan dayuni telu puluꞌ laad siin pelata, tinulun nilan dayun dini Judas.
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 Kaas genat nitu, si Judas kini, piksuꞌatsuꞌaten dayuni sikawen tumipu dini Isus.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Mendadi, benaꞌ minateng sug bekna gendawan nug Lumpuk di Pan ndaꞌ Petulinay, minadap dini Isus su nga sakupen, suminaak ilan diniin, “Sir, kig Lebungan ta tug Liniusan, adin mu ami paulingelay?”
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 Kaliꞌ sembag si Isus, “Bundas amu ditu syudad. Saꞌ mateng amu ditu, laaway niu si Uan kia. Naa saꞌ mateng amu ditu niin, taluꞌ niu dayun diniin, ‘Naa, pimuun nu Mekpetuꞌun, laungen, Sungu na metektaki sesaꞌu. Kaas dini nami maan Lebungan nami tug Liniusan, yami nu nga sakupu, dinig balay mu.’”
18 Ele respondeu:
19 Pituud dayun nu nga sakup ni Isus su sinuguꞌanen dinilan kia. Pigulingel nilan dayun sug Lebungan nilan tug Liniusan.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Naa benaꞌ misindepi gendaw, mingingkud maan si nga Isus, ilan nu nga sepuluꞌ buꞌ duaꞌ tawan sakupen.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Mendadi, benaꞌ pekaan nailan, kaliꞌ pektaluꞌ si Isus dinilan, “Taman taluꞌu diniu, ki sala tawan diniu, mektipu dinaan.”
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 Milibuleng dayun su nga sakup ni Isus. Miglimbuslimbus ilan sumaak diniin, “Asa uu Kaunutan, kanaꞌ da sia naani pekteluꞌen mu kiin?”
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 Sumimbag si Isus, “Sala tawan lai suminalu gupia dinaan kini, iini tumipu dinaan.
23 Jesus respondeu:
24 Puꞌ naan kini, kig Bataꞌ nu Kilawan, mbinasau tuꞌu, maaꞌ dadema nu misulat pedaan ditu Taluꞌ nu Megbebayaꞌ. Laak dagid pia maꞌantu, ki getaw mektipu dinaan, kig Bataꞌ nu Kilawan, mekelelaatlelaat gupia! Tumuꞌ pa ndaꞌ na sia pegigetawi getaw kiin!”
24 Pois o
25 Kini si Judas, su mektipu kia dini Isus, suminaak dayun diniin, “Asa Sir, kanaꞌ dema tuꞌu naan?”
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 Mendadi benaꞌ maan ilan, minalap si Isus pan, mikpaladpalad dayun tu Megbebayaꞌ. Pimetanen dayun su pan, dayunen pentulunay dia nga peneliganen. Kaliꞌ pektaluꞌ, “Naa, alap amu dun ini, aan niu. Kini sug lawasu.”
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 Minalap pelum si Isus sala tasa penginumen. Benaꞌ mikpaladpalad na puliꞌ tu Megbebayaꞌ, dayunen tulunay dia nga sakupen ki tasa kini. Kaliꞌ pagid pektaluꞌ dinilan, “Naa, inum amu dun ini, launan niu.
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 Kini sug duguꞌu, ki mekigis na, adun mpedasun su salaꞌ nu melaun getaw. Kig duguꞌuig bian nug begu pasad nu Megbebayaꞌ.
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 Mendadi, taman taluꞌu diniu, genat nandaw, ndiꞌ nau puliꞌ minum di penginumen kini, sampay da dun mateng su gendaw meglekaunutan na tuꞌu su Gamaꞌu. Dekag paita pegdengan minum dig begu ginis penginumen ditu Keglekaunutanen.”
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 Naa benaꞌ mitubus si nga Isus maan Lebungan nilan, migbebat ilan kegenal tu Megbebayaꞌ, dayun ilan mengguaꞌ dia, tumiwad ilan tug Bentud nu nga Gayu Olibo.
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 Mendadi, kaliꞌ pektaluꞌ si Isus tu nga peneliganen, “Yamu kini, mbuus laak gebii kini, megelaꞌ amu tuliud dinaan. Puꞌ iini misulat ditu Taluꞌ nu Megbebayaꞌ, ‘Miktaluꞌ su Megbebayaꞌ, petain ku ki megingat tu karniru, dayun mesigwag su nga karniru pegingatenen.’”
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 Maaꞌ laung pa ni Isus, “Dagid benaꞌ genatu petubuꞌay puliꞌ, megunau diniu ditu Galilea.”
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Miktaluꞌ si Pedro, “Aba, Sir, pia teliudan ka nu nga kelaun dumau, naan kini, ndiꞌ nau gusay tuliud diniꞌa!”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 “Taman taluꞌu diniꞌa,” laung ni Isus, “dekag pasiꞌ peguni su manuk gebii kini, metelu deksuꞌa na memalaw puꞌ kanaꞌ mau mailala.”
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Dagid miktaluꞌ si Pedro, “Pia mekendutaꞌ, saliunungan ku yaꞌa, ndiꞌu da lai pemelaun puꞌ kanaꞌu yaꞌa mailala!”
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 Naa minundas si Isus tu pegimulanan gayu piningalan dun Getsemane, ilan nu nga sakupen. Benaꞌ minateng ilan dia, kaliꞌ pektaluꞌ si Isus dia nga sakupen, “Naa pegingkud amu deliꞌ dini, puꞌ mundas pau dia gunaan, menenabi pau dia.”
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 Dayun iwiten dumanen si Pedro mukaꞌ sug duaꞌ tawan kiin bataꞌ ni Sebedeo. Mendadi benaꞌ melayuꞌlayuꞌ nailan diag duma nilan, milegenan patiꞌ si Isus, diduaꞌani ginaanen.
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 Laungen dayun dia telu tawan dumanen, “Milegenanu ini, mibegatanu dun patiꞌ, maꞌniin na petayan ku ini. Kaas dini damu dun deliꞌ, dumanay niau megenduk.”
38 e disse a eles:
39 Minundas kemaikaꞌ dia gunaan si Isus, dayun miglaub dig lupaꞌ, kaliꞌ penenabi, “Uu Amaꞌu, saꞌ sia mesuꞌat diniꞌa, ki tasa mipenuꞌ nug lesayan ku sunguu na inumay, naa peliaw sia dinaan, adun ndiꞌu na mainum! Laak dagid, Amaꞌ, sug daniꞌa mauyaꞌan, iini penuuden, kanaꞌ nug danaan.”
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Naa saꞌ maꞌnia, pinuliꞌan ni Isus su telu tawan sakupen kia. Midetenganen, tinulug ilan. Sinabi dayun ni Isus si Pedro, laungen, “Taꞌ itu, masiꞌ ndaꞌ na niau megaga dumanay megenduk, pia laak sauras?
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 Baa,” laung ni Isus, “peglengilam amu mukaꞌ penenabi amu daan, adun ndiꞌ amu mpenulay. Puꞌ dig delendeman niu, gangut niu sia mekpetuud amu tu mauyaꞌan nu Megbebayaꞌ. Dagid su kekilawan niu, melubay, ndiꞌ mekpetuud dun.”
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Mipanaw na puliꞌ si Isus, minenabi na puliꞌ, laungen, “Uu Amaꞌu, saꞌ ndiꞌ mesuꞌat peliaw dinaan ki tasa mipenuꞌ nug lesayan ku kini subay inumen ku, naa maꞌantu da, senguꞌen ku kig daniꞌa laak delendeman kia.”
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 Mendadi, kaliꞌen puliꞌay pelum su nga peneliganen, iin da gusayi mitaanganen, tinulug ilan pelum, puꞌ ndiꞌ nilan metigeli tulug nilan.
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 Naa saꞌ maꞌantu, mipanaw na puliꞌ si Isus, minenabi di ketelu deksuꞌen, miksama da gusayi kenenabinen.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Dayunen puliꞌay pelum su nga sakupen kia, kaliꞌ pektaluꞌ dinilan, “Taꞌ ma, tinulug pamu gusay, milali amu? Naa ma, mitektak na su sesaꞌ! Mendadi naan kini, kig Bataꞌ nu Kilawan, pegwakil nau tuꞌu tu pegbayaꞌ nga kanaꞌ megbasa tu Megbebayaꞌ.
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 Kaas pegbuat amu, mpanaw naita. Bentayay pa daan niu, kiin na tuꞌu ki tumipu dinaan!”
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Mendadi ndaꞌ pa medeksuꞌ mektaluꞌ si Isus, misebang si Judas, ki sala tawan kiin di sepuluꞌ buꞌ duaꞌ peneligan ni Isus. Melaun gupia getaw tumindug dini Judas kini, peguit ilan badung mukaꞌ bentul, sinuguꞌ ilan nu nga kaunutan nug belian mukaꞌ sug duma kaunutan nu getaw Judea.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Naa si Judas, ki tumipu dini Isus, duuni tuꞌus gandang bigayen di ngag dumanen kia, puꞌ tinaluꞌen dinilan, “Adin su getaw elekan ku, iinen na su penengaun niu. Daap niu dayun!”
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 Mendadi kini si Judas, tuminuun dayun madap dini Isus. Kaliꞌ pektaluꞌ, “Uu Sir, gempia dai ginaa mu!” Dunut ilekanen si Isus.
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 Laung ni Isus, “Naa, Sambat, kig baalen mu, baal mu ganam!”
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 Naa sala tawan duma ni Isus, migbakut badungen, dayunen tigbasayi gulipen nu Tampusan Metaas Belian nu getaw Judea, miseksipi sedibaluy telinganen.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 Dagid laung ni Isus, “Baa, gumaꞌ muig badung mu kiin. Puꞌ adini getaw memunuꞌan, bunuꞌ dademai palas nu kepetayanen.
52 Aí Jesus disse:
53 Keduaꞌen, ndaꞌ mu masiꞌ mesuunay puꞌ mesuꞌatu mekpaingabang ditu Gamaꞌu, duun dayuni petuaꞌenen sesuguꞌenen getaw langit, kanaꞌ da dun santaꞌ laksaꞌ, adun sumugut dinaan?
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 Laak dagid saꞌ pinenggiꞌ maꞌniai mpenggulaula, naa kendutaꞌ mai kenuud nu sinulat ditu Misulat Taluꞌ nu Megbebayaꞌ puꞌ maꞌnini tuꞌui mpenggulaula?”
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 Miktaluꞌ dayun si Isus dia nga melaun getaw kia, “Naa, tulisan bau, kambat amu meguit badung mukaꞌ bentul saꞌ daapen niau? Asa gendawgendaw, migingkudu dia Pengedapan tu Megbebayaꞌ, mikpetuꞌunu dia, laak ndaꞌ niau daapay.
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 Laak dagid kini, subay mpenggulaula daan, adun menuud su sinulat dengantu nu nga pimuunan nu Megbebayaꞌ ditu Taluꞌen.”
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 Naa saꞌ maꞌantu, inagak si Isus nu nga migdaap diniin ditug balay nu Tampusan Metaas Belian nu getaw Judea, si Caifas. Mipungun dia su nga mekpetuꞌun di Palinta nu Megbebayaꞌ mukaꞌ su nga kaunutan nu getaw Judea.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Naa si Pedro, miglendug dadema di melayuꞌlayuꞌ, gikteb laak diag lenuꞌan nug balay kia. Benaꞌ minateng dia, luminamug dayun si Pedro di nga megingat pemegingkud dia, adun mesuunanen saꞌ taꞌi mpenggulaula.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 Mendadi ki nga kaunutan nug belian kia dakus ki tibuuk Pikumpungan nu Metaas Gukum nu getaw Judea, minengaw ilan sia pembaalbaal takesiꞌ mekatag dini Isus, puꞌ adun maukuman iin petain.
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 Laak dagid pia melaun minadap dinilan menakesiꞌ tu pimbaal dini Isus, mibulugan laak su nga kaunutan kia menengaw gempia dangat nilan diniin. Tigaꞌwan, migindeg di gedapanig duaꞌ tawan,
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 kaliꞌ ilan pektaluꞌ, “Naa ki getaw kini, tinaluꞌen, ‘Ki Pengedapan daw tu Megbebayaꞌ, megagau da gebaꞌay. Dayun gikteb telu endaw, baalen ku puliꞌ.’”
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 Mendadi, migindeg na su Tampusan Metaas Belian kia. Sinaakanen dayun si Isus, laungen, “Naa, ndaꞌidun bai sembag mu di tinakesiꞌ ni nga getaw kini mekatag diniꞌa?”
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Dagid ndaꞌ sembag si Isus. Kaliꞌ pektaluꞌ su Tampusan Metaas Belian, “Mendadi, pesepaan ku yaꞌa, sembayan ku su Megbebayaꞌ ndaꞌi gumulen, pemantek mu na dinami, yaꞌa ba tuꞌu su Tinduꞌ nu Megbebayaꞌ Meglekaunutan, kig Bataꞌ nu Megbebayaꞌ?”
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Sumimbag si Isus, “Naa, maꞌnia da, yaꞌai miktaluꞌ dun. Dagid taman taluꞌu diniu, duuni gendaw mateng, naan kini, kig Bataꞌ nu Kilawan, maitaꞌ niau, pegingkudu tuꞌu ditu dapit lintu nu Tampusan Ginuungan! Dakus maitaꞌ niau, lumusadu puliꞌ dinig lumbang kini, metuaꞌu di gabun dia gawanawan!”
64 Jesus respondeu:
65 Naa, apelai. Ki Tampusan Metaas Belian kini, kaliꞌen medengeg pilepeng ni Isus sug lawasen tu Megbebayaꞌ, lingetan dini Isus sug Belian. Giditen su penepetenen, kaliꞌ pektaluꞌ, “Paa, piksudiꞌanen su Megbebayaꞌ! Ndiꞌ ta na kambat dugangan su takesiꞌ! Puꞌ midengeg na niu ki keksudiꞌen tu Megbebayaꞌ!
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 Mendadi, alanduni kitab niu dun?”
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 Saꞌ maꞌnia, pindulaꞌan nilan ki muluꞌ ni Isus, dayun nilan denegay. Duun pa pagidi tuminampaling diniin,
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 kaliꞌ ilan pektaluꞌ, “Naa, saꞌ sia metuud puꞌ yaꞌa su Tinduꞌ daw nu Megbebayaꞌ Meglekaunutan, suunan ka, atuk mu saꞌ taway dun dinamii mikpesait diniꞌa!”
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 Naa si Pedro, pegingkud diag liu, diag lenuꞌan nu pengukuman. Mendadi, duuni sala tawan delaga, sesuguꞌen nu Tampusan Metaas Belian nu getaw Judea, mikpesempel dini Pedro, kaliꞌ pektaluꞌ, “Uy, yaꞌa kiin, dumaa pagid ni getaw Galilea kiin, si Isus.”
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Dagid mimalaw si Pedro di gedapan nu melaun getaw mipungun dia. “Baa,” laungen, “ki teluꞌen mu kiin, ndiꞌu lai mesabut.”
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 Migawaꞌ dayun dia si Pedro. Benaꞌ dia na mesempel dig bisuangan, minitaꞌ na pelum ni sala delaga, sesuguꞌen dadema. Laung nug delaga dia nga getaw pegindeg dia, “Ki getaw kini, duma ma nu getaw Nazaret kiin, si Isus.”
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Laak dagid mimalaw na puliꞌ si Pedro, kaliꞌ pektaluꞌ, “Baa, bisan saak tug diwata, teluꞌen ku diniui metuud, ki getaw kiin, ndiꞌu mailala!”
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Naa benaꞌ ndaꞌ maiben, su nga getaw pemegindeg dia, miktaluꞌ ilan pelum dini Pedro, “Naa yaꞌa, minget dumaa lai nilan, puꞌ mituꞌusan ma nami dia pikebitan mu!”
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 Dagid mingaduguꞌ tanan si Pedro, laungen, “Apelii lai! Ndiꞌu dema tuꞌu mailalai getaw kiin!”
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 Milabuꞌ dayun dig delendeman ni Pedro su tinaluꞌ kiin ni Isus, laungen, “Dekag pasiꞌ peguni su manuk, metelu deksuꞌa na memalaw puꞌ kanaꞌ mau mailala.” Gumiwaꞌ dayun dia si Pedro, lilugutan dayun mengaduy.
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.