Romanos 11

Mbia Cheẽ (SRQNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Dios que huɨ eã judíos sɨ ra. Judío chõ se no nde. Abraham ndei sei. Benjamín abe rei sei no. ¿Mañɨ nda Dios huɨ judíos sɨ re?
1 Ayu kwa abibatiyi: Kwanotanot Israel sabuw God kwahirih? Aiyabin! Ayu i Israel orot, Abraham ana rara’ane atufuw naatu au durun i Benjamin.
2 —Serimbarã mbeɨ ra judíos, ɨ que Dios cose ra. Nyebe eriqui nguiã emombo eã mbeɨ. ¿Jẽtesareɨ chõ Elías cheẽ sɨ Dios je re? Elías que ñee ɨcuãte judíos ataque rɨɨ̃ aque mose ra.
2 God ana sabuw marasika nowanamih rurubinih men kwahirihimih. Buk wanawanan efan ta’amaim Elijah Israel sabuw isah gam God iu kwanotanot?
3 —Dios, judíos que ndecheẽ nenei neneisa ɨquia ja ra. Altar abe que embucoɨ coɨ nembae ra. Se ae tuchɨ aɨco nderimba co cote. Se abe ra judíos seɨquia chee, ɨ rei que Elías Dios je ra.
3 “Regah ifefeyan eo, “Regah a dinab orot etei hirouw himorob sawar, naatu a sibor hai gemogem i etei hikwayam hihururuw hire, ayu akisu’umo kutatabuw ama’am. Naatu boun i tesisinaftobon ayu hinarabu ana morobomih.”
4 Dios que ñee Elías je cote ra. —Nde mɨɨ eã ño serimba re. Serimba tubɨrɨãte nyeresẽ. Siete mi l serimba que ngoi eãte ngũíã ndese ñee ñee Baal naanguia je ra, ɨ que Dios ñee Elías je cose ra.
4 Baise God Elijah iya’afut eo, “Ayu au bai’ufununayah sabuw etei seven thousand iyab Baal men hikwakwafir i tema’am.”
5 Eɨ̃ ño namo abe re. Judíos emo emo ño siqui nguiã Dios rese ã. Ũquɨ̃ mɨɨ ño Dios chiirabo ũquɨ̃ nde. Uturã je chõ Dios ũquɨ̃ irabo nguiã.
5 Ef i nati ta’imon boun emamatar. Sabuw matanta’amo iyab God ana manaw ana kabeberamaim rurubinih i tema’am.
6 Mbae turã naa mose eã ño Dios eirabo nguiã. Uturã je ae chõ Dios eirabo nguiã. Mbae turã naa naa ndɨbɨshorõ eã ño Dios riqui nguiã aba irabo umbaerã. Mbae turã naa naa ndɨbɨshorõ mose, eɨ̃ nda Dios aba irabo eãte rei uturã je.
6 I ana roubinen i manaw kabeber tafanamaim bat esisinaf. Men sabuw hai bowabowamaim. Anayabin God ana roubinen sabuw hai bowabowamaim na’itin narurubiniyih na’at, nati manaw kabeber i yabin en.
7 Dios quiatorã nande, ɨ rei que judíos ra. Dios quiatoã tuchɨ que eriqui ra. Jesucristo ɨcua sereãte que equia ra. Co mɨɨ mɨɨ ño ngue Dios irabo uquiatorã nda. Eataque que Jesucristo ɨcua sereãte quia ra.
7 Ana itinin nati isan, Israel sabuw abisa isan hinot hinunuwet men hitita’urimih, baise sabuw matan ta God rurubinihiwat hinunuwih hitita’ur. Sabuw turin God ea’afih tainih gogor naatu dogoroh fokar.
8 Sã embesa ji riqui ñee no:
8 Buk Atamaninamaim eo na’atube,
9 David abe que ucheẽ mbesa ra. Eɨ̃ ngue embesa ra:
9 Naatu David eo na’atube,
10 Sã eresa nyɨati ati beɨ.
10 Matah kubofafar, saise men hinanuw,
11 Judíos que Dios cheẽ secha rei ra. Uba je quia ra ecuaẽ Dios rese. Dios sɨ judíos huɨ mose quiatu que judíos eã siqui arõte Dios rese cote ra. Dios judíos eã mingo beɨ tuchɨ sacuã cote. Judíos ra queteã tuchɨ chee Dios rese cote. Uba sɨ sacuã erese cote.
11 Abibatiy maiye. Israel sabuw ah rusukun hire’er boro na’atuka hina’in? En anababatun! Baise boro hinamisir maiye. Anayabin i hai ra’iyemaim ef botawiy yawas gewasin na Ufun Sabuw hibai, isan imih Israel sabuw isah tibibobowen.
12 Judíos que Dios cheẽ isiteã nda. Nyebe mbia judíos eã ja Dios cheẽ andu ja nguiã cote. Judíos Dios cheẽ mumba mose, Dios que uturã teacuquia ja mbia mangue chooñoa jenda ja je cote ra. Judíos uba sɨ mose Dios rese, mbia mangue chooñoa jenda ra siqui tuchɨ Dios rese cote.
12 Jew sabuw hai kakafihimaim baigegewasin gagamin tit tafaram etei ebaib. Naatu i ayubih ana kasiyomaim Ufun Sabuw baigegewasin gagamin na’in suware tebaib. Imih Israel sabuw moumurih na’in hinarur ana veya baigegewasin i boro gagamin na’in hinab.
13 Jẽje judíos eã je aɨco Dios cheẽ nenei nenei a. —Judíos eã je eɨco secheẽ nenei nenei, ɨ que Dios semondo ra. Nyebe aɨco nguiã Dios cheẽ nenei nenei sete.
13 Boun i kwa Ufun Sabuw isa ao. Ayu iti na’atube kwa Ufun Sabuw a tur abarayan ana ma’am, ayu iti bowabow wanawananamaim boro anasinaftobon anabow gewas.
14 Judío chõ se no nde. Sã jẽ jẽɨngo Dios rese no jẽ. Sã judíos abe riqui Dios rese jẽ na sɨ. Dios erirõ sacuã mbae ɨcuã sɨ.
14 Saise imaim anotanot au sabuw Jew hita’it ra’ahu hinanugigir ibo hinan yawas hinab.
15 Judíos Dios isiteã mose que Dios huɨ chõ judíos sɨ ra. Judíos eã nguiatu que Dios isi uquiatorã cote ra. —Mbia mo ja sequiatorã cote, ɨ que Dios judíos eisiteã mose ra. Judíos ra uba sɨ chee Dios rese emo mose cote. Mbia raaque quera sɨ rã tuchɨ ra aque mose cote.
15 Anayabin Jew sabuw kouh God hibitinimaim, tafaram wanawanan sabuw God ana rakit hima’am botabirih hina bairi hitounuw. Imih God sabuw bairi tibitounuw ana veya, ana itinin i sabuw murumurubih bow na yawas ebitih maiye na’atube.
16 Sã mbia mo mbichae raã no. Mbichae ñɨɨnda uchi turã mose, eruɨnda abe ra uchi turã no. Mbichae ñɨɨnda rã ño Abraham nde. Judío i tuchɨ chõ Abraham nde. Sã Abraham siqui turã tuchɨ Dios je no. Nyebe ra eriirĩ abe uba chee Dios rese no. Ei turã mose, erãquiã abe ra eturã no.
16 Rafiy kafuf imasib reban sibor kuyayara’ah, kafuf tutufin etei i kakafiyin matar, naatu ai wairoron turin God ana sibor inabitin na’at, famefamen auman i nowan himatar.
17 Olivo rãquiã na ño judíos re. Judíos siquíã mose Dios rese, olivo rãquiã na ño ngue Dios echisia mombo ra. Ũquɨ̃ naquiã nendaque re chõ ngue Dios jemɨɨ nda. Jẽ judíos eã. Injertar ɨ raanguia chõ Dios jembucha nguiã ei rese. Jemingo tuchɨ sacuã Dios rese. Olivo rãquiã na eã ndaque jẽ.
17 Kwa Ufun Sabuw a’itinin i kutor olive famefamen na’atube. Baise hi’afuw umatanum olive famenamaim hituwituw hikuboubunih hiyen, imih boun kwa i Jew sabuw hai yasisir turin kwabai kwabiyasisir.
18 ¡Jenguasu ra jẽsaã saãchɨ̃ judíos je jẽ! ¡Dios jẽisi turã mose jẽ! Erãquiã injertar ɨ ji rã achõ ño jẽ nde. Erãquiã nda hui mingo eã. Ei quia nda erãquiã mingo nguiã. Erãquiã na ño jẽɨngo nguiã jẽ.
18 Isan imih sabuw nati ai famehibe hi’afuw hire’ere men kwananuw furuwih kwani’o’orotomih. Anayabin kwa i ai famefamen, naatu ai famen ana fair i ai anane ana fair ebaib.
19 —Olivo rãquiã ngue Dios chisia urembucha sacuã ei rese, ¡jenyechɨ̃ nda jenguasu raã naa jẽ!
19 Kwa boro iti na’atube kwanao, “Ai famen hi’afuw hisaroun, imih ayu boro i ana efanin anab hinitutuwu.”
20 Dios que echisia sia Jesucristo ɨcua sereã mose ra. Jẽ Jesucristo ɨcua mose chõ ngue Dios jembucha olivo i rese ra. Jemingo beɨ sacuã. Nyebe jẽɨngo jenguasu raã naa eã. Jẽɨreɨ̃ ɨreɨ̃ jiri quia Dios sɨ.
20 Nati i turobe. Nati sabuw ai famehibe hi’afuw hibisaroun, anayabin men hitumatum, kwa i kwaitumatum imih kwana hai efan kwabai. Baise nati isan men kwanio’oro’ot.
21 Dios que olivo rãquiã nyisia mombo Jesús ɨcuayã mos e ra. Eɨ̃ nda Dios jemombo jẽ abe Jesús ɨcuayã mose.
21 Anayabin Jew sabuw i ai famen anababatun men yawananih, baise e’afuw isaroun, imih kwa auman boro men nayawanan nihamiy kwanama’amih.
22 ¡Sã Dios turãte mbia siqui mose eruɨ no jẽ! ¡Sã mbia mbasi echeẽ mumba mose no jẽ! ¡Sã eturãte jẽje no jẽ! ¡Jẽɨngo beɨ chõ Dios turã ndese jẽ! Jẽɨngo eã mose Dios ruɨ, Dios ra jemombo. Ira rãquiã sia ji mombo rã sɨ.
22 Imih God ana kabeber naatu ana yaso’ar hairi kwana’itin. Sabuw iyab kakafin sinafuyah God nati sabuw isah i yan esoso’ar, baise kwa isa i ekakabeber. Naatu i ana kabeberamaim kwanama’am na’at i mar etei ana gewasin kwanama. Baise men imaim kwanama’am kwa i boro na’afuw nabosairi kwanatit.
23 Judíos uba sɨ mose Dios rese, Dios ra embucha sɨ esiasa rese. Injertar ɨ sɨ ra ee. Dios mɨɨ ño eaquiatu ũquɨ̃ naa nde.
23 Sabuw nati hinamatabir maiye hinabusuruf God hinabitumitum, boro nabow hai efanamaim naya. Anayabin God ana fair ema’am karam boro nasinaf.
24 Judíos eã ño jẽ nde. Olivos turã naquiã eã ño jẽ nde. Olivo mbuae rãquiã na ño jẽ nde. Dios ae que jembucha nguiã olivo i rese. Injertar ɨ jẽje. Ae Dios nyisia nyii nae, ũquɨ̃ nda Dios mbucha sɨ uchisia rese.
24 Kwa Ufun Sabuw, kwa i kaiyar olive famen na’atube kwama’am hi’afuw kwana umatanum olive famenamih hitutuwi. Naatu Jew sabuw i umatanum olive na’atube. Isan imih God karam ai famefamen anababatun hitagagagir ti’inu’in boro nabow nitutuwen maiye.
25 Tacheẽ nyecuayã na jẽísaa. Mbia chɨɨcuayã tasenei na jẽje. Jenguasu raã naa sacuã eã judíos je. Judíos yete tuchɨ que huɨ rei Dios sɨ ra. Judíos eã nguia siqui tuchɨ Dios ɨcua ã cote. Judíos eã Dios chiirabo Jesús ɨcua ja mose, judíos abe ra uba ja erese cote.
25 Ayu akokok iti tur ana kirikirifot i kwanaso’ob gewas, saise men kwa akis not wairafih kwanarouw kwana’omih. Israel sabuw afa dogoroh i fokar, imih boro nati na’atube hinama nanan Ufun Sabuw runamih hio ana fofonin hinan hinarun.
26 Aque mose ra Dios judíos rirõ ja huɨɨcuã sɨ cote. Sã embesa ji riqui ɨ no:
26 Ef iti na’atube namatar saise Israel sabuw etei boro niyawasih, Buk Atamaninamaim iti na’atube eo.
27 Aque mose ra judíos ɨcuã ambutiã ja esɨ.
27 “Naatu
28 Judíos yete tuchɨ chõ Jesús cheẽ turã ucuayã nguiã ũquɨ̃. Nyebe Dios uturã ndeacuquia nguiã jẽje. Judíos eã je. Dios quia nyesecua beɨte nguiã judíos rese. Irabo que nyii ra. Erameɨ ja rɨɨ̃ ño Dios judíos irabo nguiã.
28 Israel sabuw hina God ana rakit na’atube himatar, saise Tur Gewasin kwa Ufun Sabuw isa tan. Baise Israel i God ana rourubinen sabuw, imih God ebiyabuwih anayabin uwahinah oro’orot wabih gagamin.
29 —Mbae mo tamee jẽje, ɨ mose Dios, mondo rae. Dios ra uchɨmondo sirombe eã. Dios ra huɨ eã mbeɨ uchiirabo sɨ.
29 God men kafa’imo siwar bitih umahimaim bosair naatu ana sabuw rurubinih isah nuhin burumih.
30 Jesucristo que jẽɨcuayãte quia nyii ra. Judíos huɨ mose Dios sɨ, Dios que uturã teacuquia jẽje cote resẽ.
30 Baise kwa Ufun Sabuw marasika God fanan kwasair, baise boun ana kabeber i’obaiyi kwa’i’itin, anayabin Israel sabuw fanan hisair.
31 Judíos quia Jesucristo ɨcuayãte nguiã cote. Sã Dios ia eãte riqui jendese no, eɨ̃ sɨ ra eya eãte judíos rese cote. Uturã nda eteacuquiabe chee judíos je.
31 Naatu ef i ta’imon, kabeber nati kwakwabaib i boun Jews sabuw auman God i’obaiyih ti’i’itin.
32 Eɨ̃ ja chõ mbia Dios je re. Emo ngue echeẽ mumbayã eãte quia ra. Nyebe eya eãte riqui nguiã nande ja rese.
32 Anayabin sabuw etei hibifanasair isan God ibasit hifanasair, saise hai fanasairane etei’imak takabibirih.
33 Dios turã tuchɨte. Dios aracua tuchɨte. —¿Mbaerã Dios ũquɨ̃ naa nde? nande aroneate. Dios chɨsaã nandeɨcua aroneãte quia ã.
33 Yowe! abifofofor men kafaita,
34 ¿Emo ndua ndua quia Dios rã nde? ¿Emo mose mbia riqui Dios mbaaquiatu re?
34 O yait Regah ana not iso’ob?
35 ¿Emo nane mbae mo mondo quia Dios je re? ¿Dios mbae mondo nonde re?
35 O yait God a sawar itin,
36 Dios ae que mbae chao ja ra. Umbaerã ño echao ja nguiã mbae. Ae quia ecuasu jiri mbae ja sɨ re. Nandecheẽ turã mbeɨ ra equia erɨɨ̃. Amén.
36 Anayabin sawar tutufin etei hai an i God,

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.