Judas 1

Mbia Cheẽ (SRQNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Judas rei se. Jesucristo rimba. Jacobo nongue rei se. Ã ambesa quia jẽje a. Dios chiirabo je. Dios que jẽirabo ɨno ɨcúe umbaerã nda. Dios riqui nyesecua tuchɨ jendese co. Dios riqui jenderecoquiatu beɨ Jesucristo mbaerã co.
1 Ayu Jude i James airi atufuw, baise Jesu Keriso isan abi’akir. Kwa iyab Tamat God iyabuwi e’afi ana yabowamaim kwama’am naatu Jesu Keriso ana tafafaramaim kwama’am etei isa a fef akikirum.
2 Sã Dios riqui ndua beɨ jendese. Sã eriqui jembia beɨ. Sã eriqui nyesecua beɨ jendese.
2 Kabeber, tufuw, naatu yabow kwa wanawanamaim wanatowan na’in nasuwa nare.
3 Jesucristo nandemingo beɨsa rɨɨ̃ ngue ambesa seese rei nguiã jejẽ. Ae mbia mbaa tambesa jẽje. Jẽɨngo eã nonde erese. Ũquɨ̃ ñee ɨcuã ɨcuã mose Dios cheẽ nɨɨ, echeẽ jẽsɨbɨshorõ. —Dios cheẽ tuchɨ chõ ñene, jenye tuchɨ quiatu quia Dios cheẽ ndiquisã quisã mbia ɨcuã sɨ. Dios quiatu ngue ucheẽ mondo ja nguiã nguesenda ja je.
3 Are au ofonah, ayu asinaftobon yawas boubun tafafaram isan atakirum, baise nati efanin ayu dogorou wanawanan i kokok kwanekwan mi’itube akikirum ana’ototofari, saise God mar maumurih efanin mar ta’imon ana sabuw baitumatum bitih, nati baitumatum i kwanafair kwanawasfafar gewas kwanama.
4 Dios quiato raã naasa mo ndiqui mbia mbaaquiatu ɨcuã ɨcuãte ũquɨ̃. Ũquɨ̃ siquíã tuchɨ chõ nguiã Dios rese ũquɨ̃. —Sã Dios riqui aba ɨcuã mbutiã uturã je c o no jẽ. Nyebe mbae ɨcuã nandesaã ɨ ɨ chõ jẽ, ɨ chõchɨ̃ nguiã ũquɨ̃. Jesucristo cheẽ nduɨ eã tuchɨ chõ ũquɨ̃ nde. Nandererecua cheẽ nduɨ eã. Cosete que Dios ũquɨ̃ mbɨɨcúe embasi sacuã nda. Mbasi mbasi beɨ ra equia cote.
4 Anayabin sabuw afa God ana ef ufunane tenan i wa’iwa’iramaim hina wanawanat hirun, bai’obaiyen hibotabir te’o, “God i manaw kabeber wairafin imih karam boro tanisesebar kwanekwan, naatu Regah Jesu Keriso ata Bonawiyenayan ta’imon teyayaub.” Iti sabuw i marasika Buk Atamaninamaim isah hi’oka inu’in baimakiy boro hinab.
5 Mbae tasenei na jẽje. Jẽɨcuate raque. Taemunduabe erese. Dios ngue judíos sirõ ja rei nguiã Egipto sɨ cose. Mbia hue jenda ɨcuã ɨcuã mose ee. Ũquɨnde que siqui sereã Dios rese cote ra. Nyebe Dios eɨquia nguiã.
5 Iti sawar etei isah i kwaso’ob, baise akokok nuhi anakusib maiye, Regah ana sabuw Egyptane nawiyih hitit, baise nati ufunamaim sabuw iyab men hibitumatum etei gurusih himorob.
6 Sã ángeles mo je Dios ñee ndei no jẽ. “Aa jẽɨngo aa”, sã ɨ rei ee no jẽ. Sã Dios cheẽ mumba chõ no jẽ. Sã Dios riqui etarõi nderequia itondaruqui re co no. Embasi mbasi beɨ sacuã cote.
6 Naatu tounamatar iyab hibi’ukwarin hai fair men hikakafiy, baise hai efan nowah anababatun hikwahir hire fatum wanatowan inu’inuwinamaim God fatumih gugumin wanawanan ya hima Baibatebat Ana Veya gagamin tekakaif.
7 Sã Sodoma jenda no. Sã Gomorra jenda no. Sã ũquɨ̃ ndurubinda ja no. Siqui chooño eã. Mbae ɨcuã naamba amba. Siqui siqui emo ninisi rese. Eruã mo ndese abe no. Nyebe que Dios ũquɨ̃ mombo tata cuásuu ra. Mbae rasi ra esaã mbeɨ u huee cote. Mbia mundua ndua sacuã ño ũquɨ̃ nde.
7 Ef nati ta’imon Sodom Gomorah sabuw naatu bar merar nati sisibinamaim hima’am hai yawas etei baisesebar kwanekwan hitin. Orot taiyuwih naatu baibin taiyuwih hibisesebar kwanekwan isan God wairaf wanatowan iyafar re nati bar merar sabuw etei e’arahih himorob. Naatu nati sawar etei i sabuw bowabow kakafin wairafih hai baimatnuwen.
8 Ae Dios quiato saã saã nguia nae, ũquɨ̃ ndiqui ndua ɨcuã ɨcuã mbeɨ ũquɨ̃. Nyebe eriqui nguiã nguete mbɨɨcuã ũquɨ̃. Aba cheẽ mumba. Ñee ɨcuã ángeles ibatenda abe rɨɨ̃ no.
8 Ef nati ta’imon sabuw mim kwanekwaneyah hai baifuwenamaim biyah hibokarit, God ana aiwob hikwahir, naatu Auyom mar ana sabuw hi’uwih higigimih.
9 Sã Miguel ángel rerecua no. Sã ñee asi asi nyue diablo rese no. Moisés rete rɨɨ̃. —Mbae ɨcuã tasaã ndeje, ɨ eã ngue diablo je ra. —Dios quiatu ra mbae rasi saanguquia ndeje, ɨ chõ ngue ñee diablo je ra.
9 Baise tounamatar hai ukwarin Michael, Demon mowan hairi Moses biyan isan higamigam ana maramaim, i men taiyuwin ana fair tafanamaim bat awan fokar demon mowan iu kwanikwaniy baise eo, “Regah boro nakwarar narumutufuri.”
10 Ae Dios quiato saã saã nguia nae, ũquɨ̃ ndiqui ñee ñooño mbae uchɨɨcuayã nɨɨ ã. Ae eɨcuate quia mbae nae, ũquɨ̃ ndese siqui turã eã. Siqui chooño eã ũquɨ̃ ndese. Nyebe ra Dios embasi tuchɨ cote. Quiaa rɨɨnda quia mbae ɨcua jiri nguiã ũquɨ̃ sɨ.
10 Iti sabuw tur naniyah men hiso’ob, baise asir hio tibigigim kwanekwan, naatu sawar afa naniyah i hiso’ob baise haru forobe tisisinaf kwanekwan, imih nati sawaramaim boro nagurusih.
11 Aba mbia eã tuchɨ chõ ũquɨ̃ nde. Caín na tuchɨ chõ eriqui nguiã mbae ɨcuã naa naa ũquɨ̃. Balaam abe rã sɨ chõ eriqui nguiã ɨcha ɨcha Dios sɨ ũquɨ̃. Mbae isiquia achõ ndese siqui sacuã. Aba cheẽ mumba mumba beɨ chõ nguiã Coré rã ũquɨ̃. Nyebe ra Dios mbae rasi saanguquia ee Coré rã sɨ.
11 Baimakiy boro kakafin anababatun hinab, Cain sisinafumaim ana ef hi’ufunun tenan, naatu kabay isan yah rab. Balam sawar kakafih sisinafube tisisinaf, naatu Korah ana konakon wanawanan hirun higugurusibe boro nagurusih.
12 Ae Jesús quiato saã saã nguia nae, aba ɨreɨnguia tuchɨ chõ ũquɨ̃ nde. Jeñumunua nua mose quiaru sacuã nyɨese, ũquɨ̃ ndiqui quiaru chooño ño ũquɨ̃. Mbae abe mbei chooño. Ɨco chooñoa abe mbia mo je. Mbia reaquiatusa mo na eã. Nguete mɨɨ ño ũquɨ̃ teaquiatu nguiã ũquɨ̃. Sã ibei rondeɨ riqui raque pã ɨ mose no. Sã eriqui nyaaquíã no jẽ. Sã quɨrɨrɨã ndiqui ibei rondeɨ rerao no jẽ. Ũquɨ̃ na ño Dios quiato raã naasa riqui nguiã ã. Mbae ɨabae je rã abe chõ eriqui nguiã ã. Ira shɨɨ rã abe no. Ira riqui ji rã abe no.
12 Iti sabuw aurih biya’ohow aurih biya’ohow en naatu bir kakaf en, farumayah na’atube a kau’ay wanawanan hirun a’aa atom ana yasisir i teo’of nowah, sakuk aurin toun en ebabin enan na’atube. Naatu maur ana veya ai baiwa’e tekerer tebatabat tiu’uyarir na’atube,
13 Ama ndebera rã abe chõ ũquɨ̃ ndiqui nguiã ũquɨ̃. Mbia mbaaquiatu quiatu mose, i rɨchoɨ rã ño ũquɨ̃ nde. Sã nyasitata riqui oso ngũenda recha no. Eɨ̃ sɨ chõ ũquɨ̃ nguiã ũquɨ̃. Nyebe ra mbae rasi raã tuchɨ itondaruqui re.
13 taiyuwih hai biya’ohow ana itinin tor yan yabat erab fus ekubar rougoy erarouw na’atube. Naatu daman hai efan hisa’ir tibibib kwanekwan na’atube, baise nahimaim i gugumin kakafin God isah ya’asair wanatowan inu’in.
14 Enoc abe que ñee ũquɨ̃ ɨcuã nɨɨ nda. Adán ndiirĩ nducucha rei ae. Eɨ̃ ngue ñee nda: “Dios ra tu ngũimba tubɨrɨã ndese.
14 Naatu Adam ana rara’ane hitutufuw renan Enoch i Adam ana’agir bai seven tufuw, i sabuw isah eobaimanih eo, “Kwa’itin, Regah ana sabuw kakafiyih maumurih na’in ai rourin na’atube bairi hitit tenan.
15 Mbia ɨcuã mbasi ja ra eu. Ae ɨcuã mbia saã saã nguia nae, ũquɨ̃ ndese ra mae ja. ‘Mbae ɨcuã asaã ãte resẽ’, ɨ aroneate ra ũquɨ̃ cote. Ae ñee ɨcuã nguia Dios rɨɨ̃ nae, Dios ra echeẽ ɨcuã senei a e sɨ́ je cote. ‘Eɨ̃ ere que equia ñee ɨcuã serɨɨ̃ nda’, ɨ ra Dios ee. Echɨsaã ɨcuã tuchɨ chõ ũquɨ̃ nde”, ɨ que Enoc ñee cose ra.
15 Sabuw etei baibatiyih isan, naatu sabuw iyab God ana ef hisa’ir kakafin tisisinaf kousirih isan, naatu sabuw bowabow kakafih sinafuyah God ana ef hisa’ir tur kakafih hio hibigigim isah.”
16 Echiichati tuchɨ chõ ũquɨ̃ nde. Ñee ɨcuã mbeɨ equia emo nɨɨ ũquɨ̃. Ae rese eriqui sete nae, ũquɨ̃ mɨɨ ndese chõ eriqui nguiã ndua ũquɨ̃. Ucuasu raã ñooño. Uchuru mondo chooño. Ñee turã abareã nea emo je. Mbɨɨrɨ̃ ɨrɨ̃ ño nguiã ñee turã abareã nea ee.
16 Iti sabuw i gamin okwanekwaneyah naatu bai’ubabarenayah, taiyuwih hai yawas kakafih tibi’ufunun. Naatu taiyuwih isah teo’o ra’ara’at, sabuw afa isah awah heaharewan saise i hai ma gewas isan.
17 Jẽ nguia rei Jesús quiato tuchɨ. Jesús chɨmbaaquiatu cheẽ sɨ jẽtesareɨ eã. Ã ndei echeẽ ã:
17 Baise au ofonah, abisa ata Regah Jesu Keriso ana kob abarayah marasika hio kwananowar i kwananuh.
18 “Mbae ua ja nonde ra mbia ɨquia ɨquia Dios cheẽ je. Ae ɨcuã ndese eriqui sete nae, ũquɨ̃ mɨɨ ndese chõ nda eriqui nguiã ndua”, ɨ que Jesús chɨmbaaquiatu ñee cose ra.
18 Iti na’atube a tur hi’owen hio, “Mar yomanin ana veya, sabuw iyab God ana ef hisa’ir hai naniyan kakafinamaim ebobonawiyih boro hinatit hinao hini’ibi.”
19 Mbia mbuqueta quetasa tuchɨ chõ ũquɨ̃ nde. Ae ebite mbae ɨcuã nae, ũquɨ̃ ndese achõ ño eriqui nguiã ndua. Espíritu Turã siqui ãte echɨangui re.
19 Iti sabuw i kausesebayah, hai kok gagamin i tafaram ana yawas kakafih hinasinaf, aurih Anun Kakafiyin en.
20 Jẽ nguia jeñimbirãcuã tuchɨ quia Dios ruɨ. Dios jẽɨcua tuchɨ. Jeñee mbeɨ Dios je. Sã Espíritu Turã ndiqui jembucheẽ mbeɨ Dios je.
20 Baise kwa, au ofonah, baitumatum kakafiyinamaim nawowabi kwanara’at, naatu Anun Kakafiyinamaim kwanayoyoban.
21 Jẽɨngo beɨ quia Dios rese. Ɨ̃ nda jeñee. —Nyesecua tuchɨ chõ equia nanderese re, ɨ. Jesucristo ia eã tuchɨ que nanderese ra. Nyebe ra nandemingo beɨ tu mose. Ũquɨ̃ jẽsaarõ mbeɨ quia.
21 God ana yabow wanawananamaim natafafari kwanama ata Regah Jesu Keriso kwanakaif. I ana kabeberamaim boro yawas wanatowan nit.
22 Ae Dios tiisu isu quia nae, ũquɨ̃ jembuti mbuti quiatu quia Dios cuti.
22 Sabuw iyab hai baitumatum ekwakwaris kwana kabibirih baibais kwanitih.
23 Mbia ɨcuã mo abe jemingo Dios rese. Tata sɨ erirõ naanguia jemingo Dios rese. Eɨcuã tuchɨ raque. Jẽɨngo tuchɨ quiatu quia Dios rese. Ũquɨ̃ ɨcuã uba eã sacuã jendese.
23 Sabuw afa wairaf wan teyey saisewat wairaf wanane kwanarowen sukwarabih kwaniyawasih. Naatu kwanabir kwanakakaf auman sabuw afa kwaniwanbabanih, baise hai faifuw hi’usi’us karitanin auman men kwana’us.
24 Dios mɨɨ ño jendeaquiatu beɨ nguiã jembɨɨcha eã sacuã. Dios mɨɨ ño jeñɨangui renda ɨcuã mbuchɨcuabo nguiã jemingo sacuã uchɨese. Dios mɨɨ ño jembia beɨ nguiã no.
24 Imih God ta’imon ata Baiyawasenayan tanabora’ara’ah. I karam kwa boro natafafari a boro men narusukun, naatu a aubar en nabuwi ereyasisir kwanan bonamanamarin gewasin nanamaim kwanatit,
25 Dios mɨɨ ño mbae ɨcua ja nguiã. Dios mɨɨ ño nandemingo beɨ nguiã Jesucristo rɨɨ̃ no. Ae je ra mbia ñee turã mbeɨ quia. Ae rei eturã tuchɨ. Ae rei ererecua tuchɨ. Ae rei equirãcuã tuchɨ. Eɨ̃ mbeɨ chõ ae re. Amén.
25 Ata Regah Jesu Keriso’one God isan tanaorereb, marakaw, bonamanamarin, fair, onowaten marasika na boun naatu mar etei nama wanatowan, wanatowan. Amen.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Judas 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.