Mateus 26
Yaa Kanya Ninii Fɔle Sɛlɛɛ (SNW) vs ACF
1 Di obe wɔ kamɛ di Yesu ntooloo ni asaa ya mmle amuu otuo yi, aatɔkɔ basaateketetɛ nɔɔ alɛ,
1 E aconteceu que, quando Jesus concluiu todos estes discursos, disse aos seus discípulos:
2 “Biye bilɛ ditoobu ayi anyɔ bubale ni Okpi Diisi Ofe Dii nwu nkpo. Babayɔ Otii Obi nwu nkpo manta mampɛ mankaasa di kowoso suoto.”
2 Bem sabeis que daqui a dois dias é a páscoa; e o Filho do homem será entregue para ser crucificado.
3 Ninfɛ di olebatatɛ banɔɔfo ku okpoo banɔɔfo balaasi di Oletatɛ Nɔɔfo Kaiafa leyo nɛ.
3 Depois os príncipes dos sacerdotes, e os escribas, e os anciãos do povo reuniram-se na sala do sumo sacerdote, o qual se chamava Caifás.
4 Ni baalaabla disibu mmle okle babamufũ ni Yesu di lɛwofa kamɛ manlo nwɔ ni nɛ.
4 E consultaram-se mutuamente para prenderem Jesus com dolo e o matarem.
5 Ni baabuɛ baatɔkɔ bawo alɛ, “Ditanwa alɛ buɔbla lɛsaa le mmle di ayi ya buole ni kamɛ. Se diele nkpo, batii manya ɔblɔ mantaka wo di suoto.”
5 Mas diziam: Não durante a festa, para que não haja alvoroço entre o povo.
6 Di obe nwu nkpo kamɛ yi, Yesu lakyɛ Simon wɔ niafiɛ ni ofiɛ sɛɛle leyo di Betania.
6 E, estando Jesus em Betânia, em casa de Simão, o leproso,
7 Yesu lawɛ di Betania okpoo diɛ Simon wɔ niafiɛ ni ofiɛ sɛɛle leyo. Ɔbe wɔ di Yesu lasiɛ aatoole ni alesaa, ɔsanko onwii lawa nfa. Aaklee difuɔ kylɔkylɔ lebo ninwii di nnɔnyi kɔnɔkɔnɔ be niefũ ni kɔya osie kanya lasiɛ ni kaamɛ. Ni aanyɛɛnɛ nnɔnyi nwu nkpo aakpete di Yesu disi nɛ.
7 Aproximou-se dele uma mulher com um vaso de alabastro, com ungüento de grande valor, e derramou-lho sobre a cabeça, quando ele estava assentado à mesa.
8 Obe wɔ baasaateketetɛ nɔɔ lanya ni nle mmle yi, ditaayɔɔ ma kafutu, ni baakaalɛ alɛ, “Be lɛsaa oso ɛɛlalaasa nnɔnyi be mmle, nkpo okle?
8 E os seus discípulos, vendo isto, indignaram-se, dizendo: Por que é este desperdício?
9 Baafuo nnɔnyi be mmle osunsũ ku kɔya kplɛ, man-yɔ koto nwu nkpo manta bapiitɛ fiɛ!”
9 Pois este ungüento podia vender-se por grande preço, e dar-se o dinheiro aos pobres.
10 Yesu lanu ɔlaa wɔ baatoobuɛ nii, ni aatɔkɔ ma alɛ, “Be oso biokpee ɔsanko wɔ mmle kubuɛ? Lɛsaa biene ninle nle mmle ɛɛbla ɛɛtɛɛ nii nɛ.
10 Jesus, porém, conhecendo isto, disse-lhes: Por que afligis esta mulher? pois praticou uma boa ação para comigo.
11 Bapiitɛ nsi ye kaamɛ obe lele. Kafɔɔ ami, diele obe lele kamawɛ ye kaamɛ.
11 Porquanto sempre tendes convosco os pobres, mas a mim não me haveis de ter sempre.
12 Nnɔnyi be mmle di ɔsanko wɔ mmle lɛyɔ eekpete mi ni di suoto yi, ololaa eelolaa mi ɛɛta okookaabee nii.
12 Ora, derramando ela este ungüento sobre o meu corpo, fê-lo preparando-me para o meu sepultamento.
13 Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ, kakɔ lele beeyie ɔlaa biene wɔ mmle lɛkya di kayi ka mmle kamɛ yi, lɛsaa le di ɔsanko wɔ mmle lɛbla nii, bababuɛ nwu man-yɔ mannyuma nwɔ.”
13 Em verdade vos digo que, onde quer que este evangelho for pregado em todo o mundo, também será referido o que ela fez, para memória sua.
14 Ninfɛ di basaateketetɛ lefosi banyɔ nwu nkpo onwii lɛma wɔ baatɔɔlɛɛ ni Yuda Iskariot ladie aasifi olebatatɛ banɔɔfo nfũ nɛ.
14 Então um dos doze, chamado Judas Iscariotes, foi ter com os príncipes dos sacerdotes,
15 Ni aalaakaalɛ ma alɛ, “Be bibatɛɛ nse lediki Yesu lɛta ye?” Ninfɛ baaka koto fututu afosi atiɛ baatɔɔ nɛ.
15 E disse: Que me quereis dar, e eu vo-lo entregarei? E eles lhe pesaram trinta moedas de prata,
16 Diayɔ di obe nwu nkpo kamɛ diasifi nii, Yuda latoomiɛ osuku wɔ suoto abafe andiki Yesu anta nii.
16 E desde então buscava oportunidade para o entregar.
17 Diɛ Bloblo wɔ Ninantaka ni Dii ole kamɛ, di dii kasale suoto yi, basaateketetɛ nwu nkpo lawa Yesu nfũ babakaalɛ nwɔ alɛ, “Ɔfɛ foomiɛ falɛ bulaawa Okpi Diisi Ofe Dii ole alesaa nwu buta fɔ?”
17 E, no primeiro dia da festa dos pães ázimos, chegaram os discípulos junto de Jesus, dizendo: Onde queres que façamos os preparativos para comeres a páscoa?
18 Ni aakpee ma osuɔtɔ onwii nfũ aatɔkɔ ma alɛ, “Bitɔɔkyɛ okpoo kamɛ biɛlaatɔkɔ nwɔ bilɛ, ‘Saatuotɛ alɛ, “Obe nii ntoowo. Ami ku basaateketetɛ nii, leyo lɛfɔ bubale Okpi Diisi Ofe alesaa nwu nkpo.” ’ ”
18 E ele disse: Ide à cidade, a um certo homem, e dizei-lhe: O Mestre diz: O meu tempo está próximo; em tua casa celebrarei a páscoa com os meus discípulos.
19 Nkpo oso basaateketetɛ nwu nkpo labla fɛ mmle okle di Yesu latɔkɔ ma nii, baalaawa Okpi Diisi Ofe alesaa nwu nkpo baase.
19 E os discípulos fizeram como Jesus lhes ordenara, e prepararam a páscoa.
20 Di obe wɔ kɔɔtɔɔfɔ lawo nii, Yesu ku basaateketetɛ nɔɔ lefosi batii banyɔ nwu nkpo lasiɛ kaasɔ alɛ boole alesaa.
20 E, chegada a tarde, assentou-se à mesa com os doze.
21 Obe wɔ boole ni alesaa nwu nkpo, Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ otii onwii kaamɛ lee madiki mi anta.”
21 E, comendo eles, disse: Em verdade vos digo que um de vós me há de trair.
22 Ɔlaa nwu nkpo lakpanko basaateketetɛ nwu nkpo di otu kamɛ osie kanya ni baakyako nwɔ ɔkaalɛ onwii onwii alɛ, “Saate, nwaa n-ye nlɛ diele ami falaka, sɛɛ ami dile?”
22 E eles, entristecendo-se muito, começaram cada um a dizer-lhe: Porventura sou eu, Senhor?
23 Ninfɛ di Yesu ladiki kanya alɛ, “Otii wɔ niekpee ni kɔnɛɛ kaasɛfɛ ku ami, nimadiki mi anta.
23 E ele, respondendo, disse: O que põe comigo a mão no prato, esse me há de trair.
24 Ami, Otii Obi nwu nkpo, makpi fɛ mmle okle di Kɔkpana Klekle Kukũ labuɛ nii. Kafɔɔ otii wɔ nimadiki ami, Otii Obi nwu nkpo, anta nii, ayɔɔsa. Nse bia batanlofo nwɔ, nse dilɛ nwɔ dilenke!”
24 Em verdade o Filho do homem vai, como acerca dele está escrito, mas ai daquele homem por quem o Filho do homem é traído! Bom seria para esse homem se não houvera nascido.
25 Ninfɛ di Yuda wɔ niadiki nwɔ aata ni kafɔɔ lakaalɛ nwɔ alɛ, “Saatuotɛ, nwaa n-ye nlɛ diele ami falaka, sɛɛ ami dile?”
25 E, respondendo Judas, o que o traía, disse: Porventura sou eu, Rabi? Ele disse: Tu o disseste.
26 Di obe wɔ di Yesu ku basaateketetɛ nɔɔ nsi boole ni alesaa yi, ni aayɔ bloblo nɛ. Ni aapɛ Yaa sɛfa, aafee nwɔ, aayɔ aata basaateketetɛ nɔɔ, aatɔkɔ ma alɛ, “Bifũ bile. Nle mmle ninle suoto nii sina nɛ.”
26 E, quando comiam, Jesus tomou o pão, e abençoando-o, o partiu, e o deu aos discípulos, e disse: Tomai, comei, isto é o meu corpo.
27 Ninfɛ aayɔ opũ, ni aapɛ Yaa sɛfa, aayɔ aata ma aabuɛ alɛ, “Bamuu lee bifũ binyi.
27 E, tomando o cálice, e dando graças, deu-lho, dizendo: Bebei dele todos;
28 Nle mmle ninle ntɔ nii be bɛɛyɔ beese ni kaanya di Yaa kanya ninii le eenii ni ku batii nɛ. Beewii mi kaasɔ di batii kpinwu disi alɛ Yaa kayɔ sikpile lɛma ankyɛ ma.
28 Porque isto é o meu sangue, o sangue do novo testamento, que é derramado por muitos, para remissão dos pecados.
29 Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ, namasinnyi nta be mmle okle diidii diɛlaase di dii le di ami ku aye bubanyi ni nta fɔle di Teemi sɛka kalekɔ nwu nkpo kamɛ.”
29 E digo-vos que, desde agora, não beberei deste fruto da vide, até aquele dia em que o beba novo convosco no reino de meu Pai.
30 Ninfɛ baasa onu onwii baatansa Yaa, ni baadie baasifi Nnɔnyi Awoso Kobokote suoto nɛ.
30 E, tendo cantado o hino, saíram para o Monte das Oliveiras.
31 Nfa nfɛ di Yesu latɔkɔ basaateketetɛ nɔɔ alɛ, “Miɛ kakyɛ yi, bamuu lee bibatoso mindiɛ mi nimbu lete nii. Diekye Kɔkpana Klekle Kukũ labuɛ alɛ,
31 Então Jesus lhes disse: Todos vós esta noite vos escandalizareis em mim; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho se dispersarão.
32 Kafɔɔ nse beekple bɛɛsɛnkɛsɛɛ bɛɛwako nkpa kamɛ yi, male ye katũ nsifi Galilea.”
32 Mas, depois de eu ressuscitar, irei adiante de vós para a Galiléia.
33 Ninfɛ di Petro latɔkɔ Yesu alɛ, “Mintɛ bawo nii bamuu matoso mandiɛ fɔ yi, ami diidii namatoso ndiɛ fɔ!”
33 Mas Pedro, respondendo, disse-lhe: Ainda que todos se escandalizem em ti, eu nunca me escandalizarei.
34 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ Petro alɛ, “Nwaako kɔtɔkɔ fɔ nlɛ, kakyɛ ka mmle fiɛ di kɔɔkɔ mabo nii, fababuɛ sitiɛ simu falɛ faaye mi.”
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo que, nesta mesma noite, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 Petro ladiki kanya alɛ, “Nse bia olo alɛ booloe munko fɔ yi, diidii namabuɛ nlɛ ninye fɔ.” Basaateketetɛ bule bamuu kafɔɔ labuɛ nkpo.
35 Disse-lhe Pedro: Ainda que me seja mister morrer contigo, não te negarei. E todos os discípulos disseram o mesmo.
36 Nfa nfɛ di Yesu ku basaateketetɛ nɔɔ nwu nkpo lasifi lɛba le bɔɔlɛɛ ni Getsemane. Ni aatɔkɔ ma alɛ, “Bisiɛ ninfũ ninkyɛ sitũ naapɛ ɔlaa nta Yaa.”
36 Então chegou Jesus com eles a um lugar chamado Getsêmani, e disse a seus discípulos: Assentai-vos aqui, enquanto vou além orar.
37 Ni aakpaa Petro ku Sebedeo babi banyɔ nwu nkpo aakyakaa di suoto nɛ. Ditaklɛ ni aabuo nyaami, aakyako otũtũkũ di suoto nɔɔ kamɛ nɛ.
37 E, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se muito.
38 Ni aatɔkɔ ma alɛ, “Konu dibuo di otu nii kamɛ osie kanya fɛle kukpi ninkle mi. Aye bisiɛ ninfũ bietoonyunkoe.”
38 Então lhes disse: A minha alma está cheia de tristeza até a morte; ficai aqui, e velai comigo.
39 Ninfɛ aakyɛ sitũ kɛɛkɛ nɛ, ni aapɛ akunkyi aafuusa anu kaasɔ aapɛ ɔlaa alɛ, “Teete, nse diaalɛ yi, faata dibuo opũ wɔ mmle nwu nkpo kufe mi. Kafɔɔ diele mmle okle komiɛ nii, kafɔɔ bla di dibiesaa lɛfɔ suoto.”
39 E, indo um pouco mais para diante, prostrou-se sobre o seu rosto, orando e dizendo: Meu Pai, se é possível, passe de mim este cálice; todavia, não seja como eu quero, mas como tu queres.
40 Ni aakple aawa basaateketetɛ nɔɔ batiɛ nwu nkpo nfũ nɛ, aabanya ma baatɔɔkyɔsĩi. Ninfɛ aakaalɛ Petro alɛ, “Ni bilaafuo osiɛ otoonyunkoe lebombo ninwii pɛ?
40 E, voltando para os seus discípulos, achou-os adormecidos; e disse a Pedro: Então nem uma hora pudeste velar comigo?
41 Bita anu lee ate kesekese biɛpɛ ɔlaa bita Yaa alɛ bilaabuo di ɔsɔ onyu kamɛ. Ninwuna komiɛ ɔbla, kafɔɔ suoto sina nnaa osie.”
41 Vigiai e orai, para que não entreis em tentação; na verdade, o espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Nni sɛmaa Yesu lakple aasifi lɛnyɔɔfa aalaapɛ ɔlaa aata Yaa alɛ, “Teete, nse dibuo le mmle dilabawaalɛ mi dife, dikaatɛ alɛ lefe ni kaamɛ, dile fɔ dibiesaa yi, faata diwa kaanya.”
42 E, indo segunda vez, orou, dizendo: Pai meu, se este cálice não pode passar de mim sem eu o beber, faça-se a tua vontade.
43 Obe wɔ aakple aawa ni basaateketetɛ nɔɔ nwu nkpo nfũ, aabanya ma baatɔɔkyɔsĩi, batafuo bia anu otikiti.
43 E, voltando, achou-os outra vez adormecidos; porque os seus olhos estavam pesados.
44 Yesu lakple aadiɛ ma aatɛ, aasifi aalaapɛ ɔlaa aata Yaa ditiɛfa aabuɛ sɛlaa se okle aabuɛ abafe nii.
44 E, deixando-os de novo, foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Ninfɛ aakple aawa basaateketetɛ nɔɔ nwu nkpo nfũ, aabakaalɛ ma alɛ, “Sɛkyɔsĩ biɔkyɔsĩi mintɛ ɔnyɛɛ nkpo nɛ? Binyu! Obe nwu ntoowo alɛ baayɔ ami Otii Obi nwu nkpo mankpee di bakpileblatɛ nnɛɛ kamɛ.
45 Então chegou junto dos seus discípulos, e disse-lhes: Dormi agora, e repousai; eis que é chegada a hora, e o Filho do homem será entregue nas mãos dos pecadores.
46 Bitaka buosifi. Binyu, otii wɔ nikodiki mi anta ni ntɔɔtɛɛtɛɛ.”
46 Levantai-vos, partamos; eis que é chegado o que me trai.
47 Yesu lakple aayila aatɔɔkakatɛ ko ma fiɛ di Yuda wɔ ninle ni lefosi batii banyɔ nwu nkpo onwii lɛma lawa. Batii dikudi le di olebatatɛ banɔɔfo ku kufiofa batuotɛ ku okpoo banɔɔfo ladiki ni latikanko nwɔ baatɔɔwa. Baaklee nwosoku ku mpamii.
47 E, estando ele ainda a falar, eis que chegou Judas, um dos doze, e com ele grande multidão com espadas e varapaus, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 Otii wɔ niadiki Yesu aata ni latɔkɔ ma aatɛ alɛ, “Otii wɔ kamaminiko mbla ni atuu yi, nnwɔɔ ninle nwɔ biowolaa ni nɛ. Biemufũ nwɔ.”
48 E o que o traía tinha-lhes dado um sinal, dizendo: O que eu beijar é esse; prendei-o.
49 Di Yuda lanya ni Yesu, ni aakyɛ ɔkyɛ nɔɔ aalaatɔkɔ nwɔ alɛ, “Saatuotɛ, atoko ɔkyɛ ole disiɛko fɔ.” Ninfɛ aaminiko nwɔ aabla nwɔ aatuu nɛ.
49 E logo, aproximando-se de Jesus, disse: Eu te saúdo, Rabi; e beijou-o.
50 Ninfɛ di Yesu ladiki kanya alɛ, “Siɛwo, lɛsaa le oso fɛɛwa ni ta dipɛsɛwa!”
50 Jesus, porém, lhe disse: Amigo, a que vieste? Então, aproximando-se eles, lançaram mão de Jesus, e o prenderam.
51 Ni baatii ba niawɛ ni di Yesu ɔkyɛ, onwii lɛma ladiki kapamii nɔɔ di kotofo kamɛ aasafɔ Oletatɛ Nɔɔfo kpɛmblatɛ kotoko aakpa nɛ.
51 E eis que um dos que estavam com Jesus, estendendo a mão, puxou da espada e, ferindo o servo do sumo sacerdote, cortou-lhe uma orelha.
52 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ nwɔ alɛ, “Kplesa kapamii lɛfɔ fakpee ninfũ feediki ni. Batii ba niɛyɔ ni kapamii yi, kapamii kanya manka.
52 Então Jesus disse-lhe: Embainha a tua espada; porque todos os que lançarem mão da espada, à espada morrerão.
53 Sɛɛ bieye bilɛ kafuo Teemi ɔlɛɛ nkaalɛ lɛkyakaako, nfanwu ankyesee mi batɔkyɛntɛ nɔɔ ba ninkpe ni kaatoo, mba ninlenke akudi lefosi anyɔ?
53 Ou pensas tu que eu não poderia agora orar a meu Pai, e que ele não me daria mais de doze legiões de anjos?
54 Kafɔɔ nse bɛɛwa bɛbakyakaakoe, ni lɛyibabla fiɛ di ɔlaa wɔ Kɔɔkpana Klekle Kukũ lebuɛ ɛɛtɛ alɛ diawa ni, kawa kaanya?”
54 Como, pois, se cumpririam as Escrituras, que dizem que assim convém que aconteça?
55 Nni kamaa, ni di Yesu lamunikĩi aakaalɛ batii dikudi nwu nkpo alɛ, “Be oso di mpamii ku nwosoku bikle biɛwa mi omufũ fɛle kpileblatɛ nɔɔfo nle? Lasiɛ di Yaa Olekatakɔ nwu nkpo dii biala latuo batii asaa, kafɔɔ bitatɔkɔ bilɛ biomufũ mi.
55 Então disse Jesus à multidão: Saístes, como para um salteador, com espadas e varapaus para me prender? Todos os dias me assentava junto de vós, ensinando no templo, e não me prendestes.
56 Asaa ya mmle amuu lɛwa kaanya alɛ diata alɛ sɛlaa se di Yaa ɔlaa babuɛtɛtɛ lakpana ni di Kɔkpana Klekle Kukũ kamɛ kawa kaanya.” Ninfɛ di basaateketetɛ nɔɔ bamuu latoso baadiɛ nwɔ nɛ.
56 Mas tudo isto aconteceu para que se cumpram as escrituras dos profetas. Então, todos os discípulos, deixando-o, fugiram.
57 Ninfɛ di batii ba niamufũ ni Yesu lakpaa nwɔ baasifiko Oletatɛ Nɔɔfo Kaiafa leyo nɛ, nfũ di kufiofa batuotɛ ku okpoo banɔɔfo lasi nii.
57 E os que prenderam a Jesus o conduziram à casa do sumo sacerdote Caifás, onde os escribas e os anciãos estavam reunidos.
58 Petro latikanko nwɔ sɛɛmaa fanfa aalaabuo Yaa Oletatɛ Nɔɔfo nwu leyo kaflɔnkɔ di bawo kalɛɛkɔ. Aakyɛ aalaasiɛ di asaa banyuntɛ ɔlɔɔkɔ aatoonyu mmle okle di ɔsaabla nwu nkpo mate kunfe nii.
58 E Pedro o seguiu de longe, até ao pátio do sumo sacerdote e, entrando, assentou-se entre os criados, para ver o fim.
59 Olebatatɛ banɔɔfo ku bakantɛ nwu nkpo niawɛ ni ninfa bamuu lamiɛ alɛ boobudi kanya mantika di Yesu suoto mmle okle baafuo nwɔ ni olo.
59 Ora, os príncipes dos sacerdotes, e os anciãos, e todo o conselho, buscavam falso testemunho contra Jesus, para poderem dar-lhe a morte;
60 Kafɔɔ batawɛ ɔlaa kuonwii di suoto nɔɔ, nu batii kpinwu ladie baabudi nwɔ kanya.
60 E não o achavam; apesar de se apresentarem muitas testemunhas falsas, nào o achavam. Mas, por fim chegaram duas testemunhas falsas,
61 bababuɛ alɛ, “Otii wɔ mmle labuɛ alɛ, ‘Kamabiɛ Yaa Olekatakɔ ka mmle, ninni kamaa, mayɔ ayi atiɛ nse ni letofo.’ ”
61 E disseram: Este disse: Eu posso derrubar o templo de Deus, e reedificá-lo em três dias.
62 Ninfɛ di Oletatɛ ɔnɔɔfo lataka aayila aakaalɛ Yesu alɛ, “Feenu ɔlaa wɔ beebuɛ ni di suoto lɛfɔ? Ɔmɛnlaa ninkpe fɔ fambuɛ?”
62 E, levantando-se o sumo sacerdote, disse-lhe: Não respondes coisa alguma ao que estes depõem contra ti?
63 Kafɔɔ Yesu lamaasa kanya, atabuɛ ɔlaa kuonwii.
63 Jesus, porém, guardava silêncio. E, insistindo o sumo sacerdote, disse-lhe: Conjuro-te pelo Deus vivo que nos digas se tu és o Cristo, o Filho de Deus.
64 Ninfɛ di Yesu ladiki kanya alɛ, “Ɛɛ! Nwu fatoobuɛ fɛ mmle kute ni nɛ. Kafɔɔ kɔtɔkɔ ye nlɛ, diɛyɔ di nua diesifi nii, bibanya Otii Obi nwu nkpo nsi di Yaa wɔ ninlenke ni oletanɛɛkyɛ. Bibanyɔɔ kafɔɔ eekye osi ɔɔwa di alokonkyɛ kamɛ!”
64 Disse-lhe Jesus: Tu o disseste; digo-vos, porém, que vereis em breve o Filho do homem assentado à direita do Poder, e vindo sobre as nuvens do céu.
65 Obe wɔ di Oletatɛ Nɔɔfo lanu ni ɔlaa wɔ mmle, ni aabɛ awu nɔɔ aabuɛ alɛ, “Bienu! Ebuɛ mbusuo ɔlaa! Diesinfĩ alɛ otii kuonwii kayila ɔlaa owo kamaa!
65 Então o sumo sacerdote rasgou as suas vestes, dizendo: Blasfemou; para que precisamos ainda de testemunhas? Eis que bem ouvistes agora a sua blasfêmia.
66 Lɛ biɛnya?”
66 Que vos parece? E eles, respondendo, disseram: É réu de morte.
67 Ninfɛ baatufa sita baakpete nwɔ di anu, ni baapɛ nwɔ nɛ. Bawo kafɔɔ lapɛ nwɔ nnɛɛ di atokosi.
67 Então cuspiram-lhe no rosto e lhe davam punhadas, e outros o esbofeteavam,
68 Ni baakaalɛ nwɔ alɛ, “Afɔ ninle Kristo nwu nɛ? Tɔkɔ wo, otii wɔ niɛpɛ fɔ ni!”
68 Dizendo: Profetiza-nos, Cristo, quem é o que te bateu?
69 Kafɔɔ Petro lasiɛ kaayi di leyo nwu kaflɔnkɔ fiɛ di Olebatatɛ ɔnɔɔfo kpɛmblatɛ ɔsankobi onwii lawa abatɔkɔ nwɔ alɛ, “Afɔɔ fatikanko Yesu wɔ niekye ni Galilea kasɔ!”Mateo 26:69|src="CN01818c.tif" size="col" loc="Mat 26:69" copy="David C. Cook"
69 Ora, Pedro estava assentado fora, no pátio; e, aproximando-se dele uma criada, disse: Tu também estavas com Jesus, o galileu.
70 Kafɔɔ Petro lasĩ di batii nwu nkpo bamuu anu aabuɛ alɛ, “Ninye ɔlaa kuonwii nkyeko ɔlaa wɔ foobuɛ ni suoto.”
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: Não sei o que dizes.
71 Ninfɛ aadie aalaayila di kaflɔnkɔ nwu nkpo kayokontũ nɛ. Ninfɛ di kpɛmblatɛ ɔsankobi bamba lanya Petro, ni aatɔkɔ basuɔtɔ ba niayila ni ninfa alɛ, “Osuɔtɔ wɔ mmle kafɔɔ latikanko Yesu Nasaret Otii nwu nkpo.”
71 E, saindo para o vestíbulo, outra criada o viu, e disse aos que ali estavam: Este também estava com Jesus, o Nazareno.
72 Ninfɛ di Petro lakple aasĩ aaka di asaa aabuɛ alɛ, “Ninye osuɔtɔ nwu nkpo kama!”
72 E ele negou outra vez com juramento: Não conheço tal homem.
73 Ditaklɛ saa, ni di basuɔtɔ ba niayila ni ninfa lawa Petro nfũ babatɔkɔ nwɔ alɛ, “Nwaako, afɔɔ, onwii lɛma fale. Diekye mmle okle fɔɔkakatɛ nii, ditoodiki dietuo klekle.”
73 E, daí a pouco, aproximando-se os que ali estavam, disseram a Pedro: Verdadeiramente também tu és deles, pois a tua fala te denuncia.
74 Ninfɛ di Petro labuɛ alɛ, “Lɛka nlɛ nwaako kobuɛ! Yaa ananfi mi kootoko nse ɔlaa kɔlaa! Ninye osuɔtɔ wɔ mmle.”
74 Então começou ele a praguejar e a jurar, dizendo: Não conheço esse homem. E imediatamente o galo cantou.
75 Ninfɛ di Petro lanyuma alɛ Yesu latɔkɔ nwɔ alɛ, “Fiɛ di kɔɔkɔ mabo nii, fabasĩ mi sitiɛ fambuɛ falɛ, faaye mi.” Nkpo oso aadie aasifi kayi aalaawi kaku osie kanya.
75 E lembrou-se Pedro das palavras de Jesus, que lhe dissera: Antes que o galo cante, três vezes me negarás. E, saindo dali, chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.