Lucas 9
Yaa Kanya Ninii Fɔle Sɛlɛɛ (SNW) vs VC
1 Nni kamaa, Yesu lalɛɛ basaateketetɛ nɔɔ lefosi banyɔ nwu asiisa, ni aadiki ma osuku aata ma kafɔɔ otumi alɛ baayɔ mantososa anwuna kpile amuu, manyɔɔsa sifiɛ ate ate kafɔɔ.
1 Reunindo Jesus os doze apóstolos, deu-lhes poder e autoridade sobre todos os demônios, e para curar enfermidades.
2 Ninfɛ aakpee ma alɛ batɔɔkyɛ baalaabuɛ Yaa sɛka kalɛkɔ sɛlaa bata batii, baayɔɔsa bafiɛtɛ sifiɛ.
2 Enviou-os a pregar o Reino de Deus e a curar os enfermos.
3 Fiɛ nfɛ babasifi nii, Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Bitan-yɔ lɛsalɛsaa biaklee di osuku nwu biofe ni kamɛ. Bitanklee ɔkyɛnwoso, ee asaa ɔkaalɛ kotofo ee alesaa ee koto. Bitanklee bia osi awo nyɔɔfa.
3 Disse-lhes: Não leveis coisa alguma para o caminho, nem bordão, nem mochila, nem pão, nem dinheiro, nem tenhais duas túnicas.
4 Kakɔ lele beefũ ye, biesiɛ leeyo nwu nkpo dilaase di dii le bibadie ni di okpoo nwu nkpo kamɛ.
4 Em qualquer casa em que entrardes, ficai ali até que deixeis aquela localidade.
5 Nse baafũ ye di okpoo owo kamɛ, nfɛ biodie ninfa minsifi, biɛfɛntɛ nkpaasɔ lee kɔtɛ bitɛ ma. Nni nimatuo alɛ baasĩ ye ofũ nɛ.”
5 Onde ninguém vos receber, deixai aquela cidade e em testemunho contra eles sacudi a poeira dos vossos pés.
6 Ninfɛ di basaateketetɛ nwu nkpo lasifi, baakyɛ baalaakyi nkpayotũ mmuu kamɛ, baabuɛ Yaa ɔlaa biene nwu baayɔɔsa kafɔɔ batii sifiɛ kaakɔ biala.
6 Partiram, pois, e percorriam as aldeias, pregando o Evangelho e fazendo curas por toda parte.
7 Obe wɔ di Herode wɔ niatoole ni sɛka di Galilea kasɔ lanu ni asaa ya niatɔɔwa nii, aakpɔkpɔtɔ. Diekye batii bawo latoobuɛ alɛ, Ntu Kpeesatɛ Yohane nintookple ɛɛtaka eekye bakpi kamɛ ɛɛwa.
7 O tetrarca Herodes ouviu falar de tudo o que Jesus fazia e ficou perplexo. Uns diziam: É João que ressurgiu dos mortos; outros: É Elias que apareceu;
8 Batii bamba kafɔɔ latoobuɛ alɛ, Elia ntookple ɛɛwa. Ni baawo kafɔɔ latoobuɛ alɛ Yaa ɔlaa buɛtɛtɛ owo nintookple ɛɛtaka ɛɛwa ninkpa.
8 e ainda outros: É um dos antigos profetas que ressuscitou.
9 Ni di Herode labuɛ alɛ, “Ami niata baabudi Yohane disi, ni owe ninle otii wɔ mmle suoto konu sɛlaa se mmle nkyeko ni?” Nkpo oso Herode latoomiɛ osuku wɔ abafe annya ni Yesu.
9 Mas Herodes dizia: Eu degolei João. Quem é, pois, este, de quem ouço tais coisas? E procurava ocasião de vê-lo.
10 Obe wɔ baasaateketetɛ nwu nkpo lakple baawa nii, baatɔkɔ Yesu asaa ya amuu baabla nii. Ninfɛ di Yesu lakpaa lete lama aasifiko okpoo wɔ bɔɔlɛɛ ni Betsaida nɛ.
10 Os apóstolos, ao voltarem, contaram a Jesus tudo o que haviam feito. Tomando-os ele consigo à parte, dirigiu-se a um lugar deserto para o lado de Betsaida.
11 Obe wɔ baatii kpinwu lanu nii, ni baatikanko nwɔ baakyɛ nfa nɛ. Yesu kafɔɔ lafũ ma, ni aakakatɛ aata ma di Yaa sɛka kalekɔ suoto nɛ. Ni aayɔɔsa mba niatoofiɛ ni kaamɛ lɛma sifiɛ nɛ.
11 Logo que a multidão o soube, o foi seguindo; Jesus recebeu-os e falava-lhes do Reino de Deus. Restabelecia também a saúde dos doentes.
12 Obe wɔ kuufĩ nfɛ kofe ni ɔmɛɛ, ninfɛ di basaateketetɛ nɔɔ lefosi banyɔ nwu nkpo lawa Yesu nfũ baabatɔkɔ nwɔ alɛ, “Ta batii nwu nkpo batɔɔkyɛ nkpayotũ ku afe ya baatii nte ni, ɛɛtɛtɛɛ wo ni kamɛ, baalaamiɛ alesaa ku ntenkɔ. Diekye lɛba le bukpe nii ayo nnaa ninfũ.”
12 Ora, o dia começava a declinar e os Doze foram dizer-lhe: Despede as turbas, para que vão pelas aldeias e sítios da vizinhança e procurem alimento e hospedagem, porque aqui estamos num lugar deserto.
13 Kafɔɔ Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Aye bamu bimiɛ alesaa bita ma bale.”
13 Jesus replicou-lhes: Dai-lhes vós mesmos de comer. Retrucaram eles: Não temos mais do que cinco pães e dois peixes, a menos que nós mesmos vamos e compremos mantimentos para todo este povo.
14 Basuɔtɔ ba niawɛ ni ninfa kabla fɛ nkpe nnɔɔ.
14 {Pois eram quase cinco mil homens.} Jesus disse aos discípulos: Mandai-os sentar, divididos em grupos de cinqüenta.
15 Di basaateketetɛ nwu labla nkpo baalo nii,
15 Assim o fizeram e todos se assentaram.
16 ninfɛ di Yesu layɔ bloblo akudi anɔɔ ku kɔkpaku kɔnyɔ nwu nkpo, ni aatakatɛsa anu aanyu osi nɛ. Ninfɛ aapɛ Yaa sɛfa diisi lɛnya nɛ. Ninfɛ abɛbɛɛ nya aayɔ aata basaateketetɛ nɔɔ alɛ basɛ bata batii nwu nɛ.
16 Então Jesus tomou os cinco pães e os dois peixes, levantou os olhos ao céu, abençoou-os, partiu-os e deu-os a seus discípulos, para que os servissem ao povo.
17 Bamuu lɛma baale baamiɛ, ni basaateketetɛ nwu lasiisa kɔkyɛɛ kɔkyɛɛ ko niabu ni nɛ. Kuayii lefosi nkyikyɛ nnyɔ.
17 E todos comeram e ficaram fartos. Do que sobrou recolheram ainda doze cestos de pedaços.
18 Dii ninwii obe wɔ di Yesu lete latɔɔpɛ ɔlaa aatɔɔta ni Yaa, basaateketetɛ nɔɔ lawa ɔkyɛ nɔɔ. Ni aakaalɛ ma alɛ, “Owe baatii kobuɛ alɛ nnle?”
18 Num dia em que ele estava a orar a sós com os discípulos, perguntou-lhes: Quem dizem que eu sou?
19 Ninfɛ baatɔkɔ nwɔ alɛ, “Batii bawo kobuɛ alɛ Ntu Kpeesatɛ Yohane fale. Bawo kafɔɔ kobuɛ alɛ, Elia fale. Fiɛ baawo kafɔɔ kobuɛ alɛ, aaa Yaa ɔlaa buɛtɛtɛ onwii nintookple ɛɛtaka ɛɛwa ninkpa.”
19 Responderam-lhe: Uns dizem que és João Batista; outros, Elias; outros pensam que ressuscitou algum dos antigos profetas.
20 Ninfɛ aakaalɛ ma alɛ, “Ni aye mɔ, owe biobuɛ bilɛ nnle?”
20 Perguntou-lhes, então: E vós, quem dizeis que eu sou? Pedro respondeu: O Cristo de Deus.
21 Ninfɛ di Yesu laakpee ma kufiofa osie kanya alɛ, batantɔkɔ otii kuonwii ɔlaa wɔ mmle.
21 Ordenou-lhes energicamente que não o dissessem a ninguém.
22 Yesu lakple aatɔkɔ ma alɛ, “Dikpe ni, ami, Otii Obi nwu, lefe di dibuo kamɛ di okpoo banɔɔfo ku olebatatɛ banɔɔfo ku kufiofa batuotɛ nnɛɛ kamɛ, beesĩ mi, beelo mi. Kafɔɔ di dii tiɛfa kamɛ, Yaa makple ansɛnkɛsɛɛ ankyeko bakpi kamɛ anwako nkpa.”
22 Ele acrescentou: É necessário que o Filho do Homem padeça muitas coisas, seja rejeitado pelos anciãos, pelos príncipes dos sacerdotes e pelos escribas. É necessário que seja levado à morte e que ressuscite ao terceiro dia.
23 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ bamuu lɛma alɛ, “Nse otii owo komiɛ alɛ awa abatikankoe, ni dikpe nii ansĩ suoto nɔɔ, an-yɔ aatoo nɔɔ, antikankoe dii biala.
23 Em seguida, dirigiu-se a todos: Se alguém quer vir após mim, renegue-se a si mesmo, tome cada dia a sua cruz e siga-me.
24 Diekye otii lele nikomiɛ alɛ ata nkpa nɔɔ, abayu mi. Kafɔɔ otii lele nieyu nkpa nɔɔ ta ami otikanko oso, nwaako, abawɛ nkpa.
24 Porque, quem quiser salvar a sua vida, perdê-la-á; mas quem sacrificar a sua vida por amor de mim, salvá-la-á.
25 Lɛmɛntota biene di otii mawɛ nse ɛɛwɛ kayi ka mmle asa amuu eeyu nkpa nɔɔ?
25 Pois que aproveita ao homem ganhar o mundo inteiro, se vem a perder-se a si mesmo e se causa a sua própria ruína?
26 Nse ami ku asaatuo nii ya kotuo ni amuu lɛkpɛ otii owo sinunsɔ, otii nwu kafɔɔ makpɛ, ami, Otii Obi nwu, sinunsɔ di obe wɔ mawa ni lɛɛkpa nii kamɛ ku Yaa batɔkyɛntɛ klekle bamuu lɛkpa kamɛ.
26 Se alguém se envergonhar de mim e das minhas palavras, também o Filho do Homem se envergonhará dele, quando vier na sua glória, na glória de seu Pai e dos santos anjos.
27 Nwaako, kɔtɔkɔ ye nlɛ batii bawo nsi kaamɛ lee ninfũ, bɔlɔɔwa ɔbakpi diɛlase di obe wɔ di Yaa lediki sɛka nɔɔ kalekɔ eetuo ma nii.”
27 Em verdade vos digo: dos que aqui se acham, alguns há que não morrerão, até que vejam o Reino de Deus.
28 Fɛ nanwɔkyĩ sɛmaa di Yesu labuɛ ni sɛlaa se mmle, aakpaa Petro ku Yohane ku Yakobo aasifiko kabokotee kanwii osi alɛ, bɔɔlaapɛ ɔlaa manta Yaa.
28 Passados uns oitos dias, Jesus tomou consigo Pedro, Tiago e João, e subiu ao monte para orar.
29 Obe wɔ ɔɔpɛ ɔlaa anta ni Yaa, anu nɔɔ lakyi. Awu nɔɔ kafɔɔ lapu fututu aatoosese di anu.
29 Enquanto orava, transformou-se o seu rosto e as suas vestes tornaram-se resplandecentes de brancura.
30 Nfanwu, ni baasuɔtɔ banyɔ banwii labayila baatɔɔkakatɛ ko nwɔ nɛ. Basuɔtɔ nwu niale Mose ku Elia nɛ.
30 E eis que falavam com ele dois personagens: eram Moisés e Elias,
31 Baakyɔɔ di Yaa kafɔɔ leklekle kamɛ, ni bakakatɛko Yesu di osuku wɔ suoto abafe anyɛntɛ lɛsaa le di Yaa komiɛ ni kuukpi nɔɔ kamɛ di Yerusalem nɛ.
31 que apareceram envoltos em glória, e falavam da morte dele, que se havia de cumprir em Jerusalém.
32 Petro ku bawo nɔɔ labuo sɛɛkyɔsi kamɛ osie kanya, kafɔɔ baasɛnkɛ baanya leklekle le kamɛ di Yesu lasiɛ nii ku batii banyɔ ba niayila nwɔ ni di ɔlɔɔkɔ.
32 Entretanto, Pedro e seus companheiros tinham-se deixado vencer pelo sono; ao despertarem, viram a glória de Jesus e os dois personagens em sua companhia.
33 Obe wɔ baatii nwu nkpo latoosifi nii, Petro latɔkɔ Yesu alɛ, “Saate, nwaako nfũ mmle loo ɔwa lɛtɛ dilɛ! Ta bupɛ akpanta atiɛ ninfũ. Anwii alefɔ, anwii Mose ale, anwii kafɔɔ Elia ale.” Atatɛ aatofo bia ɔlaa wɔ aatoobuɛ nii.
33 Quando estes se apartaram de Jesus, Pedro disse: Mestre, é bom estarmos aqui. Podemos levantar três tendas: uma para ti, outra para Moisés e outra para Elias!... Ele não sabia o que dizia.
34 Di obe wɔ eekple ayɛ ɔɔkakatɛ nii, dituntũ ninwii lasoo diawa, diablɛfɛ diatĩi ma suoto. Basaateketetɛ nwu nkpo layɛkɛ obe wɔ diituntũ le mmle lakyɔɔ ma ni di suoto.
34 Enquanto ainda assim falava, veio uma nuvem e encobriu-os com a sua sombra; e os discípulos, vendo-os desaparecer na nuvem, tiveram um grande pavor.
35 Ninfɛ di sɛlɔ ladie di dituntũ nwu kamɛ siabuɛ alɛ, “Nnya Obi nii ninle nnwɔ nɛ. Nnwɔ lediki nii bikyɔɔ nwɔ atoko!”
35 Então da nuvem saiu uma voz: Este é o meu Filho muito amado; ouvi-o!
36 Obe wɔ sɛɛlɔ nwu laloo ni ɔkakatɛ, baanya nii, Yesu lete nfɛ niabu aayila. Basaateketetɛ nwu layɔ asaa ya baanya ni ninfa baakookaa, batabɛ kanya baatɔkɔ otii kuonwii di obe nwu nkpo kamɛ.
36 E, enquanto ainda ressoava esta voz, achou-se Jesus sozinho. Os discípulos calaram-se e a ninguém disseram naqueles dias coisa alguma do que tinham visto.
37 Kaleesɛ, Yesu ku basaateketetɛ nɔɔ nwu batiɛ lasoo baakye kabokotee nwu nkpo osi baawa. Ninfɛ baatii kpinwu lawa babakyaka ko nwɔ nɛ.
37 No dia seguinte, descendo eles do monte, veio ao encontro de Jesus uma grande multidão.
38 Ninfɛ di osuɔtɔ onwii lafaa osie kanya aabuɛ alɛ, “Saatuotɛ! Kotikiti fɔ lekoto, nyu obi nii! Obi nwu onwii Pɛ!
38 Eis que um homem exclamou do meio da multidão: Mestre, rogo-te que olhes para meu filho, pois é o único que tenho.
39 Ninwuna kpile ninwii nkpɛko nwɔ, ninta alɛ nfanwu, anyiisa kudu osie kanya. Ambensa suoto anfuki nwɔ anlaasa kaasɔ, afuuta ntoodie nwɔ kaanya. Nse diɔkpɛko nwɔ nkpo ninwɛ osie fiɛ niinwuna nwu ndiɛ nwɔ.
39 Um espírito se apodera dele e subitamente dá gritos, lança-o por terra, agita-o com violência, fá-lo espumar e só o larga depois de o deixar todo ofegante.
40 Letikiti basaateketetɛ lɛfɔ lekoto nlɛ batososa ninwuna kpile nwu batɛɛ, kafɔɔ baafuo ni otososa.”
40 Pedi a teus discípulos que o expelissem, mas não o puderam fazer.
41 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Aye, miɛ akyɛnfɔɔle, be oso biloofũ mi binu, biɔbla otokopĩ nkpo? Ɔmɛmbe okle biomiɛ bilɛ nsiɛko ye naase? Ɔmɛmbe okle kakpee otu nnanfi ye nnaase?” Ni aatɔkɔ osuɔtɔ nwu alɛ, “Kpaa obi lɛfɔ nwu fawako ninfũ.”
41 Respondeu Jesus: Ó geração incrédula e perversa, até quando estarei convosco e vos aturarei? Traze cá teu filho.
42 Obe wɔ di ote kɔkpaa nwɔ aanwako nii, nfanwu, ninwuna kpile nwu niapɛ nwɔ diatɛ kaasɔ aakyako ɔnananfi tii. Ninfɛ di Yesu lamuɛ ninwuna nwu aadiki di obisɔ nwu nkpo kamɛ, aayɔɔsɔɔ ofiɛ, aakpaa nwɔ aata ote nɛ.
42 E quando ele ia chegando, o demônio lançou-o por terra e agitou-o violentamente. Mas Jesus intimou o espírito imundo, curou o menino e o restituiu a seu pai.
43 Diabla batii nwu bamuu ɔkpɛ di Yaa otumi kplɛ wɔ mmle suoto.
43 Todos ficaram pasmados ante a grandeza de Deus. Como todos se admirassem de tudo o que Jesus fazia, disse ele a seus discípulos:
44 “Bitanyee lɛsaa le lakye kasɔ latɔɔtɔkɔ ye nii! Babayɔ ami, Otii Obi nwu, mankpee di batii nnɛɛ kamɛ.”
44 Gravai nos vossos corações estas palavras: O Filho do Homem há de ser entregue às mãos dos homens!
45 Kafɔɔ basaateketetɛ ba mmle ditanu ɔlaa wɔ mmle kasɔ. Dile lɛsaa le baayɔ baawofasa ma nii, kafɔɔ baayɛkɛ nwɔ ɔlaa ɔkaalɛ di ɔlaa nwu suoto.
45 Eles, porém, não entendiam esta palavra e era-lhes obscura, de modo que não alcançaram o seu sentido; e tinham medo de lhe perguntar a este respeito.
46 Kananfi kanwii labuo di basateketetɛ nwu ntɛɛ alɛ, owe niefũ kɔya kaamɛ lɛma alenke.
46 Veio-lhes então o pensamento de qual deles seria o maior.
47 Di Yesu latofo lɛsaa le disi baatoobu ni oso aayɔ obisɔ onwii aase diɛ anu lɛma di katũ nɔɔ.
47 Penetrando Jesus nos pensamentos de seus corações, tomou um menino, colocou-o junto de si e disse-lhes:
48 Ninfɛ aatɔkɔ ma alɛ, “Otii wɔ niefũ obisɔ wɔ mmle leeyooto nii kamɛ, ami eefũ. Otii wɔ kafɔɔ niefũ mi nii, eefũ otii wɔ niekpee mi ni kɔtɔ. Diekye otii wɔ niɛwakosa ni suoto kasɔ nnwɔɔ niefũ kɔya alenke bamuu nɛ.”
48 Todo o que recebe este menino em meu nome, a mim é que recebe; e quem recebe a mim, recebe aquele que me enviou; pois quem dentre vós for o menor, esse será grande.
49 Ninfɛ di Yohane latɔkɔ Yesu alɛ, “Ɔnɔɔfo, buanya osuɔtɔ onwii kotososa anwuna kpile baatii suoto leeyoto lɛfɔ kamɛ, ni buatɔkɔ nwɔ bulɛ adiɛ, diekye aasi wo kaamɛ.”
49 João tomou a palavra e disse: Mestre, vimos um homem que expelia demônios em teu nome, e nós lho proibimos, porque não é dos nossos.
50 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ basaateketetɛ nɔɔ alɛ, “Bitantĩi nwɔ osuku. Diekye otii wɔ ninantaka ayila wo ni di suoto, bitofo bilɛ, ni ayɛ wo kamaa.”
50 Mas Jesus lhe disse: Não lho proibais; porque, o que não é contra vós, é a vosso favor.
51 Di obe ntɔɔtɛɛtɛɛ alɛ Yaa kakpaa Yesu ansifiko ni osi, aabla disibu, aadie aayefe osuku aatoofe Yerusalem.
51 Aproximando-se o tempo em que Jesus devia ser arrebatado deste mundo, ele resolveu dirigir-se a Jerusalém.
52 Aakyesee batɔkyɛntɛ bawo alɛ balekatũ basɔ kakpayotũ kanwii kamɛ di Samaria, balaalolaa asaa batɛ bata ɔwa nɔɔ.
52 Enviou diante de si mensageiros que, tendo partido, entraram em uma povoação dos samaritanos para lhe arranjar pousada.
53 Kafɔɔ di okpoo nwu batii latofo alɛ ɔwaalɛ ɔɔwalɛ anfe ni Yerusalem oso, batatuna alɛ boofũ nwɔ.
53 Mas não o receberam, por ele dar mostras de que ia para Jerusalém.
54 Di obe wɔ di basaateketetɛ nɔɔ ba ninle ni Yohane ku Yakobo latofo nii, baalɛɛ Yesu alɛ, “Saate, foomiɛ falɛ bulɛɛ ɔtɔ kuookye osi kuwa kubawɔɔsa ma?”
54 Vendo isto, Tiago e João disseram: Senhor, queres que mandemos que desça fogo do céu e os consuma?
55 Ninfɛ di Yesu lamunikĩi aasĩ ɔlaa aata ma nɛ.
55 Jesus voltou-se e repreendeu-os severamente. {Não sabeis de que espírito sois animados.
56 Ninfɛ di Yesu ku basaateketetɛ nɔɔ lawaalɛ baasifi kakpayotũ bamba nɛ.
56 O Filho do Homem não veio para perder as vidas dos homens, mas para salvá-las.} Foram então para outra povoação.
57 Obe wɔ bakyɛ di osuku boofe nii, osuɔtɔ onwii lawa aabatɔkɔ Yesu alɛ, “Saatuotɛ, kakɔ lele fabakyɛ, matikanko fɔ.”
57 Enquanto caminhavam, um homem lhe disse: Senhor, seguir-te-ei para onde quer que vás.
58 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ nwɔ alɛ, “Nkpikiti nkpe atuɛ ya kamɛ mansiɛ nii, bakansiɛ nkpe ayo mante nii. Kafɔɔ ami Otii Obi, nnaa lɛba katɛ ni disi.”
58 Jesus replicou-lhe: As raposas têm covas e as aves do céu, ninhos, mas o Filho do Homem não tem onde reclinar a cabeça.
59 Ni di Yesu latɔkɔ otii bamba alɛ, “Tikankoe.”
59 A outro disse: Segue-me. Mas ele pediu: Senhor, permite-me ir primeiro enterrar meu pai.
60 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ nwɔ alɛ “Ta batii ba ninte ni fɛ bakpi bakookaa mma bamu bakpi lɛma. Kafɔɔ afɔ yi, tɔɔkyɛ falaabuɛ Yaa sɛka kalekɔ ɔlaa nwu.”
60 Mas Jesus disse-lhe: Deixa que os mortos enterrem seus mortos; tu, porém, vai e anuncia o Reino de Deus.
61 Otii bamba kafɔɔ latɔkɔ Yesu alɛ, “Saate, matikanko fɔ. Kafɔɔ tɛɛ osuku ninkyɛ naata batii nii bamu letofo fiɛ.”
61 Um outro ainda lhe falou: Senhor, seguir-te-ei, mas permite primeiro que me despeça dos que estão em casa.
62 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ nwɔ alɛ, “Otii wɔ nfɛ ninkle ni lɛnwa ayɛ ni katũ, ookple annyu ni sɛmaa, diesiɛko ata Yaa sɛka kalekɔ nwu ɔkpɛ.”
62 Mas Jesus disse-lhe: Aquele que põe a mão no arado e olha para trás, não é apto para o Reino de Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.