Lucas 18

Yaa Kanya Ninii Fɔle Sɛlɛɛ (SNW) vs BKJ

Sair da comparação
1 Yesu Lapɛ lɛkpa aatuo basaateketetɛ nɔɔ lɛsaa alɛ, dikpe nii, obe lele, bɛɛtɔɔpɛ ɔlaa bɛɛtɔɔta Yaa di nnɛɛ ɔtanfeesa kamɛ.
1 E ele falou-lhes uma parábola com este fim, de que os homens devem sempre orar e nunca desfalecer,
2 Aatɔkɔ ma alɛ, “Kantɛ onwii lawɛ di okpoo onwii kamɛ, ananyɛkɛ ni Yaa ee otii.
2 dizendo: Havia em uma cidade um juiz que não temia a Deus, nem respeitava os homens;
3 Kpisɔfɔ onwii kafɔɔ lawɛ di okpoo nwu nkpo kamɛ, aatɔɔkyɛ kantɛ nwu nkpo nfũ wlawla aalaatootikiti nwɔ lekoto alɛ, ‘Kyakaakoe ta balo nii oso.’
3 e havia naquela cidade uma viúva; e ela veio a ele, dizendo: Vingue-me do meu adversário.
4 “Diaklɛ, kantɛ nwu nkpo ditatookpee ɔlaa nwu kanya. Kafɔɔ sɛmaa aabatɔkɔ suoto alɛ, ‘Kuntɛ ninyɛkɛ Yaa ee labu otii yi,
4 E por algum tempo ele não quis; mas depois ele disse consigo: Ainda que eu não temo a Deus, nem respeito os homens,
5 ta kubuɛ ko di kpisɔfɔ wɔ mmle kokpee mi ni oso, manyu nlɛ lɛtɔɔ lɛbɛ. Se diele nkpo, obe lele abatɔɔwa nfũ amatoodiki mi ninwuna.’ ”
5 todavia, como esta viúva me incomoda, vou vingá-la, para que ela não continue a vir me cansar.
6 Ninfɛ di Saate nwu lakple aabuɛ aatɔkɔ ma alɛ, “Binu ɔlaa wɔ di kantɛ wɔ mmle kpile labuɛ ni.
6 E disse o Senhor: Ouvi o que diz o injusto juiz.
7 Ni, Yaa dilɔbatuna ata batii nɔɔ ba bamuu ninpɛ ɔlaa mantɔɔ ni kakũ ku kakyɛ? Sɛɛ bienyu bilɛ ɔlɔbapɛsɛwa akyakaako ma?
7 E Deus não vingará aos seus próprios eleitos, que clamam a ele dia e noite, já que é longânimo para com eles?
8 Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ Yaa matuna ma wla. Kafɔɔ nse Otii Obi nwu lɛwa, abanya batii ba niefũ beenu ni kaasɔ ka mmle?”
8 Eu vos digo que, ele os vingará rapidamente. Quando, porém, vier o Filho do homem, porventura achará fé na terra?
9 Yesu lakple aapɛ lɛkpa ninwii di batii ba ninnyu alɛ bate ni tinini, mannyu ni batii bamba alɛ baate ni fɛ mma.
9 E ele falou esta parábola a uns que confiavam em si mesmos, que eles eram justos, e desprezavam os outros:
10 Ni aatɔkɔ ma alɛ, “Obe onwii kamɛ, batii banyɔ banwii lakyɛ Yaa Olekatakɔ alɛ bɔɔlaapɛ ɔlaa manta Yaa. Onwii lale Farisi otii, ɔnyɔɔfa kafɔɔ lale akpooto funtɛ.
10 Dois homens subiram ao templo para orar; um fariseu, e o outro publicano.
11 Farisi otii nwu lablasa suoto aayila aapɛ ɔlaa aata Yaa aabuɛ alɛ, ‘Yaa, kɔpɛ fɔ sɛfa, diekye nnaa koto onumbɛbɛɛ, ninle otii kpile, ninle sɔnɔkpeetɛ fɛ mmle baatii bamba mbla nii. Kɔpɛ fɔ sɛfa kafɔɔ alɛ, ninte fɛ akpooto funtɛ nwu nkpo nin-yɛ ni ninfa.
11 O fariseu, posto em pé, assim orava consigo mesmo: Ó Deus, eu te agradeço, porque não sou como os outros homens, extorsionários, injustos e adúlteros; nem como este publicano.
12 Nnii kanya ayi anyɔ di osuku kaanya kamɛ. N-yɔ kafɔɔ asaa ya amuu ninwɛ ni lefosile nwako fɔ.’
12 Eu jejuo duas vezes na semana, dou os dízimos de tudo quanto eu possuo.
13 “Kafɔɔ akpooto funtɛ nwu nkpo layila fanfa, atakplesa bia anu aanyu osi. Ni aayɔ kɔnɛɛ aatika nintɛɛ aabuɛ alɛ, ‘Yaa, kpileblatɛ nle, nyɛɛ nyaami!’ ”
13 E o publicano, estando em pé de longe, não queria levantar seus olhos ao céu, mas batia sobre o seu peito, dizendo: Ó Deus, tem misericórdia de mim, pecador!
14 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Kɔtɔkɔ ye nlɛ, akpooto funtɛ nwu nkpo lakple aasifi leyo, klekle di Yaa anu aalenkee Farisi otii nwu nkpo. Diekye otii lele niɛtakatɛsa suoto katoo, Yaa mawakosa nwɔ kasɔ. Kafɔɔ otii lele niɛwakosa suoto kasɔ, Yaa matakatɛsa nwɔ katoo.”
14 Eu vos digo que este homem desceu justificado para sua casa, em vez do outro; porque todo o que a si mesmo se exaltar será humilhado, e o que a si mesmo se humilhar será exaltado.
15 Batii bawo lakpaa babi lɛma baawako Yesu nfũ alɛ atika ma nnɛɛ di asi. Obe wɔ di Yesu batɔkyɛntɛ lanya ni batii nwu nkpo, baasĩ ɔlaa baata ma ta lɛsaa nwu oso.
15 E eles traziam-lhe também os bebês, para que ele os tocasse; mas os seus discípulos, vendo isso, os repreendiam.
16 Kafɔɔ Yesu lalɛɛ babisɔ nwu nkpo aawako ɔkyɛ nɔɔ, ni aabuɛ alɛ, “Bita babisɔ bawa ɔkyɛ nii, bitantĩi ma osuku. Diekye batii fɛ babisɔ ba mmle okle kale ninle Yaa sɛka kalekɔ nwu nkpo nɛ.
16 Jesus, porém, chamando-as para si, disse: Deixai vir a mim as criancinhas, e não as proibais; porque das tais é o reino de Deus.
17 Binyuma nle mmle, otii lele ninanfũ Yaa kafa nwu fɛ obisɔ, dilɔbabuo nfa diidii.”
17 Verdadeiramente eu vos digo: Qualquer que não receber o reino de Deus como uma criancinha de forma alguma entrará nele.
18 Yuda batii tunletɛ onwii lakaalɛ Yesu alɛ, “Saatuotɛ biene, be kabla fiɛ kawɛ nkpa be ninnaa ni kaloo?”
18 E um certo governante perguntou-lhe, dizendo: Bom Mestre, o que eu farei para herdar a vida eterna?
19 Ninfɛ di Yesu lakaalɛ nwɔ alɛ, “Be oso fɔɔlɛɛ mi otii biene? Otii kuonwii nnaa ale ni bienetɛ, diediki Yaa lete.
19 E Jesus lhe disse: Por que me chamas bom? Ninguém é bom, senão um, que é Deus.
20 Faye Yaa afiofa amuu. ‘Tanlo otii, tankpee asɔnɔ, tan-yu, tanlaa faatika di otii suoto, bu teefɔ ku Yaafɔ.’ ”
20 Tu sabes os mandamentos: Não cometerás adultério, não assassinarás, não furtarás, não dirás falso testemunho, honra a teu pai e a tua mãe.
21 Ninfɛ di ɔnɔɔfo nwu labuɛ alɛ, “Diɛyɔ ni bia sibisɔ nii obe, lɛkyako afiofa ya mmle nwu nkpo ole.”
21 E ele disse: Tudo isso eu tenho guardado desde a minha juventude.
22 Obe wɔ di Yesu lanu ni ɔlaa wɔ mmle, ni aatɔkɔ nwɔ alɛ, “Diebu fɔ lɛsaa ninwii dikpe ni fɛɛbla nii. Laayɔ asaa lɛfɔ amuu fasunsũ, faayɔ koto nwu fata bapiitɛ, ni fabawɛ asaa di Yaa kafa. Nni kamaa faawa fabatikankoe.”
22 Ora, Jesus ouvindo estas coisas, lhe disse: Ainda te falta uma coisa; vende tudo quanto tens, e distribua entre os pobres, e tu terás um tesouro no céu; e vem e segue-me.
23 Kafɔɔ obe wɔ di osuɔtɔ wɔ mmle lanu ni sɛlaa se mmle, suoto ditayɔɔ nwɔ, diekye saawɛntɛ aatɛ aale.
23 E, ao ouvir esta palavra, ele ficou muito triste; porque ele era muito rico.
24 Yesu lanya alɛ suoto ditayɔɔ nwɔ, nioso aabuɛ alɛ, “Dikpe osie diɛta basaawɛntɛ fiɛ bababuo Yaa kafa!
24 E, vendo Jesus que ele ficara muito triste, disse: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!
25 Diɛbla lɛsaa le niɛyɔɔ diɛta ni kapupunkɔ alɛ aafe di paniɛ dituɛ, dilenke alɛ saawɛntɛ kabuo ni Yaa sɛka kalekɔ.”
25 Porque é mais fácil um camelo passar por um olho de agulha, do que entrar um homem rico no reino de Deus.
26 Batii ba nianu ni sɛlaa se mmle lakaalɛ Yesu alɛ, “Ni owe nfɛ nimawɛ didiki?”
26 E os que ouviram isso disseram: Então, quem poderá ser salvo?
27 Ninfɛ di Yesu labuɛ alɛ, “Lɛsaa le di otii dilɔbafuo ni ɔbla diidii, Yaa nnwɔɔ abafuo ni ɔbla.”
27 E ele disse: As coisas que são impossíveis com homens são possíveis com Deus.
28 Ninfɛ di Petro latɔkɔ Yesu alɛ, “Nyu! Awo buodiɛ ayo loo buɔtɛ buɔwa butikanko fɔ.”
28 Então, disse Pedro: Eis que nós deixamos tudo, e te seguimos.
29 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Nwaako dile. Kafɔɔ kɔta ye mintofo nlɛ otii lele niediɛ leyo nɔɔ ɛɛtɛ, ee ɔsɔfɔ nɔɔ ɛɛtɛ, ee babilɛma suɔtɔbi ɛɛtɛ, ee ote ku ɔya ɛɛtɛ, ee babi nɔɔ ɛɛtɛ, ta Yaa sɛka kalekɔ oso,
29 E, ele lhes disse: Verdadeiramente eu vos digo: Não há homem que, tendo deixado casa, ou pais, ou irmãos, ou esposa, ou filhos por causa do reino de Deus,
30 abawɛ asaa nwu nkpo ampɔɔsa di nkpa be mmle kamɛ ku nkpa be nikɔwa dinnaa ni kaloo kafɔɔ kamɛ.”
30 que não receba, nesse tempo presente, muito mais, e no mundo vindouro a vida eterna.
31 Yesu lalɛɛ batɔkyɛntɛ nɔɔ lefosi batii banyɔ nwu di ɔlɔɔkɔ ni aatɔkɔ ma alɛ, “Binu lo! Nfɛ buofe Yerusalem, nfũ di asaa ya di Yaa ɔlaa babuɛtɛtɛ lɛkpana bɛɛtɛ ni di ami, Otii Obi nwu, suoto mawa ni kaanya.
31 Então, ele tomando consigo os doze, disse-lhes: Eis que estamos subindo para Jerusalém, e todas as coisas escritas pelos profetas a respeito do Filho do homem serão cumpridas.
32 Batii mayɔ mi mankpee di batii ba ninanle ni Yuda batii nnɛɛ kamɛ, babama mi, mantufa mi, mantufa sita kafɔɔ mankpete mi di suoto.
32 Porque ele será entregue aos gentios, e será escarnecido, humilhado e cuspido;
33 Babapɛ mi, manlo mi, kafɔɔ dii tiɛfa kamaa, makple ntaka nkye bakpi kamɛ.”
33 e, eles o açoitarão, e o matarão; e ao terceiro dia ele será ressuscitado.
34 Kafɔɔ basaateketetɛ nɔɔ ditanu sɛlaa se mmle kuonwii kasɔ. Sɛlaa se mmle lɛsɔnu lawofa ma. Nioso batanu ɔlaa wɔ di Yesu latoobuɛ ni kasɔ.
34 E eles não entendiam nenhuma dessas coisas; e esta palavra lhes era encoberta, e eles não entenderam as coisas que foram faladas.
35 Obe wɔ nfɛ di Yesu latɔɔtɛɛtɛɛ ni Yeriko, numbiɛtɛ onwii lasiɛ di osukulɔɔkɔ aatɔɔkaalɛ asaa.
35 E aconteceu que, chegando ele perto de Jericó, estava um certo homem cego assentado junto do caminho, mendigando.
36 Obe wɔ aanu batii kpinwu kofe nii, aakaalɛ alɛ, “Ɔmɛnlaa kule?”
36 E, ouvindo passar a multidão, ele perguntou o que isto significava.
37 Ninfɛ baatɔkɔ nwɔ alɛ, “Yesu Nasaret Otii nikofe.”
37 E disseram-lhe que Jesus de Nazaré estava passando.
38 Ninfɛ aafaa osie kanya aabuɛ alɛ, “Yesu, Ɔka Dawid Obi ee! Nyɛɛ nyaami!”
38 E ele gritou, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem misericórdia de mim.
39 Nioso batii ba niale ni katũ lamuɛ nwɔ alɛ, alo kanana. Kafɔɔ mianfɛ aakple aafaa osie kanya aakyakaa alɛ, “Dawid Obi ee! Nyɛɛ nyaami!”
39 E os que iam à frente repreendiam-no, para que se calasse; mas ele gritava ainda mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim.
40 Nkpo oso Yesu layila, ni aatɔkɔ ma alɛ, bakpaa numbiɛtɛ nwu nkpo bawako nwɔ nɛ. Obe wɔ di numbiɛtɛ nwu ladu ni Yesu nfũ, ninfɛ aakaalɛ nwɔ alɛ,
40 E Jesus, parando, ordenou que lho trouxessem. E ele chegando perto, perguntou-lhe,
41 “Be foomiɛ falɛ mbla nta fɔ?”
41 dizendo: O que queres que eu te faça? E ele disse: Senhor, que eu possa receber a minha visão.
42 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ nwɔ alɛ, “Ni nyaɛ! Ofũonu lɛfɔ ntoodiki fɔ.”
42 E Jesus lhe disse: Recebe a visão, a tua fé te salvou.
43 Nfanwu, osuɔtɔ nwu lakyako ɔnya, ninfɛ aatikanko Yesu sɛɛmaa aatɔɔtansa Yaa nɛ. Obe wɔ baatii dikudi nwu nkpo kafɔɔ lanya ni nle mmle, bamuu lɛma baatansa Yaa.
43 E ele imediatamente recuperou a sua visão, e o foi seguindo, glorificando a Deus; e todo o povo, vendo isso, dava louvores a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.