Lucas 18
Yaa Kanya Ninii Fɔle Sɛlɛɛ (SNW) vs ARC
1 Yesu Lapɛ lɛkpa aatuo basaateketetɛ nɔɔ lɛsaa alɛ, dikpe nii, obe lele, bɛɛtɔɔpɛ ɔlaa bɛɛtɔɔta Yaa di nnɛɛ ɔtanfeesa kamɛ.
1 E contou-lhes também uma parábola sobre o dever de orar sempre e nunca desfalecer,
2 Aatɔkɔ ma alɛ, “Kantɛ onwii lawɛ di okpoo onwii kamɛ, ananyɛkɛ ni Yaa ee otii.
2 dizendo: Havia numa cidade
3 Kpisɔfɔ onwii kafɔɔ lawɛ di okpoo nwu nkpo kamɛ, aatɔɔkyɛ kantɛ nwu nkpo nfũ wlawla aalaatootikiti nwɔ lekoto alɛ, ‘Kyakaakoe ta balo nii oso.’
3 Havia também naquela mesma cidade
4 “Diaklɛ, kantɛ nwu nkpo ditatookpee ɔlaa nwu kanya. Kafɔɔ sɛmaa aabatɔkɔ suoto alɛ, ‘Kuntɛ ninyɛkɛ Yaa ee labu otii yi,
4 E, por algum tempo, não quis; mas, depois, disse consigo: Ainda que não temo a Deus, nem respeito os homens,
5 ta kubuɛ ko di kpisɔfɔ wɔ mmle kokpee mi ni oso, manyu nlɛ lɛtɔɔ lɛbɛ. Se diele nkpo, obe lele abatɔɔwa nfũ amatoodiki mi ninwuna.’ ”
5 todavia, como esta viúva me molesta, hei de fazer-lhe justiça, para que enfim não volte e me importune muito.
6 Ninfɛ di Saate nwu lakple aabuɛ aatɔkɔ ma alɛ, “Binu ɔlaa wɔ di kantɛ wɔ mmle kpile labuɛ ni.
6 E disse o Senhor: Ouvi o que diz o injusto juiz.
7 Ni, Yaa dilɔbatuna ata batii nɔɔ ba bamuu ninpɛ ɔlaa mantɔɔ ni kakũ ku kakyɛ? Sɛɛ bienyu bilɛ ɔlɔbapɛsɛwa akyakaako ma?
7 E Deus não fará justiça aos seus escolhidos, que clamam a ele de dia e de noite, ainda que tardio para com eles?
8 Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ Yaa matuna ma wla. Kafɔɔ nse Otii Obi nwu lɛwa, abanya batii ba niefũ beenu ni kaasɔ ka mmle?”
8 Digo-vos que, depressa, lhes fará justiça. Quando, porém, vier o Filho do Homem, porventura, achará fé na terra?
9 Yesu lakple aapɛ lɛkpa ninwii di batii ba ninnyu alɛ bate ni tinini, mannyu ni batii bamba alɛ baate ni fɛ mma.
9 E disse também esta parábola a uns que confiavam em si mesmos, crendo que eram justos, e desprezavam os outros:
10 Ni aatɔkɔ ma alɛ, “Obe onwii kamɛ, batii banyɔ banwii lakyɛ Yaa Olekatakɔ alɛ bɔɔlaapɛ ɔlaa manta Yaa. Onwii lale Farisi otii, ɔnyɔɔfa kafɔɔ lale akpooto funtɛ.
10 Dois homens subiram ao templo, a orar; um, fariseu, e o outro, publicano.
11 Farisi otii nwu lablasa suoto aayila aapɛ ɔlaa aata Yaa aabuɛ alɛ, ‘Yaa, kɔpɛ fɔ sɛfa, diekye nnaa koto onumbɛbɛɛ, ninle otii kpile, ninle sɔnɔkpeetɛ fɛ mmle baatii bamba mbla nii. Kɔpɛ fɔ sɛfa kafɔɔ alɛ, ninte fɛ akpooto funtɛ nwu nkpo nin-yɛ ni ninfa.
11 O fariseu, estando em pé, orava consigo desta maneira: Ó Deus, graças te dou, porque não sou como os demais homens, roubadores, injustos e adúlteros; nem ainda como este publicano.
12 Nnii kanya ayi anyɔ di osuku kaanya kamɛ. N-yɔ kafɔɔ asaa ya amuu ninwɛ ni lefosile nwako fɔ.’
12 Jejuo duas vezes na semana
13 “Kafɔɔ akpooto funtɛ nwu nkpo layila fanfa, atakplesa bia anu aanyu osi. Ni aayɔ kɔnɛɛ aatika nintɛɛ aabuɛ alɛ, ‘Yaa, kpileblatɛ nle, nyɛɛ nyaami!’ ”
13 O publicano, porém, estando em pé, de longe, nem ainda queria levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: Ó Deus, tem misericórdia de mim, pecador!
14 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Kɔtɔkɔ ye nlɛ, akpooto funtɛ nwu nkpo lakple aasifi leyo, klekle di Yaa anu aalenkee Farisi otii nwu nkpo. Diekye otii lele niɛtakatɛsa suoto katoo, Yaa mawakosa nwɔ kasɔ. Kafɔɔ otii lele niɛwakosa suoto kasɔ, Yaa matakatɛsa nwɔ katoo.”
14 Digo-vos que este desceu justificado para sua casa, e não aquele; porque qualquer que a si mesmo se exalta será humilhado, e qualquer que a si mesmo se humilha será exaltado.
15 Batii bawo lakpaa babi lɛma baawako Yesu nfũ alɛ atika ma nnɛɛ di asi. Obe wɔ di Yesu batɔkyɛntɛ lanya ni batii nwu nkpo, baasĩ ɔlaa baata ma ta lɛsaa nwu oso.
15 E traziam-lhe também crianças, para que ele as tocasse; e os discípulos, vendo isso, repreendiam-nos.
16 Kafɔɔ Yesu lalɛɛ babisɔ nwu nkpo aawako ɔkyɛ nɔɔ, ni aabuɛ alɛ, “Bita babisɔ bawa ɔkyɛ nii, bitantĩi ma osuku. Diekye batii fɛ babisɔ ba mmle okle kale ninle Yaa sɛka kalekɔ nwu nkpo nɛ.
16 Mas Jesus, chamando-as para si, disse: Deixai vir a mim os pequeninos e não os impeçais, porque dos tais é o Reino de Deus.
17 Binyuma nle mmle, otii lele ninanfũ Yaa kafa nwu fɛ obisɔ, dilɔbabuo nfa diidii.”
17 Em verdade vos digo que qualquer que não receber o Reino de Deus como uma criança não entrará nele.
18 Yuda batii tunletɛ onwii lakaalɛ Yesu alɛ, “Saatuotɛ biene, be kabla fiɛ kawɛ nkpa be ninnaa ni kaloo?”
18 E perguntou-lhe um certo príncipe, dizendo: Bom Mestre, que hei de fazer para herdar a vida eterna?
19 Ninfɛ di Yesu lakaalɛ nwɔ alɛ, “Be oso fɔɔlɛɛ mi otii biene? Otii kuonwii nnaa ale ni bienetɛ, diediki Yaa lete.
19 Jesus lhe disse: Por que me chamas bom? Ninguém há bom, senão um,
20 Faye Yaa afiofa amuu. ‘Tanlo otii, tankpee asɔnɔ, tan-yu, tanlaa faatika di otii suoto, bu teefɔ ku Yaafɔ.’ ”
20 Sabes os mandamentos: Não adulterarás, não matarás, não furtarás, não dirás falso testemunho, honra a teu pai e a tua mãe.
21 Ninfɛ di ɔnɔɔfo nwu labuɛ alɛ, “Diɛyɔ ni bia sibisɔ nii obe, lɛkyako afiofa ya mmle nwu nkpo ole.”
21 E disse ele: Todas essas coisas tenho observado desde a minha mocidade.
22 Obe wɔ di Yesu lanu ni ɔlaa wɔ mmle, ni aatɔkɔ nwɔ alɛ, “Diebu fɔ lɛsaa ninwii dikpe ni fɛɛbla nii. Laayɔ asaa lɛfɔ amuu fasunsũ, faayɔ koto nwu fata bapiitɛ, ni fabawɛ asaa di Yaa kafa. Nni kamaa faawa fabatikankoe.”
22 E, quando Jesus ouviu isso, disse-lhe: Ainda te falta uma coisa: vende tudo quanto tens, reparte-
23 Kafɔɔ obe wɔ di osuɔtɔ wɔ mmle lanu ni sɛlaa se mmle, suoto ditayɔɔ nwɔ, diekye saawɛntɛ aatɛ aale.
23 Mas, ouvindo ele isso, ficou muito triste, porque era muito rico.
24 Yesu lanya alɛ suoto ditayɔɔ nwɔ, nioso aabuɛ alɛ, “Dikpe osie diɛta basaawɛntɛ fiɛ bababuo Yaa kafa!
24 E, vendo Jesus que ele ficara muito triste, disse: Quão dificilmente entrarão no Reino de Deus os que têm riquezas!
25 Diɛbla lɛsaa le niɛyɔɔ diɛta ni kapupunkɔ alɛ aafe di paniɛ dituɛ, dilenke alɛ saawɛntɛ kabuo ni Yaa sɛka kalekɔ.”
25 Porque é mais fácil entrar um camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar um rico no Reino de Deus.
26 Batii ba nianu ni sɛlaa se mmle lakaalɛ Yesu alɛ, “Ni owe nfɛ nimawɛ didiki?”
26 E os que ouviram isso disseram: Logo, quem pode salvar-se?
27 Ninfɛ di Yesu labuɛ alɛ, “Lɛsaa le di otii dilɔbafuo ni ɔbla diidii, Yaa nnwɔɔ abafuo ni ɔbla.”
27 Mas ele respondeu: As
28 Ninfɛ di Petro latɔkɔ Yesu alɛ, “Nyu! Awo buodiɛ ayo loo buɔtɛ buɔwa butikanko fɔ.”
28 E disse Pedro: Eis que nós deixamos tudo e te seguimos.
29 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Nwaako dile. Kafɔɔ kɔta ye mintofo nlɛ otii lele niediɛ leyo nɔɔ ɛɛtɛ, ee ɔsɔfɔ nɔɔ ɛɛtɛ, ee babilɛma suɔtɔbi ɛɛtɛ, ee ote ku ɔya ɛɛtɛ, ee babi nɔɔ ɛɛtɛ, ta Yaa sɛka kalekɔ oso,
29 E ele lhes disse: Na verdade vos digo que ninguém há, que tenha deixado casa, ou pais, ou irmãos, ou mulher, ou filhos pelo Reino de Deus
30 abawɛ asaa nwu nkpo ampɔɔsa di nkpa be mmle kamɛ ku nkpa be nikɔwa dinnaa ni kaloo kafɔɔ kamɛ.”
30 e não haja de receber muito mais neste mundo e, na idade vindoura, a vida eterna.
31 Yesu lalɛɛ batɔkyɛntɛ nɔɔ lefosi batii banyɔ nwu di ɔlɔɔkɔ ni aatɔkɔ ma alɛ, “Binu lo! Nfɛ buofe Yerusalem, nfũ di asaa ya di Yaa ɔlaa babuɛtɛtɛ lɛkpana bɛɛtɛ ni di ami, Otii Obi nwu, suoto mawa ni kaanya.
31 E, tomando consigo os doze, disse-lhes: Eis que subimos a Jerusalém, e se cumprirá no Filho do Homem tudo o que pelos profetas foi escrito.
32 Batii mayɔ mi mankpee di batii ba ninanle ni Yuda batii nnɛɛ kamɛ, babama mi, mantufa mi, mantufa sita kafɔɔ mankpete mi di suoto.
32 Pois há de ser entregue aos gentios e escarnecido, injuriado e cuspido;
33 Babapɛ mi, manlo mi, kafɔɔ dii tiɛfa kamaa, makple ntaka nkye bakpi kamɛ.”
33 e, havendo-
34 Kafɔɔ basaateketetɛ nɔɔ ditanu sɛlaa se mmle kuonwii kasɔ. Sɛlaa se mmle lɛsɔnu lawofa ma. Nioso batanu ɔlaa wɔ di Yesu latoobuɛ ni kasɔ.
34 E eles nada disso entendiam, e esta palavra lhes era encoberta, não percebendo o que se lhes dizia.
35 Obe wɔ nfɛ di Yesu latɔɔtɛɛtɛɛ ni Yeriko, numbiɛtɛ onwii lasiɛ di osukulɔɔkɔ aatɔɔkaalɛ asaa.
35 E aconteceu que, chegando ele perto de Jericó, estava um cego assentado junto do caminho, mendigando.
36 Obe wɔ aanu batii kpinwu kofe nii, aakaalɛ alɛ, “Ɔmɛnlaa kule?”
36 E, ouvindo passar a multidão, perguntou que era aquilo.
37 Ninfɛ baatɔkɔ nwɔ alɛ, “Yesu Nasaret Otii nikofe.”
37 E disseram-lhe que Jesus, o Nazareno, passava.
38 Ninfɛ aafaa osie kanya aabuɛ alɛ, “Yesu, Ɔka Dawid Obi ee! Nyɛɛ nyaami!”
38 Então, clamou, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
39 Nioso batii ba niale ni katũ lamuɛ nwɔ alɛ, alo kanana. Kafɔɔ mianfɛ aakple aafaa osie kanya aakyakaa alɛ, “Dawid Obi ee! Nyɛɛ nyaami!”
39 E os que iam passando repreendiam-no para que se calasse; mas ele clamava ainda mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
40 Nkpo oso Yesu layila, ni aatɔkɔ ma alɛ, bakpaa numbiɛtɛ nwu nkpo bawako nwɔ nɛ. Obe wɔ di numbiɛtɛ nwu ladu ni Yesu nfũ, ninfɛ aakaalɛ nwɔ alɛ,
40 Então, Jesus, parando, mandou que lho trouxessem; e, chegando ele, perguntou-lhe,
41 “Be foomiɛ falɛ mbla nta fɔ?”
41 dizendo: Que queres que te faça? E ele disse: Senhor, que eu veja.
42 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ nwɔ alɛ, “Ni nyaɛ! Ofũonu lɛfɔ ntoodiki fɔ.”
42 E Jesus lhe disse: Vê; a tua fé te salvou.
43 Nfanwu, osuɔtɔ nwu lakyako ɔnya, ninfɛ aatikanko Yesu sɛɛmaa aatɔɔtansa Yaa nɛ. Obe wɔ baatii dikudi nwu nkpo kafɔɔ lanya ni nle mmle, bamuu lɛma baatansa Yaa.
43 E logo viu e seguia-o, glorificando a Deus. E todo o povo, vendo isso, dava louvores a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.