Marcos 14
Allahle a neme heteungekoke homofae (SET) vs AAI
1 Ya bee nekenaikonde mo Yahudi naei Paskah ya kaban bele feu ragi banne ohuleiboi anate bulau ya kaban belere konatere. Imam yun-jun bele Musale walora wali heere foloukoke are isaeyaeiboke kelaeimi yo bele nibi baewate Yesusre na maleu-maleu wae ikilenaibonde mo na hibi honaibonde.
1 Tar Nowaten naatu Faraw Wanawanan Yeast En ana hiyuw i veya rou’ab nahimaim bat. Naatu firis ukwarih, Ofafar bai’obaiyenayah i wa’iwa’iramaim ef hinuwet mi’itube Jesu hitab hita’asabun isan.
2 Nenaei yae elate, “Akube yembonde belene, ya kaban komale yane omokoijae.”
2 Naatu hio, “Men hiyuw tanabowabow wanawanan tanasinafumih, anayabin rakit boro tanaku’ub.”
3 Nebei hee Betania yone Yesus Simon bere u bauwaufe koukoke kiyaele imaere eke. Eramanne anewate yae, maengke mbai na mene minyak narwastu fololo kaei bele botol mbai rouke meke. Naise hembondena na roi bumana hele. Walambare mo uke kayeukoke nebei narwasture mo Yesus Na yunne rileungeboke.
3 Jesu in Bethany orot Simon biyan kokom ani’anin ana bar wanawanan run, ma bay eaau basit babin ta kibub kabayamaim hikwak raiy yamurin gewasin hisuwai batabat bai narun, iti raiy i ana baiyan gagamin, kibub sikan ana gigiwaiyomaim takakir Jesu aribun yan isuwai re.
4 Nebeinya mekate yo hiwa na kenara ikele yae katene, hi yae hire weunge, “Rahe londe nda minyak narwastu meke heraeyele!
4 Sabuw afa nati’imaim hima’am hi’i’itin yah so’ar naatu taiyuwih hima higam hio, “Aisim iti raiy yamurin gewasin asir ebisuwai kwanikwaniy?
5 Roise heuboube bae kalia ya 300 mokokoube na roibu moi wowoube. Hun ban wai ban nekate yore na hului wahaeimikoube.” Nebei aerene nda maengkere a usaei elae yae uwainye.
5 Iti raiy i 300 denari tafanamaim auman boro hitatubun naatu kabay sabuw bai’akirayah hitibaisih!” Naatu babin hi’i’iyab higam hiu kwanikwaniy.
6 Nebeibe Yesus yae weumi, “Rore ronainyele u mekai foibe Rare mokoufeboke. Rahere kena beko mokaunge? Waennihi!
6 Baise Jesu eo, “Babin kwaihamiy! Aisim kwaowa’awa’an? Sawar gewasin maiyow ayu isou sinaf.
7 Hun ban wai ban yo mai nolone nekenayendene, mayae hakommilerena, hakommiyembe. Reyae bae mangkele na hibi mo enekei ya!
7 Kwa boro mar etei bai’akirayah bairi kwanama, veya afa baibaisih isan kwanakokok boro kwanibaisih. Baise ayu boro men mar etei bairit tanama’amih.
8 Nda maengke naei mokouboke ma ninae mokouboke. Na ya namman mae Raei uwa molonaisehande naei bele minyak fololo foi yae ninae mokoungehake.
8 Babin abistan sisinaf i karam ayu isou sinaf, raiy yamurin gewasin biyau imaim isuwai re’er i ayu yanowahu biyau eyayabunai ufibo hinayai.
9 Reyae wamale, nana hesele nda kani kelane makeinye-makeinye Raei a foi faeu foi yobonnende, nda maengke yae mokouboke u mekai bene nekei-nekeise enaitonde, enaisuwende.”
9 Anababatun a tur ao’owen, iti Tur Gewasin tafaram tutufin wanawanan hinao hinabibinan, iti babin abisa sisinaf sabuw boro isan hinao naatu hinanuh.”
10 Yesus na moisa orowate yo me bee oro hi nen bee bele nolona hi na ro Yudas Iskariot. Neyae Yesusre kelaise nenendere imam yun-jun bokore eke.
10 Imaibo Judas Iscariot Jesu ana bai’ufununayan orot ta nah 12 wanawanahimaim tit in firis ukwarih biyah tit saise ef tanuwet Jesu umahimaim tayai hitarab tamorob.
11 Nda a mekai boroukatene rei mai sele kowate, roi yae inyainyelere a hokaikoke. Nebei heera Yudas kinyemmibondere monne baewole.
11 Naatu abistanawat eo hinonowar hiyasisir men kafaita, naatu kabay baitinin isan hi’omatan. Judas misir ef ana gewasin nuwet imaim Jesu tab titih hita’asabun isan.
12 ((Mesir kanine Allah yae Yahudi naei bena kelu fa-fare hole moloumiboke u bene nekeisi-nekeisi)) ya kaban Paskah feu ragi banne ehuleiboi yae eyanewate nane merau na ya mbai nendo domba kelu mbai Allahre ongkou wae ifelewainye. Nebei ya kaban naeise Yesusle moisa orowate yo hinainye, “Waei kena koyae makeinye Paskah naei raman waei kayee mokomansandere?”
12 Faraw Wanawanan Yeast En ana hiyuw aa ana veya wantoro’ot ebubusuruf, nati’imaim Tar Nowaten ana hiyuw aa isan bobaituw sheep natunatuh wabih lamb imaim terouw tisisibor. Imih Jesu ana bai’ufununayah hibatiy, “O kukokok boro menamaim Tar Nowaten ana hiyuw ana bogaigiwas o isa?”
13 Nebeinye Yesus na moisa orowate yo ro beere weumi, “Yerusalem yore ebe. Nebei yone ebebobe mo ro mbai bu habuna bele kaembonde mende hubayengkombe, na moisa hakonnekobe.
13 Basit Jesu ana bai’ufununayah orot rou’ab eobaimanih eo, “Kwanan bar oto’otowen kwanatitit nati’imaim orot ta boro noukwatamaim harew nahun na’abar nan bairi kwanitar,
14 Imae mbaise enensinde. Nebei imae na rorelere wennele, ‘Guru yae hinele, Ra moisa orande yo bele Paskah bulau eraman nanembainye anemakondere, makei yowabe mokoungehakae?’
14 naatu kwani’ufunun bairi kwanan, bar menatan erur imaim kwanarun. Nati’imaim bar matuwan kwanau, ‘Bai’obaiyenayan ebibat bar awan menatan ayu au bai’ufnunayah bairi Tar Nowaten ana hiyuw anaa?’
15 Yaungeubobe embe mo imae raka bee nendo na anuwau kaeu-kaeu na hului-sului mokainyehakebe kelenebobe. Paskah bulau naei raman aei kayee nebei anuwaunge anemakonderene, nanemene mokonnehabe.”
15 Naatu bar tafantoro’ot awan ta gewasin hiyabun inu’in nabi’obaiyi imaim kwanabogaigiwas.”
16 Hokolo bee yore eyeuboke. Nebei yone hubaiwote nanemene Yesus yae are eleukoke huluinye mo bewate. Hokolo bee Paskah bulau eraman naei anenaikondere mo mokoinyehake.
16 Bai’ufnunayah hitit hin bar oto’otowen hitit naatu Jesu iu’uwih na’atube sawar etei’imak hitita’uren, naatu Tar Nowaten ana hiyuw hibogaigiwas.
17 Huae mo Yesus na moisa orowate yo me bee hiwa yo bele nebei anuwaufe mekate.
17 Veya re birabirab Jesu ana bai’ufununayah 12 bairi hina
18 Ramanne nuwaikoke anewate yae, Yesus yae weumi, “Reyae na helebe wamale, ro mbai mai nolona raei kelaise nenende, nda hee nangkele eraman mbainye anande.”
18 hima bay hi’aa wanawanan Jesu misir eo, “Anababatun a tur ao’owen kwa wanawananamaim orot ta boro babau nao anamorob, nati orot i ayu airi efan ta’imon ama a’au.”
19 Na kenara beko wanen hubainyene, Yesusre naeise naeise hinainye, “Tuhan, reyae niyae ban, era?”
19 Bai’ufununayah gubamih hurir himisir ta’ita’imon Jesu hibabatiyih, “O kunotanot ayu ai en?”
20 Yesus yae weumi, “Nebei ro mayae ro me bee oro nen bee bele nolona, rangkele feu kolaei mbainye yawakonde.
20 Jesu iyafutih eo, “Kwa na 12 wanawanamaim yait ana rafiy nab ayu airi tew yan anabubutu’ub orotoban nati.
21 Reyae, Allahle bokora mekale ro miyae uware yeubokale Kiyae, homofaene molaikoke huluinye Raei uwa ereherende. Nebeibe nebei kelaise nenende kiyae beko hele hubannende. Naei foi sele nda kiyae ohonoi yae nekeube.”
21 Orot Natun i boro namorob Bukamaim hikikirum na’atube, baise yait Orot Natun baban eo emomorob i boro bai’akir kakafin maiyow nab, gewasin nati orot iti tafaramaim men tatufuw.”
22 Anewate mo, feube Yesus rouke, Allahre helen foi ukeungelera nebei feu me yae kayele na moisa orowate yo waheumi, na a bele weumi, “Nda raei uwa, yaron anen.”
22 Bay hi’aa wanawanan Jesu rafiy bai merar yi yoyoban sawar imasib, ana bai’ufununayah itih eo, “Kwabai kwa’aan, iti i ayu biyou.”
23 Nebeisa kolaei anggur bu bele rouke. Allahre helen foi ukeunge, na moisa orowate yore ikeumile, nanemene nda kolaeinya bu yae anewate.
23 Naatu kerowas bai God ana merar yi sawar, ana bai’ufununayah itih etei’imak hitom.
24 Nebeisa Yesus yae weumi, “Nda Raei ha niyae. Ro helen miyae helen aerene ererilembonde. Nda ha yaere Allah are heteungekoke nibi neme, ro miyaere wali himalainyeboke yo yae me baemmile nibi, elaekei yeuboke.
24 Naatu iuwih eo “Iti i ayu au rara au Obaibasit Boubun kwa etei isa abisuwai.
25 Mare wamale, nana hesele Reyae nda anggur bu aneisi mo nekerende, mende Maeko mokommibonde ro miyae Raei me kelee u keleene orulenaibonde nekenate. Benen nebei ro miyae Rangkele nanembainye anggur bu anemahinde.”
25 Anababatun a tur ao’owen, Ayu iti wine boro men anatom maiye, anama’am wine boubun Tamai ana aiwobomaimibo anatom.”
26 Paskah bulau eraman naei anaikoke baeufoke, a koi-koi a bulaunge Allahre buma kolainyekokera, Zaitun elura ewate.
26 Naatu ew hitabor sawar himisir hitit hin Olive oyawemaim hitit.
27 Nebeisa Yesus yae weumi, “Reyae raeisaei nekale mayae nemene ma fere-fere hakangkombe rare nukensebombe, rabuhine ban nebei naei Allahle yendo kayaalo Zakharia yae Raei naeise homone moloukoke elele,
27 Jesu ana bai’ufununayah hai tur eowen eo, “Kwa etei’imak boro kwanabihir ayu kwanihamiyu, anayabin Bukamaim iti na’atube hikirum.”
28 Nebeibe nulu yo mahe yora ansenundera Reyae bere holo yae Galilea kanire erele.”
28 Baise morobone ana mimisir ufunamaim ayu boro wan anan Galilee anatit.”
29 Petrus yae weunge, “Naendae wanen horo nemene fomene Ware nukenayeukonde, reyae Ware enukeiboi sele!”
29 Peter iya’afut eo, “Au ofonah boro hinabihir, baise ayu boro men anihamiy ana bihiramih.”
30 Yesus yae weunge, “Nda a na helebe wawale, na mana reniai ojo a roko bee okoikoi mo weyae roko name hele Rare isian mae weumikonde.”
30 Jesu Peter isan eo, “Anababatun a tur ao’owen boun gugumin o mar tounu ayu inayayoubu ufunamaim kokorere boro mar rou’ab nao’o inanowar.”
31 Petrus a nana hesele hele yae weunge, “Naendae wanen horo lon reyae Wangkele nanembainye aherembonde, reyae Ware isian mae eleikoi sele!”
31 Peter fair raro’on rab eo, “Ayu boro men kafa’imo nati tur ana’omih, ayu o airit morobomih wabin abatun.” Naatu bai’ufununayah etei’imak tur ta’imon hio.
32 Anuwau mbai na ro Getsemani. Nebeinye Yesus na moisa orate yo bele aibaleke. Yesus yae weumi, “Ndine ebelire erembonderene mayae ndane rombo ba.”
32 Naatu hina efan wabin Gethsemane imaim hitit, Jesu ana bai’ufununayah isah eo, “Iti’imaim kwanama ayu anan anayoyoban.”
33 Petrus, Yakobus, Yohanes ukeumile nangkele hakainyekoke ekate. Yesus buhae hokoungebokene na uwa kulu-kulu kowole.
33 Peter, James, naatu John buwih bairi hin. Dogoron wanawanan busuruf yababan naatu biyababan ana bit tatam.
34 Yesus yae weumi, “Ra kena beko hererele wanen mae hubanale. Nebeinye ndane mai uwa kayaa bele yae hebembe ijongku ohonoijae.”
34 Naatu ana bai’ufununayah nah tounu isah eo, “Dogorou wanawanan yababan i ra’at kwanekwan kafa’imo nimfufuru, imih iti’imaim kwamare naatu mata nanuw kwanama.”
35 Yesus ahau holo eke mo, na uwa kani ranne eukuke Naekore riyeungehike hakonnebondere
35 Jesu in kafa’imo yumatan aubabe me yan ra’iy naatu yoyoban saife ef tama’am na’at bai’akir ana veya tanan men tab.
36 Yesus yae weunge, “Arai, Raei Maeko, rahe rambunbe Weyae na hului ban? Beko hubarende belene Rare hole moloufebonde. Nebeibe Raei kena hului yae ban, Waei kenare koyae hului yae bende.”
36 Jesu yoyoban eo, “Tamai, Taimaya! Sawar etei i hamehamen karam boro inasinaf iti biyababan ana kerowas biyau’umaim kubosair, men ayu au kok baise o a kok.”
37 Nebeisa Yesus beufoke, hokolo name bokore meke ereumi bae ijongkune honate. Petrusre weunge, “Simon, ijongkube honoyae! Weyae na hului ban sele hukai mbai kayaare hebeukondere!”
37 Naatu Jesu matabir maiye nan ana bai’ufununayah nah tounu hi’inu’in itih Peter isan eo, “Simon o mata fot ku’inu’in? Karam boro one hour ana fofonin mata hitanuw bairit tatama?”
38 Benen Yesus nda yore weumi, “U mekai beko yae wabenensimbe balembe belene, uwa kayaa-kayaa bele yae nane merau ebeli na hibi-hibi mo bonele. Mayae kena koyaube Raei a hakonsebomberebe, nebeibe mai uwa yambi hele yaeuboke.”
38 Nah tounu isah eo, “Mata to’iwa’an kwayoyoban saise men routobon kwanab, ayub i ekokok baise biya i himorob.”
39 Roko hi eke ebeli nane a hului mbai boungehike.
39 Jesu matabir maiye yoyobanamih in, tur ta’imonabanak eo yoyoban.
40 Bukeufike meke bae, naei ijoko ehekaei selene hokolo name ijongkune honate. Yengkeumikoke bae, Yesusre ungainyele abe onaete handate.
40 Naatu matabir maiye nan ana bai’ufununayah biyah tit matah koun bit sawar hi’inu’in itih, naatu Peter tur o isan kasiy awan bit.
41 Roko name nendo eke, beufoke meke mo weumi, “Mayae namman ijongkune honaube none yaube! Annu! Reyae, Allahle bokora mekale ro miyae uware yeubokale Kiyaere, bekore mokate ro miyaere kinyenaisebondere heebe meuyeuboke.
41 Jesu mar baitounin matabir maiye na ana bai’ufununayah biyah tit eo, “Kwa i boro’ika kwai’in kwabiyarir? Kwaiyariraka! Mata tenuw. Orot Natun i sabuw kakafih umahimaim hiyai hinab hinafatumimih.
42 Eren, Yudas, Raei kelaise neke kiyae mele. Annu emalere!”
42 Kwamisir tan, kwa’itin, orot yanuwayan i natitaka, nabuwu’umih.”
43 Yesus namman ane elele mo, Yudas ro me bee oro hi nen bee bele holona ro mele. Na moisa ro homo mbai imam yun-jun bele Musale walora wali heere foloukoke are isaeyaeiboke kelaeimi yo bele Yahudi yun-jun bele yae ukaimile yo, ramiyaeli bele, o bohi-bohi bele mo mewate.
43 Jesu ana tur eo sawara’e, bai’ufununayah nah 12 wanawanahimaim Judas yanuwayan, firis ukwarih, Ofafar bai’obaiyenayah naatu regaregah ai’in kou’ay gagamin kaiy kefat auman Judas nawiyih bairi hina hitit.
44 Yudas, kelaise neke kiyae, a isaeyeumiboke weumi, “Yoi bulure hunerensinde kiyae na ro niyae, ikilembombe, felayo bele yae yawennehombe embe.”
44 Yanuwayan i kou’ay eobaimanih, “Orot menatan ayu anab ana mamamay kwa a kok orotoban nati, kwanab kwanafatum naatu kwanakaif auman kwanan.”
45 Mekate bele na hibi hele Yudas meke Yesusre weunge, “Guru!” Nebeisa yoi bulure mo huneungekoke.
45 Basit hina hititit ana veya Judas mutufor in Jesu biyan tit eo, “Bai’obaiyenayan!” Naatu mamay.
46 Yudas naei mekate ro homo mbai Yesusre ikilaiboke.
46 Naatu Jesu hibai hirab hifatum.
47 Na kelaeunge hebele ro mbai na ramiyaelire mo yobouboke imam kaban na yebaei bubaei na angkaeibe uke neufake.
47 Baise orot ta nati’imaim batabat kaiy bai firis ukwarin ana akir wairafin tainin buru’um.
48 — ausente —
48 Jesu awan tara’ah kou’ay isah eo, “Kwa a kaiy, a kefat kwaiteten kwanan ayu fatumu’umih ana itinin ayu i bainowan orot na’atube.
49 — ausente —
49 Mar etei Tafaror Baremaim ama abibinan men imaim kwatafatumu? Baise abisa Bukamaim hi’o hikikirum i nan niturobe.”
50 Nebeisa Naei moisa orowate yo nanemene hakaikoke habelaeyeke, Yesusre nanene nukainyeboke.
50 Nati’imaim ana bai’ufununayah etei’imak hihamiy hibihir.
51 Ro hokolo fa mbai Yesusre hakowounge malo mbai mo lenan mokaiboke yae nauware feleuboke. Nda homona ewate yo yae nare ikilenaibondere,
51 Orot boubun ta ana faifuw baban akisin ius Jesu bi’ufunun, hisinaftobon hitab hitafatumimih,
52 nebeibe na malore ikileuboke ro na mene nebei malo nukeungeboke, neyae na melan mae hakauboke ewole.
52 baise ana faifuwawat hibai i segar bihir.
53 Yerusalem yore ekate, Yesus yawainyehoke imam kabanbe imaere ekate. Imam yun-jun, Yahudi yun-jun, Musale walora wali heere foloukoke are isaeyaeiboke kelaeimi yo, nemene fomene nebeinye arileufike.
53 Firis Gagamin, orot ai’in, Ofafar bai’obaiyenayah, etei hiru’ay hima’am Jesu hibai hina firis ukwarih ana baremaim hirun.
54 Petrus nahau holo Yesus imam kaban imaere yawainyehoke ewate moisa ewole, imaehoufe ewole. Nebeinye kayaare hebewate yo bele itukai kelaeunge raiboke inye akelewate.
54 Peter ef yokaika i’ufnunih bairi hina Firis Gagamin ana bar merar hitit imaim ma’utenayah wairaf hi’asir hima rararih i na bairi hima rarih.
55 Yesusre mere nonainyonde honaibonde naei abe, Yahudi naei yoyo koseyo nemene baete, reufi mbai imam yun-jun. Nebeibe a mbai sambai mere nonainyonde a ma ehubayeikoi.
55 Firis ukwarih naatu kanisel ana kou’ay sabuw tutufin etei hisinaftobon baifuwen tur hibow hitit saise imaim Jesu hita’asabun isan, baise ana kakafin men ta hitita’urimih.
56 Ro miyae helen a ame-ame yae Yesus bekore mokonainyebondere huwewaimi, nebeibe naei ahuba na isohi-isohi huwewate.
56 Sifrubonayah moumurih maiyow Jesu isan hifufuwen, baise hai tur hio men Jesu sisinafumaim hi’o’omih.
57 Ro riya mbai ainyuke Yesusre mere nonainyondere nda a ame-ame yae waimi, “Naei a nda mekai eleukoke borandeboke,
57 Naatu sabuw afa himisir Jesu isan baifuwen tur hibow hit hio.
58 ‘Allahre ei mom-mom imae na kaban sele kiyaere nda ro miyae me yae ainyunuke Reyae kererensonde, imae hi nda ro miyae me yae ainyui kiyae na ya name mo na hului arennunde.’
58 “Aki eo anowar, ‘Sabuw umahimaim Tafaror Bar hiwowowab ayu boro anataraboun nare naatu veya tounu ufunamaim boro ana wowab maiye, men sabuw umahimaim hiwowowab na’atube.’”
59 Nda a ame-ame nokainyele bae nane merau isohi-isohi.”
59 Baise hai tur hio men ta sisinafumaim hi’o’omih.
60 Nebeise imam kaban aunguke, Yesusre nda ro miyae arilewounge bene hineunge, “Ndi a faeu Waei randene mo nokayete, Weyae wore okoikoi!”
60 Imaibo Firis Gagamin misir sabuw nahimaim bat Jesu ibatiy, “Orot hairi sif hirurubon inowar naatu boro hai tur wan inay ai en?”
61 Nebeibe Yesus a mbai sambai ewei, maleu mo hebele.
61 Baise Jesu men kafa’imo tur ta eomih, Firis Gagamin ibanak ibatiy maiye, “O i Roubininayan God Baigegewasinayan Natun?”
62 Yesus yae wo koungekoke, “Reyae Niyaebe yae. Mayae nanemene enserembe Reyae, Allahle bokora mekale ro miyae uware yeubokale Kiyae, Allahle meube reufine nuwerebonde, yakuna mangko nolora merele!”
62 Jesu iya’afut eo, “Ayu i Natun, naatu kwa etei boro Orot Natun God fairin uman asukwafune namare rofom wanawanan nanan kwana’itin!”
63 Nda a wanen boroukokene, imam kaban u nene yae wa kolene na malo kanekokera, weumi, “Rahe naeise hiwa yo a elenaikondere!
63 Naatu Firis Gagamin iti tur nonowar ana faifuw bow seb naatu eo, “Aki men akokok sif rubonayah!
64 Menaeijae boraube na uware Allah yae eleukoke, Allahle rore ane hele kolounge! Naendae wanen mae elaube?”
64 Baigigimen tur eo kwanowar, mi’itube kwanotanot?” Etei’imak hio, “I bowabow kakafin sinaf naatu i boro namorob?”
65 Hiwa huba rawaiboke euwaeki yae howainye. Malo yae na ijoko felainyekoke, me rulu yae erahuae yae bate wa wainye, “Allahle yendo kayaalo yei! Roibona, nde yae ware wete?” Nebeisa kayaare hebewate yo anuwau hire yawainyehoke ekate mo, nangkele yae erahuae baikoke.
65 Sabuw afa Jesu yumatan hikwaitututur naatu matan faifuwamaim hisum hirab hio, “Kuo anowar yait o rabi?” Ma’utenayah auman rebareban hifafar.
66 Petrus nebei imaehounge namman nekele yae, maengke mbai imam kabanbe yebaei bubaei nebei nolore meke.
66 Peter ufun bar meraraka ma’am basit Firis Gagamin ana akirwairafin babitai na sisibinamaim tit,
67 Nda maengke Petrus inye akelewolere ereungekoke na be ijoko roungeboke wa weunge, “Weyae na hi niyaebe yae Yesus Nazaret yona Kiyae nanembaisa orowaube.”
67 Naatu Peter ma wairaf rarar babitai bat itin kikin naatu eo, “O auman Jesu airi Nazarethane kwana.”
68 Nebeibe Petrus oneunge yae elewole, weunge, “Reyae onaele handale rahe a mabe haraungeboke warae.” Petrus aunguke aloungekoke imaehou romaufe endere yae ojo a koukoke.
68 Baise Peter youb, “Ayu men aso’ob o abitur ku’o.” Basit i bar merar ana etawan gagamin ufunane tit, naatu kokorere eo.
69 Nane maengke benen Petrusre erekeunge nebeinya nekewate ro miyaere weumi, “Ndi ro hi niyae Naei holo mbainye orowate.”
69 Akir babitai Peter itin maiye, naatu nati’imaim sabuw hibatabat tur ta’imon hai tur eowen, “Iti orot i Jesu ana bai’ufununayan ta!”
70 Nebeibe benen Petrus oneunge yae eleukoke.
70 Baise Peter ibanak youb maiye, hima kikimin sabuw bairi hibatabat Peter hiu, “Tur anababatun o i Jesu ana bai’ufununayan orot ta, anayabin o auman i Galilee orot.”
71 Nebei mekai wainyene Petrus nauwara olomo rorole a na ikele u yae elele, “Reyae ndi ro onaenale!”
71 Peter eobaifaro eo, “Anababatun a tur ao’owen, God baimakiy nitu ayu ana bifufuwen na’at, ayu nati orot men aso’ob!”
72 Petrus nda a mekai eleukoke heera ojo roko bee nendo koukoke. Petrus nebei hee yae Yesus yae nare ukeunge abe bene nekeungehike, “Ojo roko bee nendo a okoikoi mo, weyae roko name rare oneufekonde a eleukonde.” Petrus nebei abe bene nekeungehikene na kena moheuboke rime rimewole.
72 Mar ta’imonamo kokorere mar bairou’abin eo, naatu imaibo Peter nuhin taseb Jesu mi’itube eo not, “Kokorere mar rou’ab nao ana veya o boro mar tounu ayu inayoubu.” Naatu Peter busuruf rerey.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.