João 8

Allahle a neme heteungekoke homofae (SET) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Ro miyae nanemene imaere eufokoubokera Yesus bukeufike Zaitun mokore eke.
1 Imaibo Jesu Olive Oyaw na’at tit yen in.
2 Na rene hele Allahle ei mom-mom imae na kaban sele kiyaere Yesus benen bukeufike eke erekainyene, ro miyae helen naei bokore mewate. Nebei imaehounge Yesus angken mae nuweuboke mo hubara raweuboke kelewoumi.
2 Maraumanika Jesu matabir maiye Tafaror Bar ana meraramaim bat, sabuw moumurin maiyow hiru’ay hi’arbebera’uh naatu i busuruf ma sabuw i’ubaibiyih.
3 Nebeinye keleumi yae Musale walora wali heere foloukoke isaeyaeiboke kelaeimi holona bele Farisi holona bele maengke mbai miyae bele ro mbaite honowotebe hanakainyelene yawainyehoke mekate. Nda maengke ukainye na nolone afae yae hebeunguke.
3 Ofafar bai’obaiyenayah naatu Pharisee babin turan aawan hairi hi’inu’in hibai hina hirun. Naatu hi’u kou’ay nahimaim bat.
4 Nebeisa Yesusre wainye, “Guru, nda maengke u bekone ekaimokatebe meyae hanekannele.
4 Naatu Jesu isan hi’o, “Bai’obaiyenayan, iti babin i turan aawan hairi hi’inu’in atita’ur.
5 Musale walora wali heere foloukoke homofaene honole huluinye bae, nda maengke wanen ruka yae haimangkonde herende. Mana naendae wanen mae Waeinye a nebei naeise eleyae?”
5 Ofafaramaim Moses aki iti na’atube eobaiyuni, babin yait ta iti na’atube nasisinaf boro kabayamaim anarab namorob. O a not ta ema’am boro inao.”
6 Yesus a na ijen ban elengkondene fe mokonainyebonde naeise nebei yo walangkabe wokate.
6 Iti baibat hibai hititit i mi’itube Jesu hitikubibiruw, saise abitur ta’o na’at imaim hitabat ubar hititin isan.
7 Na hibi mo wainyene Yesus be weuweke wa weumi, “Mai nolona nekaube na uware beko ban hubanende kiyaena, nebei kiyae yae bere ruka rowende ndi maengkere wende.”
7 Hi’u hibibabatiy anamaramaim, Jesu nakwetan tara’ah naatu isah eo, “O yait aur bowabow kakafin men nama’am na’at, o wan kabay kubai babin isan kurouw.”
8 Nebei ara ukeumi mo Yesus benen be are yae niheufike kanine homone molowole.
8 Naatu i kwafure maiye me yan ma kubebebeyan.
9 Yesus nebei wanen a ukeumile borokatene nebei ijenda rorele yoni-yoni bere hokolo moisa here ware molowole mbemba mbemba yae mo keungekoke. Yesus nebei hebele maengke bele mo nebei ijenne hebewote.
9 Iti tur hinonowar anamaramaim ta’ita’imon hitabartaitit hin, oro’orot atamanih wan hi’iyon hibusuruf hitit. Babin akisinamo hihamiy Jesu nanamaim bat
10 Nebeisa Yesus uwa aloukokera nda maengkere weunge, “Nane yo makeinya ate? Hi yae ha yae ware me onoyoi mo?”
10 Jesu totofar misir babin itin basit isan eo, “Babin iti sabuw menika hin? Naatu yait ta o isa rouw’ouri ai en?”
11 Nda maengke yae weunge, “Tuhan, hi yae me onoyoi mo.”
11 Babin eo, “Regah men yait ta ema’am.” Naatu Jesu eo, “Basit gewasin! Ayu auman men karam boro anibatiyi. Kwen, iti boun inabubusuruf bowabow kakafih men inasinaf maiye.”
12 Ro miyae benen Yesusle bokore hokomeke mo Yesus yae weumi, “Reyae Niyae nda kani kela hehere naemaele Kiyae. Hehe nibi reniai nolore hehe naeikoyole wanen mae, nde yae Raei moisa hakonsele kiyae wali hena bona nibibe kelaenale. Neyae ouben hauben nibine benen oroi.”
12 Jesu sabuw isah eo maiye, “Ayu i tafaram ana marakaw. Yait ayu ebi’ufnunu i boro men guguminamaim naremor, baise i boro yawas ana marakaw nab.”
13 Farisi holona yae wainye, “Waei uwa naei a lon wenaei lon mae isaeyaemae. Nebei mekainya Waei a isaeyaemae na ijen ban.”
13 Pharisee Jesu isan hi’o, “Iti tur ku’o’o i o taiyuw isa ku’o’orerereb naatu abistan o ku’o’orerereb i men turobe.”
14 Yesus yae weumi, “Raei uwa naei a Renaeijae isaeisemile hororebe, nebei a isaeyaemaele na hele. Rabuhine ban Reyae raeisaei makeisa mekale nane merau makeise erelere. Nebei naeise mayae maisaei ban sele.
14 Jesu iyafutih eo, “Ayu taiyuwu isou ana’orerereb na’at, ayu ao’orereb i turobe, anayabin ayu aso’ob menane ana naatu menamaim ananan. Baise ayu menane ana naatu menamaim ananan kwa i men kwa so’ob.
15 Ro miyae erate ma yae mayae wali hului ikolowaumi. Reyae ro miyae hire wali hului erasi.
15 Kwa sabuw hai itininamaim kwa’itih kwabibabatiyih. Ayu men yait ta ana itininamaim aitin abibabatiyimih.
16 Ro miyae naei wali hului rarensindena, Reyae na ijen selebe mokoremile, rabuhine ban Rare ukeufe mekale Maeko nanembainye nekendene. Reyae rembai mo rambun omokoi sului.
16 Baise ayu anabibatiyi na’at, ayu au baibatiyen i turobe. Anayabin ayu i men akisu. Ayu Tamai iyunu anan i airi ama’am.
17 Mai wali heere foloukoke hului bae ro bee yae eleikoke a amere eleikoi.
17 Kwa taiyuw a’ofafaramaim iti na’atube hikirum, anamaramaim sifroubonayan orot rou’ab te’orereb tebibasit nati i turobe.
18 Nebeinye Raei uwa naei a isaeyaemaelere Renaei isaeyaemale nane merau Rare ukeufe mekale Maeko yae isaeyembe. Nebei aerene na helere yeuboke.”
18 Ayu i orot ta taiyuwu isou ao’orereb; Tamai ayu iyunu anan ayu au sifroubounayan ta.”
19 Are weumi yo yae wainye, “Waei Ako makeinye nekele?”
19 Naatu sabuw hibatiy, “O Tamat i menamaim ema’am?” Jesu iyafutih eo, “Kwa ayu men kwaso’ob na’atube Tamai auman men kwaso’ob. Kwa ayu kwatasusu’ubu na’at Tamai auman boro kwatasu’ub.”
20 Allahle ei mom-mom imae na kaban sele kiyae einya roi haufau anuwau kelaeunge hebewole hee yae nebei a faeu nanemene uwoumile. Hi yae ha yae Yesusre ikileiboise me eneyei mo, rabuhine ban Allah meraufe raungehike Yesusre ikilenaibonde ya nammanne.
20 Iti tur i tafaroror bar wanawanan kabay teya’ay ana efan sisibinamaim Jesu ma i’obaibiyih. Men yait ta bai fatumimih, anayabin i ana veya men baimih.
21 Yesus benen weumi, “Reyae erelere nane merau mayae rare ensebaembe, nebeibe u mekai beko bako yae mokoyembene, enserembe. Reyae erele anuwaufe mayae ei sului.”
21 Jesu ibanak isah eo maiye, “Ayu boro kwa anihamiyi anan, naatu kwa boro ayu isou kwananuwet naatu kwa a kakafih wanawanahimaim boro kwanamorob. Ayu menamaim ananan kwa boro men imaim kwanan.”
22 Yahudi ro miyae elate, “Nda a yae eleukoke, ‘Reyae erele anuwaufe mayae ei sului.’ Naendae wanen, Nauwa Nenaeijae hombonderene era?”
22 Naatu Jew hai ukwarih hi’o, “I eo, ayu menamaim anan kwa men karam kwanan. Iti eo anayabin i boro taiyuwin na’asabun?”
23 Nebeisa Yesus weumi, “Mai anuwau arane, nda kani kela ranna yo. Raei anuwau bumarane, Reyae nda kani kelana ban.
23 Baise Jesu eo maiye in, “Kwa i babe ma’ani, Ayu i yate ma’anu. Kwa i tafaram nowan, baise ayu i men tafaram nowan.
24 Nebeinye mai u mekai beko bako mokaube einye heremembe a ukamale. Raei uwa naeise Renaeijae yakaubokalere mayae hila rabo ehaleinya mai u mekai beko mokaube huluinye heremembe.”
24 Ayu ao kwanowaraka, ayu men kwanasu’ubu kwanabitutumu na’at, kwa boro anababatun a kakafih wanawanahimaim kwanamorob. Ayu’uban tur iti ao’o.”
25 Yesusre wainye, “Weyae naeinya hesele nde?”
25 Hibatiy hio, “O i yait?” Jesu iyafutih eo, “Tabubusurufika kwa a tur aowen taremor tana.
26 Mai wali hului kolorengkombe naeise a helen sele Reyae na hului ufengkombe. Nebeibe Rare ukeufe mekale Kiyae na helene elewole a Reyae borokale hului yae nda kani kelana yore yakaremibonde.”
26 Kwa isa ayu boro tur moumurika anao anibabatiyi. Baise yait ayu iyunu anan i turobe? Naatu abistan i eo anonowar ayu sabuw hai tur ao’owen.”
27 Yesus yae Naeko Allahle abe uwoumire nda yo onewate handawate.
27 Jesu Tamah isan sabuw hai tur eo’eowen naniyan men hibai.
28 Onaete aerene Yesus weumi, “Reyae Allahle bokora mekale ro miyae uware yeubokale Kiyae. Mayae bumane enseranenjembe hee ya wa mayae Raei uwa hele isaeyembombe. Nane merau mayae isaeyembombe Reyae mokale rambun mbai sambai Raei uwana yae omokoiboi. Maeko yae kelewoufe a huluinye Reyae elale.
28 Imih Jesu eo, “Orot Natun kwanabobora’ah anamaramaim, kwa boro kwanaso’ob; Ayu i Yait; naatu ayu men taiyuwu au kokomaim asisinafumih, baise Tamai abistan tur mutufor bi’obaiyu’umaim ao’o.
29 Rare ukeufe mekale Maeko ei haweimeyeufe, Renaei mo nukenaisebonde nekerele naeise Neyae ewaeisi. Maeko kena foise mokorende naei na hibi-hibi mokoyanalene.”
29 Naatu yait ayu iyunu anan airi ama’am i men ihamiyu, anayabin mar etei i ana kokomaim asisinaf isan ebiyasisir.”
30 Yesus nebei a huwoumi yae ro miyae helen nebei a eleukokere na hele yae elewate, Nare hila rabo halewainyele.
30 Nati eo’omaim sabuw moumurih maiyow hitumitum.
31 Yahudi ro miyae Yesusre hila rabo halewainyele elewate yore Yesus weumi, “Aka naei baeke naei, Reyae kelaemale are na hibi hila rabo halemembena, mayae Raei moisa hakaufekoke holona yore yembombe,
31 Imih Jesu Jew sabuw iyab i hibitumatum isah eo, “Ayu au bai’obaiyen kwanabubukikin na’at, kwa i anababatun ayu au bai’ufununayah,
32 nane merau Raei na hele wali nibi are isaeyembombe. Nebei a yae mokonembombe mayae benen yebaei bubaei ban.”
32 naatu kwa boro turobe kwanaso’ob naatu turobe boro imaim narufami kwanatit.”
33 Nebei yo yae wainye, “Meyae Abrahambe orona mena yo, roko mbai hiwa yo naei yebaei bubaeise eyeiboi mo. Rahene nebei a wanen don mae haraungebokae wamae, ‘Mayae yebaei bubaei ban yo bande yengkombe’?”
33 Sabuw hiya’afut hi’o, “Aki Abraham ana a’agir. Naatu aki men yait ta ana akir wairafin. Mi’itube inarufami anatit isan kuo’o?”
34 Yesus yae weumi, “Nda a na helebe wamale, bekore mokoyate ro miyae na bekore kena haehae kate reufi na yebaei bubaeise yaeiboke.
34 Jesu sabuw isah eo, “Turobe a tur ao’owen, o yait ta bowabow kakafin kukusisinaf i bowabow kakafin ana akir wairafin imatar.
35 Nane merau yebaei bubaei nebei imae einye na hibi mo enekeyei, naei kelu hele yae nebei imaene na hibi nekenende.
35 Akir wairafin taitin tuwahinah wanawanahimaim i boro namarorore, baise Natun i ana efan wanatowan.
36 Nebei aerene Reyae Allahle Kelu yae yebaei bubaeisa bulaerenembombena, weyae na hele Musale walora wali heere foloukoke a hului ehee bukulu hainyembera me rubombokembe.
36 Imih Natun kwa narurufami, kwa i anababatun narufami,
37 Reyae isaeyeubokale mayae Abrahambe orona mena, nebeibe Reyae elale ako faeukore ahi yae elaube aerene mayae honsebombe nibibe baeube.
37 Ayu aso’ob kwa i Abraham ana a’agir, baise kwa i ef kwanunuwet ayu kwana’asbunu. Anayabin kwa dogor wanawanan, ayu au tur ana efan i men ema’am.
38 Maeko kelewoufe huluibe mare wamale. Nebeibe mai arai naeitera boraube huluibe mayae mokaube.”
38 Ayu Tamai ana taragub wanawanan abistan i’obaiyu ai’itin i a tur ao’owen, naatu kwabo tamat demon hi’o kwanonowar na’at kwasisinaf.”
39 Nebei yo yae wainye, “Maei yobe Abraham!”
39 Sabuw hiya’afut hi’o, “Abraham i aki tamai.” Jesu eo maiye, “Kwa Abraham natunatun na’at kwa boro i sisinafube kwatasinaf.
40 Nebeibe mayae bukaungehike, Rare honsebombere relaeunge. Reyae Allahle na hele a weufere boroukokalebe, mare huwamale aerene mayae nebei u mekai beko haraungeboke. Abraham nebei u mekai wanen omokoiboi mo.
40 Itinin i iti. God anababatun au tur eowen ao kwanonowar isan kwa a not kwabobaifufun ayu asabunu’umih. Abraham iti na’atube men sinaf.
41 Mai arai naei mokowate u mekai lonbe mayae mokaube.”
41 Kwa tamatanah mi’itube hisisinaf na’atube kwasisinaf.” Sabuw hiya’afut hi’o, “Aki Tamai i ta’imon God akisinamo, aki i men ometakek aki i natunatun anababatun.”
42 Yesus yae weumi, “Allah mai Akore yeuboube yae, Rare kena buhae haeufele. Rabuhine ban Reyae mai Allah yae elaube Kiyaele bokora mekale. Raei kena hului yae emei, nebeibe Neyae ukeufene mekale.
42 Jesu sabuw isah eo, “God kwa Tamat na’at ayu boro kwatiyabuwu, anayabin ayu Godane ana naatu boun iti bairit tama’am. Ayu men taiyuwu au kokomaim anamih, baise i ayu iyunu ana.
43 Rahene Reyae elale are isaeyeiboi mo kaube? Rabuhine ban Raei wamale are mayae boronsebombere kena ban.
43 Aisimamih ayu tur ao’o naniyan men kwabaib? Abistan ayu ao men kwananonowar anayabin kwa tain i gugurih.
44 Walobo yun kiyae mai ako! Nebeinye mai ako yae kena kole huluise mokombere kena haehae hele kaube. Na bere hele mai ako walobo yun kiyae ro miyae hoi-soi ro, nane merau Allah ukeunge na hele are ehakoiboi nekeimeyele. Naei uwana na hele naeise une. Neyae ame-ame nore yeuboke. ((Ame-ame bende heene na afaeu fele yelewole,)) rabuhine ban neyae ame-ame naei akone.
44 Kwa i tamat demon mowan natunatun, naatu kwa a kok i tamat esisinafube kwani’ufunun. Aneika i asbunubunuwenayan, i men turobe’emaim batamih, anayabin i wanawanan turobe en. Baifufuwen nati i ana tur, anayabin i baifufuwenayan naatu baifufuwenayah etei tamah.
45 Nebeibe Allah weufe na hele are Reyae wamale aerene mayae na hele yae eleikoi, hila rabo Rare ehalei.
45 Baise ayu tur anababatun ao’o, kwa i men kwabitutumu.
46 Mai nolona hi yae Raei u mekai beko mokoubokalere keleubona! Nebei u mekai beko u lonna, rahene Raei a elalere mayae na hele yae eleikoi, hila rabo Rare ehalei?
46 O yait ta karam ayu au kakafin inaorerereb? Ayu turobe ana’o na’at, aisim men kwabitutumu?
47 Allah yae eleukoke wekeumi holona ro miyae Allahle a elelere borate. Mayae Allahle holona banne, nebei a elelere oboroi kaube.”
47 Yait Godamaim ema’am naatu ana tur enonowar i i God nowan. Kwa tur men kwanonowar anayabin Kwa i men God nowan.”
48 Yahudi ro miyae yae Yesusre wainye, “Na ijen sele meyae elande, ‘Weyae Samariana ro, alo yae aubokete kiyae’!”
48 Jew sabuw Jesu hiya’afut hi’o, “Aki’ima turobe ao’o, oma Samaria mowan naatu demon hitounbuburi kuma’am.”
49 Yesus yae weumi, “Rare alo yae aiboi, Maekole ako faeuko hubara haeisa yananalebe. Nebeibe mayae Rare hubara haeisa eyanei.
49 Jesu iya’afutih eo, “Ayu men demon hitounbuburu ama’am. Ayu Tamai akisinamo akakakafiy, baise kwa ayu men kwakakafiyu.
50 Reyae uware kaenaisele naeise ebaei. Allah yae uwa kaenaisele naeise baele, Neyae mbai wali huluise kolommiyende Kiyae.
50 Ayu men taiyuwu wabu bora’ara’ahin isan anunuwet, baise orot ta i ayu isou akisinamo nanuwet naatu i boro ayu nibabatiyu.
51 Na helebe Reyae wamale, nde Reyae ufende are hubara haeisa yanennelena, Allah bele ewahei nekenende.”
51 Tur anababatun au’uwi, yait ayu au tur ebobosiyasiyar boro men namorob.”
52 Yahudi ro miyae yae wainye, “Nda hee yae wa meyae isaeyaendeboke Weyae alo yae ayeubokete koyae! Rabuhine ban Abraham naei uwa nane merau Allahle yenjo kayaayo nanemene heraiboke. Nebeibe Weyae eleyae, ‘Nde Reyae wamale are hubara haeisa yanennele kiyae here ehubayeikoi nekende.’
52 Jew sabuw Jesu isan hi’o, “Aki bounabo aso’ob o i demon hitoububuni kuma’am! Abraham morob naatu dinab oro’orot himorob, baise o ku’o’o yait ta ayu au tur nabobosiyasiyar boro men namorob.
53 Abraham nane merau Allahle yenjo kayaayo nanemene heraiboke. Naendae wanen, Waei uware nde maenin bele kiyae yae hului kolanae? Weyae maei ako Abraham nekewolera Waei uware kaban mae hubanae?”
53 Aki tamai Abraham i morob o men taiyuw inabora’ahi Abraham inanatabir? Naatu God ana dinab auman himorob. O kunotanot o i yait?”
54 Yesus yae weumi, “Raei uware Renaei kaerelena, rabuhi ban isebonde. Raei uware kaensele Kiyae Maeko Niyae, mai Allah yae elaube Kiyae.
54 Jesu iya’afutih eo, “Ayu taiyuwu anabobora’ahu na’at ayu au bora’ara’aten anayabin en. Ayu Tamai kwa a God kwarouw kwa’o’o i akisinamo ayu ebobora’ara’ahu.
55 Mayae nebei Allahre ro oroiboi hororebe, nebeibe Reyae Nare ro roungebokale. Reyae Nare oroiboi a yae ufembena mainya wanen ame-ame bele rore isebonde. Nebeibe Reyae Allahre ro roungebokale, Neyae elele a huluinye hubara haeisa yananale.
55 Kwa i men kafa’imo kwasu’ub, baise ayu asu’ub. Ayu men su’ubin anarouw ana’o na’at, ayu boro baifuwenayan kwa ana karam, baise ayu i asu’ub naatu i ana tur abobosiyasiyar.
56 Mai ako Abraham mae Reyae nda kani kelane merenekende yare erembondere kena hele koweke. Nebei yare neyae ereuboke nane merau kena rei mai sele kowole.”
56 Kwa tamat Abraham ayu au na ana veya nuw i’itin i iyasisir naatu veya na titit isan i kawasa.”
57 Yahudi ro miyae yae wainye, “Waei ralo yakama namman 50 eyeiboi mo maei ako Abrahamde erekanae a lon mae eleyae?”
57 Jew sabuw Jesu isan hi’o, “O a kwamur i men 50 baimih naatu mi’itube Abraham i’itin.”
58 Yesus yae weumi, “Nana hesele, Abraham namman ohonoi ya ((Rare rowaise,)) ‘Reyae nekewale.’ ”
58 Jesu iyafutih eo, “Anababatun a tur ao’owen, ayu wan ama’abo Abraham tufuw.”
59 Nebeisa Yahudi ro miyae ruka yarowate Yesusre hekelenainyelere. Nebeibe Yesus Nauwa nunde yae ewaheukoke. Allahre ei mom-mom imae na kaban sele kiyae imaehoufa eukuke ewole.
59 Nati isan sabuw kabay hi’o’on Tafaror Bar wanawanan hitarabimih baise Jesu sabuw umah aren sorabon ufun tit.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.