Atos 17

Allahle a neme heteungekoke homofae (SET) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Paulusle Silasle aloinyekoke ewote Amfipolis yora, nebeisa Apolonia yora ekete Tesalonika yone. Nebeinya Yahudi naei ei mom-mom imae mbai hebele.
1 Hiremor hina Amfipolos naatu Apolonia bar merar hihamiy naatu hina Thessalonica hitit, nati’imaim i Jew hai kou’ay bar ta batabat.
2 Paulus eyewole ijenne nebei u mekai mokowekene eweufike. Sabat ya name hele Paulus na hibi-hibi nebeinya yo bele Allahle homofaene a molaikokere hamewainye
2 Paul ana yawas mar etei esisinaf na’atube in kou’ay bar run, Baiyarir veya tounu wanawanahimaim buk rusasar tur hai yabih sabuw bairi hima hidudur.
3 na yaka yae kelewoumi Allah merau raungehike hului nda Wali Ondofolo Kiyae mende, beko hubannekonde, herendera walembonde hele. Paulus yae weumi, “Nebei Yesus, reyae mare huwamale Kiyae mbai Allah yae oro umaufe heraungeboke Wali Ondofolo Niyae.”
3 Buk wanawanan dinab hikikirum kubuna hai tur eowen eo, “Keriso i biyan nababan namorob naatu morobone namisir maiye.” Naatu Jesu isan iti aorereb kwanonowar, God ana Roubinen Orot. Keriso’oban i nati.
4 Yahudi ro miyae hiwa na hele yae elewate Yesusre hila rabo halewainye Paulusle Silasle kelewoimi ane hakowate. Yunani ro miyae Allahle are hubara haeisa yaneyainye yo bele nebei yona rore raimi miyae maengke bele helen sele hakowate.
4 Sabuw afa Paul yah ikitabir naatu Paul Silas hairi hikofanih. Na’atube Greek sabuw rou’ay gagamin God hikwakwafir auman hirun, naatu bar merar baibin ukwarih auman hirun. |alt="map" src="Pauljr2.tif" size="col" ref="Acts 17.4"
5 Nebeibe Yahudi yun-jun kena hensen sele kowatene, akure kitembonde naeise nai hei-sei anuwaunge nendon nekate ro miyaere yawaimiboke. Tesalonika yo ei mokainyeboke aku keteuboke. Naei kena kowate hokolo beere ro miyae bere yobonaikonde enete naeise, Paulusle Silasle baenaimikonderene Yasonbe imaere yae habelewate.
5 Baise Jew sabuw hibobowen sabuw ef yan rimurih hibow kou’ay gagamin himatar. Naatu nati bar merar gagamin wanawanan hibuyuw hinunuw hin Jason ana bar hiyi hirab. Hikokok Paul Silas tibunuwih hitama’am na’at tabotaitih sabuw titih.
6 Ehubayeikoinye, Yason nane merau Yesusle einye aka baeke hiwa yo belere nebei yona ondofolo kose bere muli yae yobayeke ewate. Na kali bele kaenate, “Nda yo a hine a hine akure mokoimeyaimi hoimeyate! Mana ya aei yo eise mayeuboke.
6 Baise hirun hinunuwet ana veya’amaim men hititourih. Basit Jason hibai hifatum baitumatumayah bairi hitainih hina bar merar hai orot gagamih biyah hitit hiwow hio, “Iti orot tafaram wanawanan sabuw hai ma hi’a’afiy hinan boun hina iti ata bar ata merar hitit.
7 Yason mae nda yore naei imaere yae yaweumiboke ekate. Romana Kaisar yae wali huba man mokowounge are neyae asasi koimeyate. Nda a yae elate, Ondofolo hi nekele, na ro Yesus.”
7 Jason hai merar yi buwih ana baremaim hima aiwob orot Caesar ana ofafar hi’astu’ub teo, Aiwob orot ta i ema’am wabin Jesu.”
8 Nebei a wanen mae uwaimile yae nebei ro miyae helen bele nebei yona ondofolo kose bele na kena eisa ki yae bewainye.
8 Tur iti na’atube hio hinonowar sabuw rou’ay gagamin na’in naatu bar merar hai orot gagamih hai not hikwaris.
9 Nebei ondofolo kose yae Yason nane merau Yesusle einye aka baeke hi yore ukaimile hainyaimikonde naeise roi inyaimile mo, nebeisa hainyaimikonde enate.
9 Basit bar merar orot gagamih Jason naatu orot afa bairi kabay hi’uwih hibaiyan, imaibo hibotaitih hin.
10 Reniai yeuboke mo, Yesusle einye aka baeke Paulusle Silaslere ukaimile Berea yore ewote. Nebeinye ekete mo Yahudi naei ei moloi-moloi imaene eyeuboke.
10 Hima in mar fo, basit baitumatumayah Paul Silas hairi hiyafarih au Berea hin, naatu hina nati’imaim hititit ana veya mutufor hin Jew hai Kou’ay Bar hirun.
11 Tesalonikana ro miyae naei wali bele bannekoube Berea ro miyae kena nime kena haba, rabuhine ban na rei mai yae Yesuslena a foi faeu foi borowate nane merau Pauluslena a na helebe weumi naeise isaeise roungatere, na yane baei Allahle homofaene hilayeke.
11 Nati sabuw i dogoroh hibotawiy men Thessalonica sabuw na’atube’emih. Tur hinonowar i yah bai kwanekwan hima hinowar veya matan hiyi hai buk hiyab hikok hitaso’ob Paul abisa eo i turobe Buk eo’omaim eo ai en?
12 Yahudi ro miyae helen sele Yesusre hila rabo halewainye. Nane merau Yunani ro miyae helen miyae rore raimi yo bele Yunani ro hiwa bele Yesusre hila rabo halewainye.
12 Naatu sabuw moumurih maiyow hitumatum, Greek baibin gagamih afa naatu orot moumurih na’in auman hitumatum.
13 Yahudi ro miyae Tesalonika yona yo borokate Paulus naei Allahle ako faeuko Berea yone ekaikelaeimi hee, Berea yore ekate nebei yona ro miyae akure kitembonde naei moi hurewaimi.
13 Baise Jew Thessalonica hima’am Paul Berea bibinan ana tur hinonowar ana maramaim hirabon hina yare baimatarin isan hikukeraker.
14 Bereana ro miyae Yesusle einye aka baeke yo u hale hele hiwa yore ukaimi Paulusre bu haeise yae yawainyehoke ekate. Silasle Timotiusle mo Berea yone nekewote.
14 Naatu baitumatumayah marta’imon Paul hibai hiyafar autor re. Baise Silas Timothy hairi Berea hima.
15 Paulusre yawainyehoke yo Atena yone hainyebokera, bukaiboke, Paulus yae Silasle Timotiusle u hale yae na moisa enete ukeumi bele ewate.
15 Orot afa Paul hinawiy bairi hina Athens ana fofoninamaim hihamiy, imaibo i himatabir. Paul iuwih eo, “Kwanan Silas Timothy hairi kwana’uwih saisewat hinan bairi anita’imon.”
16 Paulus Atena yone Silasle Timotiuslere rakewoumi mo, erewole nebei yo eise hoime bahe yae maemae koukokene, na kenara beko hele hubawounge.
16 Paul Athens imaim Silas Timothy hairi ma kakaifih wanawanan, nati bar merar hai totob awan karatan hima’am i’itih isan men iyasisir.
17 Nebei aerene, Paulus yae ei moloi-moloi imaene Yahudi ro miyae bele Allahre eise hawainyeke Yunani ro miyae bele Allahle homofaene a molaikokera Yesusle naeise kelewoumi. Nane merau naise haete ijenne ro miyaere Paulus yae nebei sului mbai kelewoumi.
17 Basit in Kou’ay Bar run Jew naatu Ufun Sabuw iyab God hibitumitum bairi hio, naatu mar etei ahar efanamaim sabuw iyab nati’imaim hinan iti sawar isah i hai tur eo’owen.
18 Allahlena a foi faeu foi Yesusle naei bele herekera waleuboke naei bele a kelewoumine, isaei hebaen bele Eprikuras holona bele Stoa holona bele Paulus naei aku keteuboke. Nebei holo bee nolona hiwa yo yae elate, “Nda a wakure kole ro rahe abe keleumi!” Hiwa yo yae elate, “Nauwae, yo hi naei walobo yoni-yonibe keleumi.”
18 Naatu orot afa Epikuria kirum efanane hititit naatu orot afa Sitoik kirumane hititit Paul bairi hibas, so’obayah afa hio, “Iti orot rarik kartatanenayan abisa eo’oweh?” Afa hio, “I ana itinin nanawan hai god isah eo.” Iti na’atube hio anayabin Paul i Jesu morobone mimisir maiye isan bibinan.
19 Areopagus riyare nekate anuwaufe yae Paulusre yawainyehoke ekate. Nebei yo Paulusre wainye, “Maei kena kande waeinya kelaemae a usaei emere isaeimabondere.
19 Basit Paul hibai hinawiy hina kaniser Areopagus kou’ay nahimaim hitit naatu hio, “Aki akokok iti bai’obaiyen boubun sabuw kubi’obaibiyih inao ana nowar gewas.”
20 Weyae wamae a faeu maei angkaeinye borande mahi helene meyae na mekai haranaere isaeimabondere.”
20 Sawar afa i’o aki anonowar i tur afa boubun aki isai, imih akokok o inakubunabuna gewas inao ananowar.”
21 (Nebei Atena ro miyae bele meiko-meiko ro miyae bele hu haibo-haibore rambun emere boronatere bele kena hele ikowate. Nane merau rambun manemfana yakaiboyolere eyelewatere erenaibondere kena hele ikowate.)
21 Athens tafaram matuwan naatu nahtoumanih iyab makwaniyih hai bowabow mar etei tur boubun menamaim tenonowar i boro hinab nati ef yanamaim hinao hinareremor aurih bowabow en.
22 Nebei Areopagusne arilewole yo na bene Paulus yeufebeunguke weumi, “Atena ro miyae, mare eramale agamare hubara manda hele mokaunge.
22 Paul kaniser hai kou’ay Areopagus nahimaim misir eo, “Athens orot! Ayu kwa ai’iti kwa etei i a yawas yayasairenamaim kwama’am.
23 Rabuhine ban, mai yo einye ele melene kowekale yae, mai hoime bahe ei mom-mom imae helen ereukokale. Hili era akau erare felate itukai mbai ALLAH ISIAN KIYAELERE molaikokebe erekale. Nebei Allah mbai mayae ei moloyaunge, nebeibe mayae onaeunge kiyaebe reyae mare huwamale.
23 Anayabin iti bar merar abat areremor akwafiren efan etei aitah, na’atube sibor ana gem ta aitin tafanamaim iti na’atube kwakirum. ‘God wa’iwa’irin takwakwafir.’ God nati wa’iwa’irin kwakwakwafir, baise men kwaso’ob nati God i yait, imih boun akokok nati isan anaorereb kwananowar.
24 “Allah nda kani kela bele neinya honate rambun ebi kaban mere mokouboke. Neyae kani kela bele yaku bele mere ikileuboke Tuhan. Neyae hoime bahe imae ro miyae yae heiboyatene enekei.
24 God iti tafaram sinaf naatu tafaram wanawanan sawar etei auman sinaf himatar. I mar tafaram ana Regah baise i men orot umahimaim Tafaror Bar hiwowowab imaim ema’amamih.
25 Rahe kou kalo moloyeungene ro miyae Nare rikenainyebondere? Neyae kou ban kalo ban kiyae. Ro miyaere Neyae mo no yeumine wali yobainye. Ro naei miyae naei kou kalo Neyae hakoyeumi.
25 Naatu orot umahimaim abisa mamatar i men ekokok nab, anayabin yawas naatu yourabad naatu sawar tutufin etei i akisin biyanane na sabuw yawas tebaib.
26 Nda kanina kelana ro miyae ro mbaisa mokouboke (Adam), norona menara kani kela hine nekeyate. Allah mbai mehininde koloyeumi makei yare nane merau makei kanine nda ro miyae enainyekende.
26 Orot ta’imon biyanane sabuw menan ta ta tafaram tutufin etei karatan, nowanowah hibai tema’am. Naatu marasika yakitifuw hai veya anababatun yai, sabuw iyab tafaram menatan hinab nowanowah namatar hinama’am i so’ob hai veya yai.
27 Ro miyae yae Nare baenainyelene, hubainyaikonde era naeise Allah nemene fomene mokowole. Allah nana hesele aei walira ahau banne nekele.
27 God iti na’atube sinaf, saise sabuw hitatit hitanuwih naatu umah hitaruteteyan hitanan boro hitatita’ur. Baise i men ef yok na’in ema’am, it ta’ita’imon sisibitamaim ema’am.
28 Eyae no hayaende, nekeyande, oroyande, nemene Allah Naei einye mo. Nda a mainya a henare kolayeke yo hi eleukoke na hele, ‘Eyae nemene Naei orona mena.’ ”
28 Anayabin ’i ana fairamaim it yawasit tama taremor biyat ebi’e’etaw. Kirumamaim tur kabumih kwakikirum na’atube, ‘It i natunatun.’
29 “Nebeinye, eyae na hele Allahle orona menane, hoime bahe emas yae perak yae ruka yae ro miyae naei isaei bele meli mekai bele mokowate rambun wanen mae mayae Allahre hului okoloijae.
29 Isan imih it i God natunatun ai’in, men tananot God ana itinin i gold o silver o kabay ta sabuw tar so’obayah i hai yumatabe hitar hirouwen ebatabatamih.
30 Na bere kobure kowande ralo yakama Allah karo yae eleukoke, nebeibe mana ya nda kani kelane nekate ro miyaere weumi na beko bakora nulu kenaimibonde hele.
30 Marasika God it ata kasiy ata tengogor i’itah etei was tanen, baise boun sabuw tutufin etei dogorot baikitabir isan ebiyunit tanasinaf.
31 Rabuhine ban, Allah ukeunge ro mbai yae nda kani kelana nekate ro miyae naei walire na ijen mae hului kolommile naei ya mbai mokoungehake. Allah here yo nolora huluise kolommile ro aungenuke walora ro miyaere keleumikoke nebei ya na hele bende.”
31 Anayabin veya ta yayakitifuw i ema’ama, nati’imaim orot ta tafaram tutufin etei ef gewasinamaim baibatiyin isan i rubinika, naatu nati orot it itinin baiturobe isan i morobone bora’ah maiye.”
32 Ro miyae herera anainyunde a borowatene hiwa Paulusre re yae harewainye. Nebeibe hiwa yo yae wainye, “Meyae kena hele kande, nda eleyae wanen roko hire weumekonde.”
32 Morobone misir maiye isan Paul eo hinonowar ana maramaim hi’iyab himarib. Baise afa hikok veya ta na maiye baidudur nowar isan hifefeyan.
33 Nebeisa Paulus nebei riyara meukuke.
33 Nati’imaim Paul kaniser hai kou’ay ihamiyih misir in.
34 Nebei ro miyae nolora hiwa yo Paulus yae elewole ane hakaikoke, Yesusre hila rabo halewainye. Nebei nolora ro mbai na ro Dionisius Areopagus riyana ro. Miyae mbai na ro Damaris nane merau na ro miyae hiwa hila rabo halewainye.
34 Orot afa hitumatum Paul hi’ufunun, naatu Areopagus ana kou’ay wanawananamaim orot wabin Dionysius auman itumatum naatu babin wabin Damaris naatu baibin afa auman hitumatum.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.