Atos 13
Allahle a neme heteungekoke homofae (SET) vs AAI
1 Antiokhia jemaatna ro miyae nolora hiwa Allah a weumi huwaimi meli mekai bele hiwa hiwa ro miyaere isaeise kelaeimi meli mekai bele. Nda na ro niyae: Barnabas, Simeon (u elan nokombi yae iwewainye), Lukius (Kirene yona ro), Menahem (Ondofolo Herodesle nanembainye narewate), nane merau Saulus.
1 Ekaleisia Antioch wanawananamaim orot afa i dinab oro’orot naatu afa i bai’obaiyenayah, naatu orot wabih i iti: Barnabas, Simeon, wabin ta i Niger, Lucius Sairini matuwan, Manaen, Herod hairi bay ta’imon hi’aan hirara’at naatu Saul.
2 Ya mbai Allahre ei molowainye nane merau yarele me haeiboke nekewate yae, Allahle Roh yae a weumi, “Reyae mokoungehakale rambun mokoneyende naeise Barnabasle Saulusle kinyenseko.”
2 Veya ta hiyohar Regah hikwakwafir wanawanan, Anun Kakafiyin iuwih eo, “Barnabas, Saul hairi kwayasairih ayu isou, anayabin bowabow ta isan a’afih hinabowamih.”
3 Yarele me haeiboke nekewate nane merau Allahre ebeli bainyekoke wa, hokolo bee Saulusle Barnabasle u ranne me kolaimikokera ukaimile ewote.
3 Naatu hiyohar hiyoyoyoban ufunamaim, umah tafah hiyara’aten fair hitih imaibo hiyafarih hitit hin.
4 Allahle Roh yae ukeumi ewotene, hokolo bee Barnabasle Saulusle oro moloiboke Seleukia yore ewote. Ekete mo, na hibi bu wakara Siprus yokobare ewote.
4 Barnabas Saul hairi Anun Kakafiyin ana bonawiyenamaim hina Seleucia hitit naatu wa hibai hirabon hin Cyprus imaim hitit |alt="map" src="PAULJR1.tif" size="col" ref="Acts 13.4"
5 Ekete Salamis yone mo, Yahudi naei ei mom-mom imaene Allahle ako faeuko kelewoimi. Yohanes Markus hokolo bee hakoi-sakoise nangkele hakoumiboke ewate.
5 Naatu hina Salamis hititit ana maramain Jew hai Kou’ay baremaim God ana tur hibinan, John Mark i iti bowabow wanawananamaim baibaisih isan hibai bairi hin.
6 Siprus yokoba oroikoke yaneikoke, ekete Pafos yone. Nebei yone Yahudina ro mbai na ro Bar-Yesus hubayaeikoke. Na yun buloo maemae koungekoke. Nauware yendo kayaalo yae elewole.
6 Nuw ana fofonin na’atube hiremor hin au waraunane bar merar wabin Pafos hitit, nati’imaim Jew orot kwerayan ma’am koun hiyen, wabin Bar-Jesus, iti i orot taiyuwin isan dinab orot erouw eo’o.
7 Sergius Paulus Siprus yokobare Gubernur hebewole kiyae, nda Bar-Yesusre naei kahili. Nda Gubernur isaei bele hebaen bele ro. Allahlena ako faeuko borombondere kena hele kowolene, hokolo bee Barnabasle Sauluslere kaeneumikoke.
7 Naatu iti orot i gawan orot wabin Sergius Paulus ana of ta. Sergius i orot not wairafin, nati nuw ana gawan orot. Barnabas, Saul hairi e’af hina nanamaim hitit God ana tur nowar isan ifefeyanih.
8 Nebeibe hokolo beere Elimas yae (Bar-Yesus na ro Yunani afaeunge) ahei-ahei yae ahewoumi, Gubernur Sergius Paulusre mokowounge Yesusre na hele yae eleijae.
8 Baise kwerayan wabin Elimas (wabin Greekamain) eotanih men kok gawan orot tur tanowar baitumatum tab.
9 Naendae mekaisebe, Saulus (nane merau Paulus yae kaenainye kiyaere) Allahle Roh yae maemae koungekoke eke Elimasre na ijoko bele keleungekoke weunge,
9 Imaibo Saul wabin ta Paul, Anun Kakafiyin iwanasum ma’am mutufor nuw kwerayan orot itinkikin
10 “Ei, walobo yunbe kelu, foise moise horoyae kalayae, ame-ame na no. Allahlena na hele wali nibire weyae mekae horoyae kalayae. Makei yare me no yele?
10 naatu eo, “O i Demon natun! Sawar gewasih etei hai rakit wairafin i o. O i baifuwen kakafih yumatah ta ta biya awan karatan, o i mar etei Regah ana turobe kubotabiren baifuwen temamatar!
11 Mana erei Allah ehee bukulure inyetere! Wa ijoko roroneukonde hu ijoko ereiboi yae ya heki holo meungekeukonde.”
11 Imih Regah uman boun boro tafamaim nare mata nifim naatu marakaw boro mar kafai men ina’itin.”
12 Gubernur Sergius Paulus nebei wanen yeuboke erewolene, Yesusre hila rabo halewounge, Yesusle a faeufe borowole eme hele yae elewole.
12 Gawan orot abisa matar i’itin i itumatum, anayabin Regah ana bai’obaiyen tur nonowar i ifofofor men kafaita.
13 Pafos yora Paulus na kahili wa riyana bele Pamfilia kanina Perga yore ekate. Ndane Yohanes Markus, Paulus naeise nukeumiboke bukeufike Yerusalem yore ewole.
13 Paul ana ofonah bairi Pafos imaim wa hibai hirabon hina Perga hitit tafaram Pamfilia wanawanan. John Mark nati’imaim ihamiyih, naatu matabir maiye in Jerusalem tit.
14 Paulus naei Perga yora alainyekoke Pisidia kanina Antiokhia yore ewate. Sabat yane Allahre ei mom-mom imaene ayeuboke nuwaikoke nekewate.
14 Baise Barnabas Paul hairi hikofan maiye hin Pisidia Antioch hitit tafaram Pisidia wanawanan. Naatu Baiyarir Ana Veya Kou’ay Bar hirun himare.
15 Musale walora wali heere foloukoke homo nane merau Allahle yenjo kayaayo molaikoke homone raikoke baeufoke mo, ei moloi-moloi imaena yun-jun mae Paulus nane merau na kahili wa riya nare waimi, “Aka naei baeke naei, mayae na huluinya nda ro miyae na kena ure hara rorommilena, nebei a faeu huwengko.”
15 Buk Atamaninamaim Moses ana ofafar kikirum naatu dinab hai buk hibiyab ufunamaim. Kou’ay Bar ana ukwarih isah tur hiyafar hio, “Taitu kwa aur koufair tur ta nama’am na’at aki akokok iti sabuw kwanao hinanowar.”
16 Paulus aunguke me yae isaei ikeumi wa, huba raweuboke huwoumi, “Aka naei baeke naei Israel yoni-yoni, nane merau aei aka naei baeke naei Yahudi ban ro miyae Allahle are faeufe boroyaube hakoyaunge yo, rare boronsobo!
16 Paul misir umanamaim rutanih naatu busuruf eo, “Israel orot baibin naatu kwa Ufun Sabuw iyab iti’imaim kwama God kwakwafir, anao kwananowar!
17 Israel yoni-yoni naei Allah aei yobe naei kamahe naeise eleumiboke wekeumi. Mesir kanine meiko-meiko yo wanen mae ekainyekewate hee yae Allah mokoumiboke yoho kabande yeuboke. Allah Naei elae wake kaban mae Israel yaweumiboke Mesir kanira maibaleke.
17 Israel Sabuw ata God uwatanah rubinih naatu nah toumanih na’atube Egypt hima’am ana veya iwa’an wabih ra’at, naatu ana fairamaim nawiyih hitit.
18 Ralo yakama rorele u bee a kala-kalane naei u mekai wa mekai beko nekaimekere Allah kena yae herauweumeke.
18 Naatu arar yanamaim kwamur etei 40 na’atube ba’afuwih bairi hima.
19 Nebeisa Kanaan kanina nekewate ondofolo mehine bee na ro miyae bele Allah houkoke hayeukokera nebei kani Israelre kinyewoumi.
19 Tafaram seven Canaan wanawanan gurusih naatu me bai ana sabuw nowahimih itih.
20 Mesir kanire ayeubokera mekate Kanaan kanire mayeuboke, nemene fomene me baeimeke na heki ralo yakama 450.
20 Sawar iti himamatar i kwamur etei 450 na’atube wanawananamaim himatar.
21 Nebei heene Israel Ondofolore riyewate. Kisle kelu Saul Benyaminbe orona menabe Allah kinyeumiboke. Ondofolore ralo yakama rorele u bee meufebeukoke.
21 Naatu sabuw aiwob isan hifefeyan, God Saul bai itih orot Kish natun, Benjamin wawawan, Saul i’aiwob ma kwamur etei 40 na’atube.
22 Saul Ondofolora kereungekoke oke mo, Daudre raneuweke benen nebei anuwaufe haungeboke mokowole. Daudle naeise Allah nda wanen mae eleukoke, ‘Isaite fa Daud erekanale Raei kenane eweufike. Raei kenare kale neyae mokombonde.’
22 Naatu God Saul bobosair ufunamaim David bai Saul efanin yai. God iti na’atube eo, ‘David o Jesse natun, orot o na’atube isa i ayu au yasisir gagamin na’in, ayu abisa sinafumih akokok etei boro i nasinaf.’
23 Daudle orona menara Israel naei Walilo Yesus Wali Ondofolo raneujeke, Allah are heteungekoke huluinye.
23 Ana’omatanen eo na’atube, orot David ana rara’ane Israel Sabuw hai baiyawasinayan God bai na.
24 Yesus namman Naei kalia huba eraweiboi omokoi hee yae, Yohanes Israel ro miyaere a kaenewoumi weumi, ‘Mai beko bakora nulu kenayembe, bu kombombe.’
24 Jesu nanamaim John mat na bowabow kakafih baihamiyen dogor baikitabiren bapataito bain isan busuruf eorerereb Israel sabuw tutufin etei isah.
25 Yohanes mokoukoke kaliare riyaufe bonnele hee, rore miyaere weumi, ‘Mai u benera nekayembe rare nde yae elaube? Reyae nebei mayae rakaunge Wali Ondofolo ban ma. U bene nekenayembe, nebei Ro raei moisa mende, Naei oro mehaufe reyae ekulaikoi sului, rabuhine ban Naei bene reyae yeisi raeiboi ban.’
25 Naatu John ana bowabow bisawar auman sabuw iuwih eo, ‘Kwa anot ayu isou mi’itube kwanotanot? Kwanotanot ayu’uban i nati orot? En, baise orot ta ayu ufu’umaim enan, ayu men karam boro ana kwafure an ana sumasum anarufam.’
26 “Aka naei baeke naei Abrahambe orona mena yo nane merau aka naei baeke naei Yahudi ban yo Allahle are boroyaube hakoyaube yo ndane mekaufebaube yoni-yoni, Allahlena wali hole molommebonde a faeu ukeume huwemamilere.
26 Taitu, Abraham ana niburune kwana warar kwatatain, naatu kwa Ufun Sabuw iyab God kwabiruw kwakakafiy, it isat yawas ana tur i hiyafar na tit.
27 Yesus mbai Wali Ondofolo Niyae Yerusalem yona nekewate ro miyae bele naei be yun be yebaere hebewate yo bele onewate handawate. Allahle yenjo kayaayo naei a faeu molowate Sabat ya yae kayeke borayeke. Nebei a faeu hului neyae isaei eyeiboi yae Yesusre haibokate.
27 Anayabin Jerusalem bar merar sabuw hai ukwarih bairi Jesu ana bowabow men hi’inan, naatu dinab oro’orot hai tur mar etei Baiyarir Ana Veya hibiyab men naniyan hibaib, imih abisa hisisinaf i tur hio inu’in na iturobe.
28 Naendae wanen horo Nare honaibondere nibi baewate an, nebeibe ekate Pilatusre riyewainye nare honaibondere.
28 Basit morob isan ana ef men hitita’ur, Pilate asabunin morob isan hifefeyan naatu easabun morob.
29 Allahle homofae molaikoke hului nemene maimokoukokera, nebei ohali randa roukate, rukara buleinye nekainyele.
29 Bukamaim abisa i isan eo na’atube hikirum inu’in hisisinaf ufunamaim, onaf afe’enane hibai hire hub wanawanan hiyai.
30 Nebeibe herera Allah benen waleungeboke.
30 Baise morobone God bora’ah misir maiye.
31 Ya helen ro miyae nangkele Galilea kanira Yerusalem yore mewate yore naei u yakawoumi. Nebei yo mbai naei ijoko yae erewate are Israel yoni-yonire ungaimiyendere.
31 Naatu veya moumurih na’in sabuw iyab Galilee’ine hi’ufunun bairi hina Jerusalem hititit isah irerereb, naatu nati sabuw i boun hitit sabuw afa isah sif tirurubon.
32 — ausente —
32 Naatu iti tur gewasin i abisa God ata’a’agir eo’omatanih abai kwa isa anan.
33 — ausente —
33 Iti tur i bai it isat ebiturobe, it i ata’a’agir natunatuh, Jesu morobone mimisiramaim. Psalm bairu’abin eo na’atube,
34 Allah Yesusre herendera walennebonde, benen here hubayeikoi mo nekenende naei a nendahina Naei yendo kayaalo Yesayale homofaene nda wanen moloukoke,
34 Naatu ana’an aisim God morobone bora’ah maiye mimisir, naatu boro men nihamiy maiye na’in namasamih. Nati isan ana tur iti na’atube eo,
35 Nane merau nebei homofae Mazmur mbai anuwau hine Allah naeise nda wanen moloukoke,
35 Buk efan ta’ane eo maiye,
36 “Ondofolo Daud Allah ukeunge rambun-rambun mokoukoke baeufoke mo, hereke na yobe naei kamahe naeite bulei kelaeunge molaisake. Ondofolo Daud na u melen nemene kanine beko yaeiboke.
36 Anayabin David ana veya’amaim God ana kok bow bisawar ufunamaim morob uwahinah sisibihimaim hiyai mas i’akir
37 Nebeibe Yesus mbai Allah yae herekera waleungeboke, Nauwa kakare eyeiboi.
37 Baise orot yait God morobone iyawas mimisir i men mas i’akir.
38 Nebeinye, aka naei baeke naei, mayae isaeisembombere Yesusle walora Allah beko bakore faeinyembonde a huwayembe.
38 Isan imih taitu kwananowar, iti orot Jesu wabinamaim bowabow kakafih notawiyen isan ana tur i ao’orerereb,
39 Musale walora wali heere foloukoke hakowainye walora wali himalainyeboke yo yae me ebaei sului, nebeibe nde naei Yesusre hila rabo halenainyele yo wali himalainyeboke yo yae me baemmile.
39 iti Jesu wabinamaim sabuw iyab tibitumatum hai bowabow kakafihine i rufamih titit anayabin Moses ana ofafaramaim boro men karam narufami.
40 Nebeinye wamale, aka naei baeke naei, angkaei foi yae borombe. Nda Allah yae elewole a Allahle yenjo kayaayo homofaene molaikoke hului mai nolone menjembonde belene, mauwa kayaa hebembe,
40 Imih kwanakaifi gewas, saise abisa dinab hio men isa hinamatar.
41 ‘Ro miyae aukakare koyaube yo,
41 ‘Okwanekwaneyah Kwana’itin!
42 Paulusle Barnabasle ei moloi-moloi imaera meibaleke yae, nebeinya ro miyae hokolo beere uwaimile benen nebei a mbaise bena Sabat yane ahuneneinyebonde.
42 Paul, Banabas hairi Kou’ay Bar hibihamiy auman sabuw hifefeyanih fur ta Baiyarir ana veya’amaim iban hitan maiye iti sawar isah hitidudur hitanowar.
43 Ro miyae nebei ei moloi-moloi imaera maibaleke bae, hokolo beere na moisa hakowaimi. Hiwa Yahudi ro miyae, hiwa Yahudi ban ro miyae nebeibe Yahudi agamane ayeuboke. Paulusle Barnabasle a usaei uwoimi Allah kena buhae aere ban heumine Naei a weumi huluinye nekenate.
43 Kou’ay Bar ana rou’ay hibihamiy ufunamaim, Jew sabuw maumurih na’in naatu sabuw iyab Jew hai kwafiren ana kakafemaim hima’am, Paul Barnabas hibi’ufununih koufair hitih God ana manaw ana kabeberamaim ma’amih hifefeyanih.
44 Are rainyehike Sabat yane, ro miyae nebei yo einya helen wanen arilewole, Allahle ako faeukore boronatere mewate.
44 Baiyarir Ana Veya bairou’abin sabuw nati bar merar tutufin etei Regah ana tur nowaramih hina.
45 Nebeibe Yahudi ro miyae ijoko erewate ro miyae helen sele mewatene, kena hensen sele kowate. Paulus elewole are aukaka yae kowainye.
45 Baise Jew sabuw rou’ay gagamin hi’i’itin ana veya hibobowen naatu baigigimen tur hibow hitit, Paul abisa eo isan hibas.
46 Nebeibe hokolo bee, Paulusle Barnabasle, buhae ohokoiboi benen elayeiboke a na yaka-yaka yae uwaimi, “Na hele Allahle ako faeuko na bere hele mare kelemayengkombere. Nebeibe maei are moi bulewaume nane merau menaeijae a hokaukoke mayae wali hena bona eyaroinye, meyae nda hee mare nukemayembombe Yahudi ban ro miyae naeise emalere.
46 Imaibo Paul, Barnabas hairi hiofok hio, “God ana tur i wantoro’ot kwa ao kwanowar, baise kwa tur i kwakwahir, taiyuw kwanunutitiy ma’ama wanatowan kwa isa men karam, isan imih abihamiy aki anan Ufun Sabuw isah.
47 Rabuhine ban, Tuhan are ukeume,
47 Anayabin Regah ana obaiyunen tur biti iti na’atube eo,
48 Yahudi ban ro miyae nebei are borokate hee, rei aumiboke kowate Tuhan Yesuslena ako faeuko na hele elewate. Nebei ro miyae Allah a hokoukoke hului wali hena bonare enaijaronde yo, Yesusre hila rabo halewainye.
48 Ufun Sabuw iti tur hinonowar ana maramaim hiyasisir Regah ana tur hibora’ara’ah. Naatu sabuw moumurih na’in ma’ama wanatowan isan hirubinih hima’am hina baitumatumayah himatar.
49 Tuhan Yesuslena ako faeuko nebei kanine heraeyeuboke huwayeke.
49 Naatu Regah ana tur ra’at tasasar tit nati bar merar ana fofonin etei hinowar.
50 Nebeibe na yona miyae maengke Allahre enera raisa yaneyainye yo bele rore raimi yo belere Yahudi ro miyae yae Paulusle Barnabasle naeise a beko huwaimikoke. Nebei Yahudi ro miyae hiwa yore moi hurewaimi hokolo beere weitasi kowaimile nane merau nebei kanira hukaimihike.
50 Baise Jew hai ukwarih himisir bar merar orot gagamih naatu God ana bowayah baibin gagamih yah hi’ora’ah Paul, Barnabas hairi isah hiwosai, naatu hinunih hitit nati bar merar ufunane hire.
51 Nebei yo u mekai beko hele mokowatene isaeise roungate naeise nebeinya ro miyae bene Paulusle Barnabasle noro mehaunga kani bahe ruboinyeboke, nebeisa Ikonium yore ewote.
51 Basit Paul Barnabas hairi ah fofob hiru’uh re i hin Ikonium hitit.
52 Yesusre hakainyekoke ro miyae Antiokhia yona yo rei mai bele nane merau Allahle Roh yae aumiboke bele maemae koumikoke.
52 Naatu bai’ufununayah Antioch hima’am yasisir yah awan karatan naatu Anun Kakafiyin iwansumih.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.