Mateus 15

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Hei̱nyu̱ma, Bafalisaayo na beegesa ba biragiro, baaru̱gi̱ri̱ Yeru̱salemu̱ bei̱za hali Yesu̱ baamu̱b̯u̱u̱lya,
1 Então alguns fariseus e alguns mestres da Lei vieram de Jerusalém para falar com Jesus e lhe perguntaram:
2 “Hab̯waki beegeseb̯wa baamu batahonderanga mikoore mya mirwa mya bahaaha beetu̱? Hab̯wakubba tibanaaba ngalu nibakugyenda kudya.”
2 — Por que é que os seus discípulos comem sem lavar as mãos, desobedecendo assim aos ensinamentos que recebemos dos antigos?
3 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naabab̯u̱u̱lya, “Ekandi nywe, hab̯waki mubinyanga biragiro bya Ruhanga, nimuhondera mikoore myenyu̱ nywankei?
3 Jesus respondeu:
4 Kubba Ruhanga, yaaragi̱i̱ri̱, ‘Oti̱i̱nenge Bbaawu na maawu’ kandi nti, ‘Yogwo yensei̱ akyena bbaawe rundi maawe, akusemeera kwi̱twanga.’
4 Pois Deus disse: “Respeite o seu pai e a sua mãe!” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
5 Bei̱tu̱ kandi nywe, mwegesya bantu nimubaweera, baweere babbaa baab̯u na bamaa baab̯u nti, ‘Kintu kinyaakakuha kukusagika, nki̱heeri̱yo nka kihongwa hali Ruhanga,’
5 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, em sinal de respeito, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
6 kandi nti, ‘yogwo muntu atahanga bbaawe ki̱ti̱i̱ni̱sa.’ Mu ngeru gi̱gyo mubba nimukubinya biragiro bya Ruhanga, aleke mu̱doosereerye bya bahaaha beenyu̱ bi̱baabeegeseerye.
6 então não precisa ajudar os seus pais. Assim vocês desprezam a mensagem de Deus para seguir os seus próprios ensinamentos.
7 I̱saaya yaadooseerye kuragura hali nywe ngobya nywe, nka ku̱kyahandi̱i̱ki̱i̱rwe,
7 Hipócritas! Isaías estava certo quando disse a respeito de vocês o seguinte:
8 “ ‘Baba bantu babaza-b̯u̱bazi̱ kwolokya nti bakuntamwo ki̱ti̱i̱ni̱sa,
8 “Deus disse:
9 Bandamya mu mu̱li̱ngo gu̱tadoori̱;
9 A adoração deste povo é inútil,
10 Kasi mwomwo, Yesu̱ yeeta kitebe kya bantu banene hoi̱, yaabaweera, “Mu̱nzegwe kandi munyeetegereze!
10 Jesus chamou a multidão e disse:
11 Kintu kyenseenya kigyenda mu mu̱nwa gwa muntu tikili kyokyo kimuhenera, bei̱tu̱ bigambu biruga mu mu̱nwa gwa muntu byobyo bimuhenera.”
11 Não é o que entra pela boca que faz com que alguém fique
12 Mwomwo beegeseb̯wa baamwe bei̱za hali yo, baamu̱b̯u̱u̱lya, “Okyegi̱ri̱ Bafalisaayo nka ku̱baasaali̱i̱rwe kwegwa bigambu bi̱waabazi̱ri̱?”
12 Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Sabe que os
13 Yaabei̱ri̱ri̱mwo naabaweera, “Bafalisaayo bakwisana bimera; kandi kimera kyensei̱ kya Bbaabba wa mwiguru kyatasi̱mbi̱ri̱ bakwi̱za ku̱ki̱i̱ha.
13 Jesus respondeu:
14 Nywe mu̱baru̱geho, mutabafaaho; bali bei̱jalu̱ ba mei̱so beehembera bei̱jalu̱ ba mei̱so bandi. Kubba mwi̱jalu̱ wa mei̱so b̯uyeehembera mwi̱jalu̱ wa mei̱so wondi, bensei̱ bamaliira nibagwa mu ki̱i̱na.”
14 Não se preocupem com os fariseus. São guias cegos. E, quando um cego guia outro, os dois acabam caindo num buraco.
15 Mwomwo Peeteru yaaweera Yesu̱ “Tusoboore makuru ga lu̱lwo lugeera.”
15 Então Pedro pediu: — Explique para nós aquilo que o senhor disse antes.
16 Kasi mwomwo Yesu̱ yaabab̯u̱u̱lya, “Nanywe de, mwetegeri̱i̱ze kwahi?
16 Jesus disse:
17 Mu̱kyegi̱ri̱ kwahi nti, kintu kyensei̱ kiraba mu mu̱nwa gwa muntu kigyenda mu nda gyamwe, nikirabamwo nikihuluka hanzei?
17 O que entra pela boca vai para o estômago e depois sai do corpo.
18 Bei̱tu̱ ki̱kyo kyensei̱ kiruga mu mu̱nwa gwa muntu kirugira ki̱mwei̱ ha mutima; kandi ki̱kyo kyokyo kiha muntu kubba mubiibi mu mei̱so ga Ruhanga.
18 Mas o que sai da boca vem do coração. É isso que faz com que a pessoa fique impura.
19 Kubba mutima gwa muntu hooho haruga biteekerezu bibiibi, biha muntu kwi̱ta, kukora b̯wenzi̱, kubba na rwanju, b̯wi̱bi̱, ku̱gobya na kubaza bandi kubiibi.
19 Porque é do coração que vêm os maus pensamentos, os crimes de morte, os adultérios, as imoralidades sexuais, os roubos, as mentiras e as calúnias.
20 Bi̱byo byobyo bikorwa biha muntu kubba mubiibi mu mei̱so ga Ruhanga. Bei̱tu̱ kandi kudya otanaabi̱ri̱ ngalu tikili kyokyo kifoora muntu kubba mubiibi.”
20 São essas coisas que fazem com que alguém fique impuro. Mas comer sem lavar as mãos não torna ninguém impuro.
21 Yesu̱ yaaru̱gi̱ri̱ hahwo, yaagyenda handi mu kicweka kya mbuga za Ti̱i̱ro na Si̱dooni̱.
21 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto das cidades de Tiro e de Sidom .
22 Hei̱nyu̱ma mu̱kali̱ munyakuruganga mu bantu babeetengi̱ Bakanaani̱, yei̱zi̱ri̱ hali Yesu̱ yaamuliriira, “Mwizukulu wa Dau̱di̱! Nsaasira, Mukama wange! Ndi na muhara wange ali na muzumu, gu̱ku̱mu̱wonawonesya hoi̱.”
22 Certa mulher cananeia, que morava naquela terra, chegou perto dele e gritou: — Senhor,
23 Bei̱tu̱ Yesu̱ atakamwi̱remwo kigambu kyensei̱. Mwomwo beegeseb̯wa ba Yesu̱ bei̱za hali Yesu̱ baamuweera, “Mubinge agyende, kubba akwicala naatwombeera.”
23 Mas Jesus não respondeu nada. Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Mande essa mulher embora, pois ela está vindo atrás de nós, fazendo muito barulho!
24 Yesu̱ yei̱ri̱ri̱mwo naamuweera, “Ruhanga yaantu̱mi̱ri̱ kujuna bantu Bei̱saleeri̱ bali nka ntaama zi̱nyaku̱syera.”
24 Jesus respondeu:
25 Bei̱tu̱ yogwo mu̱kali̱, yei̱zi̱ri̱ yaaku̱nda malu̱ mu mei̱so ga Yesu̱, yaamuweera, “Mukama wange, njuna!”
25 Então ela veio, ajoelhou-se aos pés dele e disse: — Senhor, me ajude!
26 Yesu̱ yei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Tikili kirungi kutoola bidyo bya baana, okabiha mbwene.”
26 Jesus disse:
27 Mu̱kali̱ yogwo yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Mukama wange, ki̱kyo kili kwokwo; bei̱tu̱ kandi na b̯wana b̯wa mbwene nab̯wo, b̯udya ha b̯udyodyo b̯ugwa kuruga ha meeza gya nyineeka.”
27 — Sim, senhor, — respondeu a mulher — mas até mesmo os cachorrinhos comem as migalhas que caem debaixo da mesa dos seus donos.
28 Mwomwo Yesu̱ yaamwi̱ramwo, “We mu̱kali̱ we, kooli na kwikiriza kunyamaani! Kyosabi̱ri̱ ki̱ku̱heebeerwe. Ha saaha gyogyo, muhara wa yogwo mu̱kali̱ yaamaari̱ gahona.”
28 — Mulher, você tem muita fé! — disse Jesus. — Que seja feito o que você quer! E naquele momento a filha dela ficou curada.
29 Yesu̱ yaaru̱gi̱ri̱ hahwo, yaalibata na ha mutandatanda heitaka lya Galilaaya. Hei̱nyu̱ma yaatemba ha lusahu yeicaara ha nsi.
29 Jesus saiu dali e foi até o lago da Galileia. Depois subiu um monte e sentou-se ali.
30 Mwomwo hei̱za bantu banene hoi̱ hali yo. Bab̯wo bantu baaleeti̱ri̱ bantu balima, bei̱jalu̱ ba mei̱so, bazi̱ngamu̱, bei̱jalu̱ ba mu̱nwa na bandi banene hoi̱, baabei̱caarya bensei̱ mu mei̱so ga Yesu̱; Yesu̱ yaabahoni̱a.
30 E foram até Jesus grandes multidões levando coxos, aleijados, cegos, mudos e muitos outros doentes, que eram colocados aos seus pés. E ele curou todos.
31 Nahab̯waki̱kyo bantu bahu̱ni̱ri̱i̱ri̱ hoi̱ kuwona bei̱jalu̱ ba minwa nibakubaza, bazi̱ngamu̱ nibali kurungi, balima nibakulibata, na bei̱jalu̱ ba mei̱so nibakuhweza. Bantu bensei̱ baahaariiza Ruhanga wʼI̱saleeri̱.
31 O povo ficou admirado quando viu que os mudos falavam, os aleijados estavam curados, os coxos andavam e os cegos enxergavam. E todo o povo louvou ao Deus de Israel.
32 Hei̱nyu̱ma gya bi̱byo, Yesu̱ yeeti̱ri̱ beegeseb̯wa baamwe yaabaweera, “Nkwegwa ninkusaasira hoi̱ baba bantu, hab̯wakubba bei̱ceeri̱ nagya haha kumala biro bisatu, kandi tibali na kyakudya kyensei̱. Nkwendya kwahi kubaraga nibakagyenda nzala, kubba basobora kulemwa maani ga kulibata nibagwa nsazi mu muhanda.”
32 Jesus chamou os seus discípulos e disse:
33 Beegeseb̯wa baamwe bamu̱b̯u̱u̱lya, “Bidyo bikusobora ku̱di̱i̱sya bantu bei̱jeeni̱ haha, kunu mwirungu, tukubitoola hanya?”
33 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
34 Yo yaabab̯u̱u̱lya, “Muli na migaati mingahi?” Baamwi̱ri̱ri̱mwo, “Migaati musanju na b̯u̱su̱ b̯undi, b̯ubbeebbebbeebbe.”
34 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete pães e alguns peixinhos! — responderam eles.
35 Mwomwo Yesu̱ yaaweera bantu bensei̱ beicaare ha nsi.
35 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão.
36 Yaakwata migaati mi̱myo musanju na zi̱zo nsu̱, yaasi̱i̱ma Ruhanga, yaamisabbasabbulamwo, yaamiha beegeseb̯wa baamwe. Mwomwo beegeseb̯wa baamwe baagabira bantu bi̱byo bidyo.
36 Depois pegou os sete pães e os peixes e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
37 Bantu bensei̱ baadi̱i̱ri̱ beicuta. Hei̱nyu̱ma gya kudya, beegeseb̯wa ba Yesu̱ bakomakomi̱ri̱ nsaagi̱ za bidyo zi̱nyaku̱doosya nkimba musanju.
37 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
38 Muhendu gwa bantu banyakudya bi̱byo bidyo gwali bantu nku̱mi̱ inei, hatalimwo bakali̱ na baana.
38 Os que comeram foram quatro mil homens, sem contar as mulheres e as crianças.
39 Mwomwo Yesu̱ yaaraga bantu, nayo yaatemba b̯wati̱ yaagyenda mu rub̯uga lu̱beetengi̱ Magadala.
39 Então Jesus mandou o povo embora, subiu no barco e foi para a região de Magadã .

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.