Marcos 7

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Bafalisaayo na beegesa ba biragiro bamwei̱ banyakubba baru̱gi̱ri̱ Yeru̱salemu̱ bei̱zi̱ri̱ beecooka hali Yesu̱.
1 Os fariseus e alguns escribas, vindos de Jerusalém, reuniram-se em volta de Jesus.
2 Baaweeni̱ nti bamwei̱ ha beegeseb̯wa baamwe baali nibakudya bidyo batadoosereerye murwa gwa kunaaba ngalu, makuru gaakyo nti baali batanaabi̱ri̱ ngalu mu mu̱li̱ngo gwa Bafalisaayo gu̱baaragi̱rengi̱ bantu bazinaabe.
2 Eles viram que alguns dos discípulos de Jesus comiam pão com as mãos impuras, isto é, sem lavar.
3 (Kubba Bafalisaayo na Bayudaaya bandi bensei̱, tibadya batabanzi̱ri̱ kunaaba ngalu mu mu̱li̱ngo gwa murwa gwa bahaaha baab̯u.
3 Porque os fariseus e todos os judeus, observando a tradição dos anciãos, não comem sem lavar cuidadosamente as mãos.
4 B̯ubaruga mu katali, tibadya batanaabi̱ri̱. Kandi bahondera na mirwa mindi minene nka mya ku̱naabya bi̱kopo, byese, na mabbinika.)
4 Quando voltam da praça, não comem sem se lavar. E há muitas outras coisas que receberam para observar, como a lavagem de copos, jarros e vasos de metal e camas.
5 Nahab̯waki̱kyo Bafalisaayo na beegesa ba biragiro baab̯u̱u̱li̱i̱rye Yesu̱, “Hab̯waki beegeseb̯wa baamu batahonderanga murwa gwa bahaaha beetu̱ gwa kunaaba ngalu, nibadya batanaabi̱ri̱ ngalu?”
5 Os fariseus e os escribas perguntaram a Jesus: — Por que os seus discípulos não vivem conforme a tradição dos anciãos, mas comem com as mãos impuras?
6 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naabaweera, “I̱saaya yaadooseerye kuragura hali nywe ngobya nywe, nka ku̱kyahandi̱i̱ki̱i̱rwe,
6 Jesus respondeu:
7 Bandami̱i̱rya b̯usa,
7 E em vão me adoram,
8 Mu̱ru̱gi̱ri̱ ha biragiro bya Ruhanga, muli mukuhondera mirwa mya bantu.”
8 — Rejeitando o mandamento de Deus, vocês guardam a tradição humana.
9 Yesu̱ yaagyendi̱ri̱ mu mei̱so na kubaweera: “Nywe muli na magezi̱ ga kuta kwantandu biragiro bya Ruhanga mwa kuhondera mirwa myenyu̱!
9 E disse-lhes ainda:
10 Kubba Mu̱sa yaakobi̱ri̱, ‘Oti̱i̱nenge bbaawu na maawu,’ kandi, ‘Yogwo yensei̱ akyena bbaawe rundi maawe, akusemeera kwi̱twanga.’
10 Pois Moisés disse: “Honre o seu pai e a sua mãe.” E: “Quem maldisser o seu pai ou a sua mãe seja punido de morte.”
11 Bei̱tu̱ kandi nywe mu̱kwegesyanga nti kakubba muntu abba na kintu kyenseenya kyakusobora kuha bbaawe rundi maawe, naakaweera bbaawe rundi maawe, ‘Kintu kinyaakabba nku̱heeri̱, kili Korubbaani’ (makuru gaakyo nti, ki̱kyo kintu kili kisembu kya kuha Ruhanga),
11 Vocês, porém, dizem que, se alguém disser ao seu pai ou à sua mãe: “A ajuda que você poderia receber de mim é Corbã, isto é, oferta ao Senhor”,
12 b̯u̱b̯wo mubba mutacakamwikiriza kuha bbaawe rundi maawe b̯u̱sagi̱ki̱.
12 então vocês o dispensam de fazer qualquer coisa em favor do seu pai ou da sua mãe,
13 Mu ngeru gi̱gyo mubba ni̱mu̱ku̱di̱bya biragiro bya Ruhanga aleke mu̱doosereerye bya bahaaha beenyu̱ bi̱baabeegeseerye. Kandi mukora bintu bindi binene nka bibi.”
13 invalidando a palavra de Deus por meio da tradição que vocês mesmos passam de pai para filho. E fazem muitas outras coisas semelhantes.
14 Yesu̱ yaab̯u̱ni̱i̱rye yeeta bantu banene bei̱ze hali yo. B̯u̱bei̱zi̱ri̱ yaabaweera, “Nywenseenya mu̱nzegwe kandi mwetegereze kiki.
14 E, convocando outra vez a multidão, Jesus disse:
15 Tihaloho kintu kibba hanzei wa muntu kisobora kugyenda mu yo nikikamuhenera mu mei̱so ga Ruhanga. Gana kintu kiruga mu muntu, kyokyo kimuhenera. [
15 Não existe nada fora da pessoa que, entrando nela, possa contaminá-la; mas o que sai da pessoa é o que a contamina.
16 Yogwo yensei̱ ali na mapokopo gakwegwa, yeegwe.]”
16 [Se alguém tem ouvidos para ouvir, ouça.]
17 B̯u̱yaaru̱gi̱ri̱ mu kitebe ki̱kyo kya bantu banene ei̱ngi̱i̱ri̱ mu nnyu̱mba, beegeseb̯wa baamwe baamu̱b̯u̱u̱li̱i̱rye bigambu bikukwatagana na lugeera lu̱lwo.
17 Quando entrou em casa, deixando a multidão, os seus discípulos o interrogaram a respeito da parábola.
18 Yesu̱ yaabab̯u̱u̱lya, “Mucakali kwetegereza? Ti̱mu̱kyegi̱ri̱ nti kintu kiruga hanzei wa muntu tikisobora kumuhenera?
18 Jesus lhes disse:
19 Kubba kibba ki̱tagyendi̱ri̱ mu mutima, bei̱tu̱ kibba ki̱gyendi̱ri̱ mu nda gyamwe, kasi ki̱hu̱lu̱ki̱ri̱ mu mubiri gwamwe.” (B̯u̱yaabazi̱ri̱ yati, Yesu̱ yoolokeerye nti bidyo byenseenya bikwikirizib̯wa mu mei̱so ga Ruhanga.)
19 porque não entra no coração dela, mas no estômago, e depois é eliminado? E, assim, Jesus considerou puros todos os alimentos.
20 Yesu̱ yaagyendi̱ri̱ mu mei̱so na kubaza yaakoba, “Kintu kiruga mu muntu kyokyo kimuhenera.
20 E dizia:
21 Kubba mu mitima mya bantu, hooho haruga biteekerezu bibiibi, b̯wenzi̱ b̯wa bahuuru, b̯wi̱bi̱, b̯wi̱ti̱, b̯wenzi̱ b̯wa baswerangeeni̱,
21 Porque de dentro, do coração das pessoas, é que procedem os maus pensamentos, as imoralidades sexuais, os furtos, os homicídios,
22 mururu, itima, b̯u̱gobya, rwanju, i̱hali̱, kuhangiira, kwehaariiza, na b̯udoma.
22 os adultérios, a avareza, as maldades, o engano, a libertinagem, a inveja, a blasfêmia, o orgulho, a falta de juízo.
23 Bibii bi̱byo byenseenya biruga munda mu muntu, kandi byobyo bimuhenera.”
23 Todos estes males vêm de dentro e contaminam a pessoa.
24 Yesu̱ yaaru̱gi̱ri̱ mu ki̱kyo kiikaru yaagyenda mu kicweka kya rub̯uga lwa Ti̱i̱ro. Yei̱ngi̱i̱ri̱ mu nnyu̱mba, atakwendya muntu yensei̱ yeege nka kwei̱ngi̱i̱ri̱mwo, bei̱tu̱ kandi yaali atakusobora kwebi̱sa.
24 Levantando-se Jesus, saiu dali e foi para as terras de Tiro e Sidom. Tendo entrado numa casa, não queria que ninguém soubesse onde ele estava. No entanto, não pôde ocultar-se,
25 Mu̱kali̱ munyakubba na muhara waamwe aru̱mbi̱i̱rwe muzumu, b̯u̱yaakeegwi̱ri̱ nti Yesu̱ alimwo, yei̱zi̱ri̱ hali yo yaaku̱nda malu̱.
25 porque uma mulher, cuja filhinha estava possuída de espírito imundo, logo ouviu falar a respeito de Jesus. Ela veio e se ajoelhou aos pés dele.
26 Mu̱kali̱ yogwo yaalingi Muyonaani, munyakubyalwa mu Foi̱ni̱ki̱ya gyeihanga lya Si̱ri̱ya. Yaataagi̱i̱ri̱ Yesu̱ abinge muzumu guruge mu muhara waamwe.
26 Essa mulher era estrangeira, de origem siro-fenícia, e pedia a Jesus que expulsasse o demônio da sua filha.
27 Yesu̱ yaaweereeri̱ mu̱kali̱ yogwo, “Banza oleke baana badye bidyo byenseenya bi̱bakwendya, kubba ki̱doori̱ kwahi kutoola bidyo bya baana, okabiha mbwene.”
27 Mas Jesus lhe disse:
28 Mu̱kali̱ yogwo yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Mukama wange, ki̱kyo kili kwokwo; bei̱tu̱ kandi na mbwene nazo, zidya ha b̯udyodyo b̯ugwa kuruga ha meeza gya baana.”
28 A mulher respondeu a ele: — Senhor, os cachorrinhos, debaixo da mesa, comem das migalhas das crianças.
29 Mwomwo Yesu̱ yaamuweera, “Ku̱si̱gi̱ki̱ra nka kwoi̱ri̱ri̱mwo yatyo, okusobora kugyenda; muhara waamu muzumu gu̱mu̱ru̱gi̱ri̱ho.”
29 Então Jesus disse à mulher:
30 Mu̱kali̱ yeemu̱ki̱ri̱ yaagya mwana waamwe aleeri̱ ha kitabbu, muzumu gu̱mu̱ru̱gi̱ri̱ho.
30 Quando a mulher voltou para casa, achou a menina sobre a cama, pois o demônio tinha saído dela.
31 Yesu̱ yaaru̱gi̱ri̱ mu kicweka kya rub̯uga lwa Ti̱i̱ro yaaraba mu nsi gya Si̱dooni̱ yaasi̱ri̱mu̱ka kwi̱taka lya Galilaaya yaadwa na mu kicweka kyei̱saza lya Mbuga I̱ku̱mi̱.
31 De novo, Jesus se retirou das terras de Tiro e foi por Sidom até o mar da Galileia, através do território de Decápolis.
32 Ku̱kwo hooho bantu bandi baamu̱leeteeri̱ mudulu mwi̱jalu̱ mapokopo munyakubba de ei̱jeeri̱ mu̱nwa atakusobora kubaza. Bab̯wo bantu baamu̱taagi̱i̱ri̱ ateho yogwo mudulu ngalu amu̱honi̱e.
32 Então lhe trouxeram um surdo e gago e lhe suplicaram que impusesse as mãos sobre ele.
33 Yesu̱ yaatoori̱ yogwo mudulu mu kitebe kya bantu, yaamwi̱rya kwantandu, yaata nzala zaamwe mu mapokopo ga yogwo mudulu. Hei̱nyu̱ma gya kukora ki̱kyo, yaatwi̱ri̱ matwantwe ha nzala zaamwe, yaakwata ha lulimi lwa yogwo mudulu.
33 Jesus, tirando-o da multidão, à parte, pôs os dedos nos ouvidos dele; depois, cuspindo, aplicou saliva na língua do homem.
34 Yaali̱ngi̱ri̱i̱ri̱ kwakyendi̱ mu mwanya, yaahumula nei̱cya mutima naakoba, “Efata” (kigambu ki̱manyi̱sya nti, “Ijuluka!”).
34 Então, erguendo os olhos ao céu, suspirou e disse:
35 Mapokopo ga yogwo mudulu gei̱ju̱lu̱ki̱ri̱, na lulimi lwamwe lwahuka, yaatandika kubaza kurungi.
35 E logo os ouvidos do homem se abriram, e o empecilho da língua se soltou, e ele falava sem dificuldade.
36 Yesu̱ yaabaragi̱i̱ri̱ bataweera muntu yensei̱ kintu ki̱yaakoori̱ hali yogwo mudulu. Bei̱tu̱ b̯u̱yaagyendengi̱ mu mei̱so na kubagaana batakibaza, mwomwo baagyendengi̱ mu mei̱so na kukibazaho.
36 Jesus lhes ordenou que não contassem isso a ninguém; porém, quanto mais recomendava, tanto mais eles o divulgavam.
37 Bantu baahu̱ni̱ri̱i̱ri̱ hoi̱ baakoba, “Bintu byenseenya abi̱koori̱ kurungi, asoboresya bei̱jalu̱ ba mapokopo kwegwa na bei̱jalu̱ ba minwa kubaza.”
37 Ficavam muito admirados, dizendo: — Tudo ele tem feito muito bem; faz até os surdos ouvirem e os mudos falarem.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.