Marcos 5

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Kihehu b̯u̱kyemi̱ri̱, Yesu̱ na beegeseb̯wa baamwe bambu̱ki̱ri̱ i̱taka baagyenda mu nsi gya Bageraseeni̱.
1 Passaram à outra margem do lago, ao território dos gerasenos.
2 Yesu̱ b̯u̱yaani̱i̱nu̱ki̱ri̱ mu b̯wati̱, mudulu munyakubba na muzumu yaaru̱gi̱ri̱ mu bituuru, yei̱za hali Yesu̱.
2 Assim que saíram da barca, um homem possesso do espírito imundo saiu do cemitério
3 Yogwo mudulu yei̱calengi̱ mu bituuru. Haali hataloho muntu yensei̱ munyakubba naacakasobora kwicala amu̱bbohi̱ri̱, kadi nikuli kumubboha na lu̱jegere.
3 onde tinha seu refúgio e veio-lhe ao encontro. Não podiam atá-lo nem com cadeia, mesmo nos sepulcros,
4 Kubba mirundi minene baamu̱bbohengi̱ mikono na magulu, bei̱tu̱ njegere zi̱baamu̱bbohesyengi̱ mikono yaazi̱kadu̱lengi̱ kandi de naabinya byoma bi̱baabbengi̱ bamu̱bboheseerye magulu. Haali hataloho muntu yensei̱ munyakubba naali na maani ga kumusobora.
4 pois tinha sido ligado muitas vezes com grilhões e cadeias, mas os despedaçara e ninguém o podia subjugar.
5 B̯wi̱re b̯wei̱jolo rundi b̯wa mwinsi, yaabbengi̱ mu bituuru na mu mbamba naakwaluka kandi naakwesalasala na mahi̱ga.
5 Sempre, dia e noite, andava pelos sepulcros e nos montes, gritando e ferindo-se com pedras.
6 Yogwo mudulu b̯u̱yaaweeni̱ Yesu̱ naacaali hadei ho, yei̱ru̱ka, yaagyenda hali Yesu̱; yaaku̱nda malu̱ mu mei̱so gaamwe.
6 Vendo Jesus de longe, correu e prostrou-se diante dele, gritando em alta voz:
7 Yaaluka naakoba, “Okuntura kyani Yesu̱, Mwana wa Ruhanga wa hakyendi̱ hoi̱? Rahira mu mei̱so ga Ruhanga nti okugyenda kwahi ku̱mbonawonesya!”
7 Que queres de mim, Jesus, Filho do Deus Altíssimo?Conjuro-te por Deus, que não me atormentes.
8 Yogwo mudulu yaabazi̱ri̱ yatyo kubba Yesu̱ yaali amu̱weereeri̱, “We muzumu, ruga muli yogo mudulu!”
8 É que Jesus lhe dizia: Espírito imundo, sai deste homem!
9 Mwomwo Yesu̱ yaab̯u̱u̱lya muzumu gunyakubba mu yogwo mudulu, “Ibara lyamu, weewe naani?”
9 Perguntou-lhe Jesus: Qual é o teu nome? Respondeu-lhe: Legião é o meu nome, porque somos muitos.
10 Muzumu gwesengereerye Yesu̱ mirundi na mirundi atagubinga mu ki̱kyo kiikaru.
10 E pediam-lhe com instância que não os lançasse fora daquela região.
11 Heehi̱ nahaahwo, ku rubamba haalingiho igana lya mpunu likooto nizikudya.
11 Ora, uma grande manada de porcos andava pastando ali junto do monte.
12 Mizumu myataagi̱i̱ri̱ Yesu̱ nimikoba, “Tu̱si̱ndi̱ke mu mpunu.”
12 E os espíritos suplicavam-lhe: Manda-nos para os porcos, para entrarmos neles.
13 Yesu̱ yaami̱i̱ki̱ri̱i̱za. Mizumu myaruga mu mudulu, myeingira mwigana lya mpunu. B̯u̱myazi̱ngi̱i̱ri̱mwo, mpunu zensei̱ hamwei̱ zinyakudwanga nka nku̱mi̱ ibiri, zaaju̱mbu̱tu̱ki̱ri̱ zaasi̱ri̱mu̱ka niziraba ha rubamba lunyakubba lwesi̱mbi̱ri̱, zaagwa mwitaka, meezi̱ gaazi̱i̱ta.
13 Jesus lhos permitiu. Então os espíritos imundos, tendo saído, entraram nos porcos; e a manada, de uns dois mil, precipitou-se no mar, afogando-se.
14 Bab̯wo banyakubba ni̱baku̱zi̱li̱i̱sya, b̯u̱baaweeni̱ bintu binyakubbaho, bei̱ru̱ki̱ri̱ baagyenda baabiweera bantu banyakubba nibali mu rub̯uga na mu byaru. Bantu babaaweereeri̱, baagyendi̱ri̱ kuwona kintu ki̱bbeeri̱ho.
14 Fugiram os pastores e narraram o fato na cidade e pelos arredores. Então saíram a ver o que tinha acontecido.
15 B̯u̱baadoori̱ hali Yesu̱, baagi̱i̱rye mudulu yogwo munyakubba aru̱gi̱i̱rwemwo i̱he lya mizumu, ei̱cali̱i̱ri̱ hahwo, bamu̱lwali̱i̱rye, kandi na mu̱twe gwamwe nigukukora kurungi; baati̱i̱na.
15 Aproximaram-se de Jesus e viram o possesso assentado, coberto com seu manto e calmo, ele que tinha sido possuído pela Legião. E o pânico apoderou-se deles.
16 Bab̯wo banyakuwona bintu binyakubbaho, baaweereeri̱ bantu banyakwi̱za bintu binyakukorwa hali mudulu munyakubba na mizumu kandi de baabaza na ha bigambu bikukwatagana na mpunu.
16 As testemunhas do fato contaram-lhes como havia acontecido isso ao endemoninhado, e o caso dos porcos.
17 Kasi bantu ba mu kicweka ki̱kyo, beesengereerya Yesu̱ aruge mu kicweka kyab̯u.
17 Começaram então a rogar-lhe que se retirasse da sua região.
18 Yesu̱ b̯uyaali naakutemba mu b̯wati̱, mudulu munyakurugwamwo mizumu yaamu̱taagi̱i̱ri̱ amwikirize agyende hamwei̱ nayo.
18 Quando ele subia para a barca, veio o que tinha sido possesso e pediu-lhe permissão de acompanhá-lo.
19 Bei̱tu̱ Yesu̱, atakamwikirize. Yaaweereeri̱ yogwo mudulu, “Weemuka odwe hali bantu baakwamwenyu̱, obaweere kintu ki̱handu̱ kya Mukama kyaku̱koleeri̱ na mbabazi̱ zaaku̱gi̱ri̱i̱ri̱.”
19 Jesus não o admitiu, mas disse-lhe: Vai para casa, para junto dos teus e anuncia-lhes tudo o que o Senhor fez por ti, e como se compadeceu de ti.
20 Nahab̯waki̱kyo mudulu yaagyendi̱ri̱, yaaraba mu Mbuga I̱ku̱mi̱ zensei̱ naaweeranga bantu baaho kintu ki̱handu̱ kya Yesu̱ kyamu̱koleeri̱. Bantu bensei̱ baahu̱ni̱ri̱i̱ri̱ hoi̱.
20 Foi-se ele e começou a publicar, na Decápole, tudo o que Jesus lhe havia feito. E todos se admiravam.
21 Murundi gundi, Yesu̱ yaatembi̱ri̱ b̯wati̱ yambuka i̱taka Galilaaya. Mwomwo yeemeera ha mutanda, bantu banene baamwecookaho.
21 Tendo Jesus navegado outra vez para a margem oposta, de novo afluiu a ele uma grande multidão. Ele se achava à beira do mar, quando
22 Mwomwo omwei̱ ha bahandu̱ bei̱rombero gi̱beetengi̱ Yai̱ro, b̯u̱yaaweeni̱ Yesu̱, yei̱zi̱ri̱ yaaku̱nda malu̱ mu mei̱so gaamwe.
22 um dos chefes da sinagoga, chamado Jairo, se apresentou e, à sua vista, lançou-se-lhe aos pés,
23 Yaataagira Yesu̱ naakoba, “Muhara wange ali mu kukabiira. Beiraba i̱za omuteho ngalu aleke ahone, yoomeere.”
23 rogando-lhe com insistência: Minha filhinha está nas últimas. Vem, impõe-lhe as mãos para que se salve e viva.
24 Nahab̯waki̱kyo Yesu̱ yaabyoki̱ri̱ yaagyenda nayo.
24 Jesus foi com ele e grande multidão o seguia, comprimindo-o.
25 Mu bab̯wo bantu haalingimwo mu̱kali̱ munyakubba amaari̱ myaka i̱ku̱mi̱ na mibiri ahi̱mbi̱ri̱ keejwi̱so.
25 Ora, havia ali uma mulher que já por doze anos padecia de um fluxo de sangue.
26 Yaali ajanjabi̱i̱rwe badakitaali banene, akoreseerye itungu lyamwe lyensei̱ mu kujanjab̯wa. Bei̱tu̱ kandi mu kiikaru kya kubba kurungi, mbeera gya b̯u̱seeri̱ gyahandengi̱-b̯u̱handi̱.
26 Sofrera muito nas mãos de vários médicos, gastando tudo o que possuía, sem achar nenhum alívio; pelo contrário, piorava cada vez mais.
27 Yogwo mu̱kali̱ b̯u̱yeegwi̱ri̱ bigambu bi̱baabazengi̱ho Yesu̱, yei̱zi̱ri̱ i̱nyu̱ma lya Yesu̱ yaaraba mu bantu banene yaadwa yaakwata ha kilwalu kyamwe,
27 Tendo ela ouvido falar de Jesus, veio por detrás, entre a multidão, e tocou-lhe no manto.
28 hab̯wakubba yaateekeri̱i̱ze, “Wakawona nka kwata-b̯u̱kwati̱ ha kilwalu kyamwe, nkuhona.”
28 Dizia ela consigo: Se tocar, ainda que seja na orla do seu manto, estarei curada.
29 B̯u̱yaakamu̱kweti̱ho, nahaahwo b̯ulohob̯uloho keejwi̱so kayaalingi ahi̱mbi̱ri̱, keemeera, yeezegwa mu mubiri gwamwe ahoni̱ri̱ gi̱gyo nseeri̱.
29 Ora, no mesmo instante se lhe estancou a fonte de sangue, e ela teve a sensação de estar curada.
30 Nahaahwo Yesu̱ yeetegeri̱i̱ze nti haloho maani ganyakumurugamwo. Ki̱yaakoori̱ yaahi̱ndu̱ki̱ri̱ hali kitebe kya bantu banyakumuhonderanga, yaab̯u̱u̱lya, “Naani akweti̱ ha bilwalu byange?”
30 Jesus percebeu imediatamente que saíra dele uma força e, voltando-se para o povo, perguntou: Quem tocou minhas vestes?
31 Beegeseb̯wa baamwe baamwi̱ri̱ri̱mwo nibamuweera, “Okuwona bantu nka ku̱bakwi̱zwi̱ri̱ho, hati̱ b̯u̱b̯wo de noob̯u̱u̱lya nti, ‘Naani ankweti̱ho?’ ”
31 Responderam-lhe os seus discípulos: Vês que a multidão te comprime e perguntas: Quem me tocou?
32 Bei̱tu̱ yo Yesu̱ yei̱ceeri̱ naatolereerya aleke awone muntu munyakumukwataho.
32 E ele olhava em derredor para ver quem o fizera.
33 Hab̯wa yogwo mu̱kali̱ kubba naakwega kintu kinyakubba ki̱mu̱bbeeri̱ho, yei̱zi̱ri̱ yaaku̱nda malu̱ mu mei̱so ga Yesu̱, kasi mwomwo na b̯u̱ti̱i̱ni̱ b̯unene, yaamuweera mananu gensei̱, nka ku̱yaamu̱kweti̱ho na kinyakumubbaho.
33 Ora, a mulher, atemorizada e trêmula, sabendo o que nela se tinha passado, veio lançar-se-lhe aos pés e contou-lhe toda a verdade.
34 Yesu̱ yaamuweera, “Muhara wange kwikiriza kwamu ku̱ku̱honeerye. Gyenda na b̯u̱si̱nge kandi ohonere ki̱mwei̱ gi̱gyo nseeri̱.”
34 Mas ele lhe disse: Filha, a tua fé te salvou. Vai em paz e sê curada do teu mal.
35 Yesu̱ b̯uyaali naacakabaza, hei̱zi̱ri̱ho badulu banyakuruga mu nnyu̱mba gya Yai̱ro mu̱handu̱ wei̱rombero, baabikira Yai̱ro nibakoba, “Muhara waamu akwi̱ri̱; hataati̱ ki̱kwetaagi̱sya kwahi ku̱gadya Mwegesa.”
35 Enquanto ainda falava, chegou alguém da casa do chefe da sinagoga, anunciando: Tua filha morreu. Para que ainda incomodas o Mestre?
36 Bigambu bya badulu bab̯wo bi̱baabazi̱ri̱, Yesu̱ atakabiteho mutima. Ki̱yaakoori̱, yaaweereeri̱ mu̱handu̱ wei̱rombero, “Leka ku̱ti̱i̱na, ikiririza muli gya.”
36 Ouvindo Jesus a notícia que era transmitida, dirigiu-se ao chefe da sinagoga: Não temas; crê somente.
37 Yesu̱ atakeikirize muntu yensei̱ kugyenda nayo, kutoolaho gana Peeteru, Yakobbo, hamwei̱ na Yohaana waab̯u Yakobbo yogwo.
37 E não permitiu que ninguém o acompanhasse, senão Pedro, Tiago e João, irmão de Tiago.
38 B̯u̱baadoori̱ mu maka ga yogwo mu̱handu̱ wei̱rombero, Yesu̱ yaawona bantu bahu̱gu̱teeni̱, kandi nibali mu kizabiro kinyamaani.
38 Ao chegar à casa do chefe da sinagoga, viu o alvoroço e os que estavam chorando e fazendo grandes lamentações.
39 Yei̱ngi̱i̱ri̱ mu nnyu̱mba yaabaweera, “Kizabiro na kuhugutana ku̱kwo kwensei̱ kwaki? Yogwo mwana akwi̱ri̱ kwahi, yeebbaki̱ri̱-b̯webbaki̱.”
39 Ele entrou e disse-lhes: Por que todo esse barulho e esses choros? A menina não morreu. Ela está dormindo.
40 Bei̱tu̱ bab̯wo bantu baamu̱seki̱ri̱-b̯u̱seki̱.
40 Mas riam-se dele. Contudo, tendo mandado sair todos, tomou o pai e a mãe da menina e os que levava consigo, e entrou onde a menina estava deitada.
41 Yesu̱ yaakweti̱ mukono gwa rufa, yaamuweera, “Tali̱ta ku̱u̱mi̱!” (Makuru gaakyo nti, “We muhala we, nkukuweera, byoka!”).
41 Segurou a mão da menina e disse-lhe: Talita cumi, que quer dizer: Menina, ordeno-te, levanta-te!
42 Nahaahwo b̯ulohob̯uloho, yogwo muhala yeemereeri̱, yaalibatalibata (yaalingi wa myaka i̱ku̱mi̱ na mibiri). Kiki kintu kyahu̱ni̱ri̱i̱ze hoi̱ bantu.
42 E imediatamente a menina se levantou e se pôs a caminhar {pois contava doze anos}. Eles ficaram assombrados.
43 Yesu̱ yaabagaani̱i̱ri̱ ki̱mwei̱ kuweera muntu yensei̱ kintu kinyakubbaho, kandi yaabaweera bahe yogwo muhala kyakudya.
43 Ordenou-lhes severamente que ninguém o soubesse, e mandou que lhe dessem de comer.Jesus de Nazaré

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.