Lucas 2
Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs VC
1 Mu biro bi̱byo, Kaisaali Agu̱si̱to yaateeri̱ho kiragiro kikuragira bantu bensei̱ ba mu nsi zensei̱ za Baru̱u̱mi̱ zi̱baalemengi̱, kwehandi̱i̱ki̱sya babalwe.
1 Naqueles tempos apareceu um decreto de César Augusto, ordenando o recenseamento de toda a terra.
2 Kuku kwokwo kwali kwehandi̱i̱ki̱sya kwakubanza; kwabbeeri̱ho Kwi̱ri̱i̱no b̯uyaalingi mu̱lemi̱ mu̱handu̱ wa Si̱ri̱ya.
2 Este recenseamento foi feito antes do governo de Quirino, na Síria.
3 Nahab̯waki̱kyo, b̯uli muntu yaagyendi̱ri̱ kwehandi̱i̱ki̱sya mu rub̯uga lwa kwamwab̯u.
3 Todos iam alistar-se, cada um na sua cidade.
4 Na Yozefu̱ yoodede yaabyokeerye yaaruga mu rub̯uga Nazareeti̱, lwa mu kicweka kya Galilaaya, yaagyenda mu rub̯uga Bbeterehemu̱ lwa mu kicweka kya B̯uyudaaya, hali mukama Dau̱di̱ yaabyali̱i̱rwe. Yaagyendi̱ri̱yo, hab̯wakubba yaali wa mu ki̱nyu̱mba kya Dau̱di̱.
4 Também José subiu da Galiléia, da cidade de Nazaré, à Judéia, à Cidade de Davi, chamada Belém, porque era da casa e família de Davi,
5 Yozefu̱ yaagyendi̱ri̱ kwehandi̱i̱ki̱sya hamwenya na Mali̱ya giyaali yeerangi̱i̱ri̱ kubba mu̱kali̱we. Mu b̯wi̱re b̯u̱b̯wo, Mali̱ya yaali na nda gi̱handu̱.
5 para se alistar com a sua esposa Maria, que estava grávida.
6 B̯u̱baadoori̱ Bbeterehemu̱, b̯wi̱re b̯wamwe b̯wakubyala b̯wadwa.
6 Estando eles ali, completaram-se os dias dela.
7 Kasu̱mi̱ ka Mali̱ya ka kubyala b̯u̱kaadoori̱, yaabyeri̱ mwana wa b̯udulu, mu̱zegei̱zo. Yaamu̱zi̱nga mu b̯ubbande, yaamu̱laalya mu kyoho kya nte zaadi̱i̱rengi̱mwo, hab̯wakubba bo, batakatunge mwanya mu nnyu̱mba gya bagenyi̱.
7 E deu à luz seu filho primogênito, e, envolvendo-o em faixas, reclinou-o num presépio; porque não havia lugar para eles na hospedaria.
8 Mu ki̱kyo kiikaru, haalingimwo bali̱i̱sya. B̯wi̱re b̯wei̱jolo, baali mu mali̱i̱si̱i̱ryo nibakulinda magana gaab̯u. B̯wi̱re b̯wei̱jolo, mu rub̯uga lwa Dau̱di̱|alt="In the town of David, at night" src="bk00361c.tif" size="col" loc="Lu̱u̱ka 2:8-13" copy="Illustration by Horace Knowles" ref="Lu̱u̱ka 2:8"
8 Havia nos arredores uns pastores, que vigiavam e guardavam seu rebanho nos campos durante as vigílias da noite.
9 B̯ubaali ku̱kwo, malayika wa Mukama Ruhanga yaabawonekeeri̱, kyererezi̱ kinyakuruga hali Mukama kyabamuluka, ki̱beelogoleerye. Baakwati̱i̱rwe b̯u̱ti̱i̱ni̱ b̯unene hoi̱;
9 Um anjo do Senhor apareceu-lhes e a glória do Senhor refulgiu ao redor deles, e tiveram grande temor.
10 Mwomwo malayika yaabaweera, “Mu̱leke ku̱ti̱i̱na, mbaleeteeri̱ makuru garungi gakwi̱za kusemeza hoi̱ bantu bensei̱.
10 O anjo disse-lhes: Não temais, eis que vos anuncio uma boa nova que será alegria para todo o povo:
11 Kiro kyadeeru, mu rub̯uga lwa Dau̱di̱, habyali̱i̱rweyo mu̱ju̱ni̱ weenyu̱, yooyo Ku̱ri̱si̱to, Mutongoole wa Ruhanga, Mukama.
11 hoje vos nasceu na Cidade de Davi um Salvador, que é o Cristo Senhor.
12 Kyabananu̱ki̱sya, kyokyo kiki. Mu̱kwi̱za kwagya mwana nkerembe bamu̱zi̱ngi̱ri̱ mu b̯ubbande, kandi bamu̱laali̱i̱rye mu kyoho kyante zidiiramwo.”
12 Isto vos servirá de sinal: achareis um recém-nascido envolto em faixas e posto numa manjedoura.
13 Nahaahwo, hamaari̱ gei̱za i̱he likooto lya bamalayika. Baalingi baru̱gi̱ri̱ mwiguru, nibali na malayika munyakubbaho, nibakuhaariiza Ruhanga nibakoba,
13 E subitamente ao anjo se juntou uma multidão do exército celeste, que louvava a Deus e dizia:
14 “Ki̱ti̱i̱ni̱sa kibbe hali Ruhanga kwakyendi̱ hoi̱ na b̯u̱si̱nge b̯ubbe mu nsi hali bantu ba Ruhanga aku̱si̱i̱ma.”
14 Glória a Deus no mais alto dos céus e na terra paz aos homens, objetos da benevolência {divina}.
15 Bamalayika b̯u̱baabaru̱gi̱ri̱ho, baaku̱bayo mwiguru. Mwomwo bali̱i̱sya baawerangana, “Tu̱gyende Bbeterehemu̱, tuwone ki̱kyo kintu ki̱bbeeri̱ho, kya Mukama atu̱weereeri̱.”
15 Depois que os anjos os deixaram e voltaram para o céu, falaram os pastores uns com os outros: Vamos até Belém e vejamos o que se realizou e o que o Senhor nos manifestou.
16 Nahab̯waki̱kyo, bali̱i̱sya baarangu̱hi̱ri̱ baagya Mali̱ya na Yozefu̱ hamwenya na mwana, munyakubba aleeri̱ mu kyoho kya nte zaadi̱i̱rengi̱mwo.
16 Foram com grande pressa e acharam Maria e José, e o menino deitado na manjedoura.
17 B̯u̱baamaari̱ kuwona yogwo mwana, baaweera Yozefu̱ na Mali̱ya bigambu bikumukwataho, bya malayika biyaali abaweereeri̱.
17 Vendo-o, contaram o que se lhes havia dito a respeito deste menino.
18 Bantu benseenya banyakwegwa bigambu bya bali̱i̱sya bi̱baabazi̱ri̱, baahu̱ni̱ri̱i̱ri̱ hoi̱.
18 Todos os que os ouviam admiravam-se das coisas que lhes contavam os pastores.
19 Bei̱tu̱ yo Mali̱ya, bi̱byo bintu byensei̱ yaabi̱teeri̱ ha mutima gwamwe, yeicala naabiteekerezaho.
19 Maria conservava todas estas palavras, meditando-as no seu coração.
20 Bali̱i̱sya b̯u̱beegwi̱ri̱ kandi mbakeewonera bi̱byo bintu byenseenya nibili nka malayika kuyaali abi̱baweereeri̱, baaku̱bi̱ri̱yo nibahaariiza Ruhanga kandi nibamuha ki̱ti̱i̱ni̱sa.
20 Voltaram os pastores, glorificando e louvando a Deus por tudo o que tinham ouvido e visto, e que estava de acordo com o que lhes fora dito.
21 Kiro kya munaanei b̯u̱kyadoori̱, kyaku̱doosereerya murwa gwa kwingira mukagu gwa Ruhanga nʼI̱bbu̱rahi̱mu̱, mwana baamweti̱ri̱ ibara Yesu̱. Li̱lyo lyolyo ibara lya malayika liyaali amu̱heeri̱, na maawe Mali̱ya atakeemeti̱ri̱ nda gya yogwo mwana.
21 Completados que foram os oito dias para ser circuncidado o menino, foi-lhe posto o nome de Jesus, como lhe tinha chamado o anjo, antes de ser concebido no seio materno.
22 B̯wi̱re b̯wadoori̱, Yozefu̱ na Mali̱ya, baagyenda kukora murwa gwa kumala ki̱byeru̱, nka biragiro bya Mu̱sa bya b̯wodi̱ ku̱byaragi̱rengi̱. B̯ubaali nibakugyenda, baatweri̱ mwana mu Yeru̱salemu̱, kumuhemba hali Mukama.
22 Concluídos os dias da sua purificação segundo a Lei de Moisés, levaram-no a Jerusalém para o apresentar ao Senhor,
23 Baamu̱tweri̱ ni̱basi̱gi̱ki̱ra ha Kinyakuhandiikwa mu biragiro bya Mukama Ruhanga, kikoba, “B̯uli mwana wa b̯udulu, yaakabanzanga kubyalwa, yaahembwanga hali Mukama.”
23 conforme o que está escrito na lei do Senhor: Todo primogênito do sexo masculino será consagrado ao Senhor {Ex 13,2};
24 Kindi ki̱baagyendi̱ri̱ kukora, baagyendi̱ri̱ kugaba kihongwa kya makolome gabiri rundi b̯wana b̯ubiri b̯wa nkwali̱, nka biragiro bya Mukama kubikoba.
24 e para oferecerem o sacrifício prescrito pela lei do Senhor, um par de rolas ou dois pombinhos.
25 Mu kasu̱mi̱ kakwo, haalingiho mudulu mu Yeru̱salemu̱ gi̱beetengi̱ Si̱myoni̱. Si̱myoni̱ yaali mudulu murungi aku̱ti̱i̱na Ruhanga. Yaalingi ali̱ndi̱ri̱i̱ri̱ kuwona Ruhanga naakujuna kandi naaku̱hu̱u̱mu̱u̱lya Bei̱saleeri̱. Mwozo wa Ruhanga yaali mu yo;
25 Ora, havia em Jerusalém um homem chamado Simeão. Este homem, justo e piedoso, esperava a consolação de Israel, e o Espírito Santo estava nele.
26 Mwozo wa Ruhanga yaali aweereeri̱ Si̱myoni̱ nti takwi̱za ku̱kwa atakaweeni̱ yogwo wa Mukama Ruhanga giyaali yeeragi̱ri̱ kutuma, yooyo Ku̱ri̱si̱to.
26 Fora-lhe revelado pelo Espírito Santo que não morreria sem primeiro ver o Cristo do Senhor.
27 Mwozo wa Ruhanga yeebembeeri̱ Si̱myoni̱, aleke eingire mu Yeekaru. Babyeru̱ ba mwana Yesu̱, boodede bei̱ngi̱i̱ri̱ hamwenya na mwana. Baamu̱leeti̱ri̱ ku̱mu̱hayo hali Mukama, nka kiragiro kya Mu̱sa, ku̱kyaragi̱rengi̱.
27 Impelido pelo Espírito Santo, foi ao templo. E tendo os pais apresentado o menino Jesus, para cumprirem a respeito dele os preceitos da lei,
28 Si̱myoni̱ b̯u̱yaaweeni̱ mwana Yesu̱, yaamu̱senga, yaahaariiza Ruhanga naakoba,
28 tomou-o em seus braços e louvou a Deus nestes termos:
29 “Mukama wange, ki̱weeragi̱ri̱ ki̱dwerereeri̱,
29 Agora, Senhor, deixai o vosso servo ir em paz, segundo a vossa palavra.
30 hab̯wakubba mbweni̱, nyeewoneeri̱ mu̱ju̱ni̱
30 Porque os meus olhos viram a vossa salvação
31 Omuteekaniize, bantu bamuwone.
31 que preparastes diante de todos os povos,
32 Akwi̱za kubba, nka kyererezi̱,
32 como luz para iluminar as nações, e para a glória de vosso povo de Israel.
33 Bbaa mwana na maa mwana b̯u̱beegwi̱ri̱ bigambu bya Si̱myoni̱ yaabazi̱ri̱ ku Yesu̱, baahu̱ni̱ri̱i̱ri̱ hoi̱.
33 Seu pai e sua mãe estavam admirados das coisas que dele se diziam.
34 Kasi Si̱myoni̱ yaabasabira mu̱gi̱sa kandi yaaweera Mali̱ya, maa mwana yati, “Ruhanga ateeri̱ho mwana yogo aleke Bei̱saleeri̱ banene abei̱rye hansi, kandi de banene muli bo, ababyokye. Kandi amu̱teeri̱ho abbe kyakuwoneraho ki̱ru̱gi̱ri̱ hali Ruhanga, kya bantu banene balisuula kwikiriza,
34 Simeão abençoou-os e disse a Maria, sua mãe: Eis que este menino está destinado a ser uma causa de queda e de soerguimento para muitos homens em Israel, e a ser um sinal que provocará contradições,
35 aleke biteekerezu bya bantu banene byewone hasyanu̱. Kandi we Mali̱ya, olikwatwa nnaku ginene hoi̱, weezegwe nka muntu atu̱u̱ti̱i̱rwe mpirima gyobi ha mutima.”
35 a fim de serem revelados os pensamentos de muitos corações. E uma espada transpassará a tua alma.
36 Kandi haalingiho mu̱kali̱ mu̱ragu̱ri̱ wa Ruhanga gi̱beetengi̱ Aana. Aana yogwo yaali muhara wa Fanweri̱, b̯u̱b̯wo Fanweri̱ yo, naali wa mu luganda lwʼAseeri̱. Aana, yaali agu̱lu̱u̱si̱ri̱ hoi̱. Mu b̯wi̱re b̯wamwe b̯wa kutungwa, yaamaari̱ myaka musanju mu maka gaamwe, i̱baawe yaakwa.
36 Havia também uma profetisa chamada Ana, filha de Fanuel, da tribo de Aser; era de idade avançada.
37 Kuruga hahwo yei̱ceeri̱ naali mu̱kaamu̱kwere, yaadoosya myaka kinaanei na minei, mya b̯u̱handu̱. Aana atakarugenge mu Yeekaru, yei̱calengi̱ naaramya, ateeri̱ho na kusiiba. Mu ku̱ramya kwamwe, yaahaari̱i̱zengi̱ Mukama i̱jolo na mwinsi, naasaba atakudya.
37 Depois de ter vivido sete anos com seu marido desde a sua virgindade, ficara viúva, e agora com oitenta e quatro anos não se apartava do templo, servindo a Deus noite e dia em jejuns e orações.
38 Mu b̯wi̱re b̯wob̯wo b̯wonyi̱ni̱ yei̱zi̱ri̱ mu Yeekaru, yaatandika kuhaariiza Ruhanga. Aana, ali na bigambu bi̱yaabazi̱ri̱, bikukwatagana na mwana Yesu̱. Bi̱byo bigambu yaabi̱weereeri̱ bantu bensei̱ banyakubba bali̱ndi̱ri̱i̱ri̱ Ruhanga acungure bantu ba Yeru̱salemu̱.
38 Chegando ela à mesma hora, louvava a Deus e falava de Jesus a todos aqueles que em Jerusalém esperavam a libertação.
39 B̯u̱baamaari̱ ku̱doosereerya bintu byensei̱, nka kiragiro kya Mukama ku̱kyaragi̱rengi̱, Yozefu̱ na Mali̱ya baaku̱bi̱ri̱yo mu rub̯uga lwa kwamwab̯u, lwa Nazareeti̱, mu Galilaaya.
39 Após terem observado tudo segundo a lei do Senhor, voltaram para a Galiléia, à sua cidade de Nazaré.
40 Mwana yaahandi̱ri̱ mu mubiri, yaabba na maani, yaataho na kubba mu̱kengeb̯u̱ hoi̱ na Ruhanga yaamuha mu̱gi̱sa.
40 O menino ia crescendo e se fortificava: estava cheio de sabedoria, e a graça de Deus repousava nele.
41 Babyeru̱ ba Yesu̱ baagyendengi̱ Yeru̱salemu̱ b̯uli mwaka. Baagyendengi̱ mu B̯u̱genyi̱ b̯wa Kurab̯waho.
41 Seus pais iam todos os anos a Jerusalém para a festa da Páscoa.
42 Yesu̱ b̯uyaali na myaka i̱ku̱mi̱ na mibiri, babyeru̱ baamwe baagyendi̱ri̱ ku b̯u̱b̯wo b̯u̱genyi̱, nka ngesu gyab̯u kugyalingi. Yesu̱ yoodede, baagyendi̱ri̱ nayo.
42 Tendo ele atingido doze anos, subiram a Jerusalém, segundo o costume da festa.
43 B̯u̱genyi̱ b̯u̱b̯wamali̱ki̱ri̱, baasetuka kwi̱ra kwamu̱gi̱. B̯ubaali ni̱bakwi̱ra, baakyegi̱ri̱ kwahi Yesu̱ nka kuyaali asi̱geeri̱yo Yeru̱salemu̱.
43 Acabados os dias da festa, quando voltavam, ficou o menino Jesus em Jerusalém, sem que os seus pais o percebessem.
44 Baagyendi̱ri̱ lugyendu lwa kiro ki̱mwei̱ nibakuteekereza nti Yesu̱ bali nayo mu kitebe kya bantu banyakubba nabo mu lu̱lwo lugyendu. B̯u̱baagyendi̱ri̱ lugyendu lwa kiro ki̱mwei̱, baatandika ku̱toolya Yesu̱. Baamu̱tooleerye mu beiju baamwe na mu banywani baamwe.
44 Pensando que ele estivesse com os seus companheiros de comitiva, andaram caminho de um dia e o buscaram entre os parentes e conhecidos.
45 B̯u̱baalemeerwe ku̱mwagya, baaku̱bayo Yeru̱salemu̱, baagyenda mu mei̱so na ku̱mu̱toolya.
45 Mas não o encontrando, voltaram a Jerusalém, à procura dele.
46 Hei̱nyu̱ma gya biro bisatu, baamwagi̱i̱rye mu Yeekaru. Baamwagi̱i̱rye ei̱cali̱i̱ri̱ na beegesa ba biragiro. Yaali naakwetegeerya bya beegesa bi̱baabazengi̱, kandi naaku̱bab̯u̱u̱lya bi̱b̯u̱u̱lyo.
46 Três dias depois o acharam no templo, sentado no meio dos doutores, ouvindo-os e interrogando-os.
47 Bantu bensei̱ banyakubba ni̱baku̱mwetegeerya, baahu̱ni̱ri̱i̱ri̱ hoi̱. Kinyakubahuniriza, gaali magezi̱ gaamwe kubba ganene, hamwenya na mu̱li̱ngo gu̱yaabei̱rengi̱mwo bi̱b̯u̱u̱lyo.
47 Todos os que o ouviam estavam maravilhados da sabedoria de suas respostas.
48 Babyeru̱ baamwe b̯u̱baamu̱weeni̱, baahu̱ni̱ri̱i̱ri̱ hoi̱. Mwomwo Mali̱ya yaamu̱b̯u̱u̱lya, “Mwana wange, hab̯waki otu̱koori̱ yati? Gya na bbaawu twi̱ceeri̱ ni̱tu̱ku̱ku̱toolya, twelali̱ki̱ri̱i̱ri̱ hoi̱.”
48 Quando eles o viram, ficaram admirados. E sua mãe disse-lhe: Meu filho, que nos fizeste?! Eis que teu pai e eu andávamos à tua procura, cheios de aflição.
49 Mwomwo Yesu̱ yaabei̱ramwo, yaakoba, “Hab̯waki mwi̱ceeri̱ ni̱mu̱ntoolya?” Mwakyegi̱ri̱ kwahi, nka kunkuteekwa kubba haha, mu nnyu̱mba gya Bbaabba?
49 Respondeu-lhes ele: Por que me procuráveis? Não sabíeis que devo ocupar-me das coisas de meu Pai?
50 Bei̱tu̱ bo babyeru̱ baamwe, batakeetegereze, makuru ga bigambu bi̱yaabei̱ri̱ri̱mu.
50 Eles, porém, não compreenderam o que ele lhes dissera.
51 Mwomwo Yesu̱ yeemuka nabo Nazareeti̱, kandi yeicala naaboorobera. Maa Yesu̱, yaateeri̱ bi̱byo bintu byenseenya ha mutima gwamwe.
51 Em seguida, desceu com eles a Nazaré e lhes era submisso. Sua mãe guardava todas estas coisas no seu coração.
52 Yesu̱ yaagyenda mu mei̱so na kuhanda mu mubiri na kubba mu̱gezi̱. Ruhanga na bantu, baamusemereerwa.
52 E Jesus crescia em estatura, em sabedoria e graça, diante de Deus e dos homens.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.