Gênesis 31
Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs VC
1 Yakobbo yeegwi̱ri̱ batabani̱ ba Labbani̱ nibakubaza nibakoba yati, “Yakobbo agu̱daheeri̱ yaatyo hab̯wa itungu lya bbaabba li̱yaatweri̱.”
1 Jacó ouviu as palavras dos filhos de Labão, que diziam: "Jacó tomou tudo o que é de nosso pai, e é às suas custas que ele se tornou de tal forma rico."
2 Kindi Yakobbo yeetegeri̱i̱ze Labbani̱ nka kwataalinayo mukagu nka b̯u̱di̱.
2 Observou também, pela fisionomia de Labão, que este não tinha mais para com ele os sentimentos de antes.
3 Kasi Mukama yaaweera Yakobbo naakoba yati, “Weemuka mu nsi gya kwamwenyu̱, mu banyaruganda baamu nyeicalanga hamwei̱ nawe.”
3 O Senhor disse a Jacó: "Volta para a terra dos teus pais, para a tua parentela, e eu estarei contigo."
4 Nahaahwo, Yakobbo yaatu̱mi̱ri̱ bamwetere Lakeeri̱ na Leeya, aleke barombere mwi̱li̱si̱i̱ryo hali magana gaamwe gaali.
4 Então Jacó mandou Raquel e Lia vir ao campo junto dos seus rebanhos:
5 Kasi yaakoba yati, “Nkuwona bbaaweenyu̱ takyakangiira maku̱ni̱ nka b̯u̱di̱, bei̱tu̱ Ruhanga wa bbaabba tandu̱gi̱ri̱ho.
5 "Vejo, disse-lhes ele, pelo semblante de vosso pai, que ele não é mais para comigo o mesmo que antes. Mas o Deus de meu pai está comigo.
6 Kandi mu̱kyegi̱ri̱ nka ku̱nkoleeri̱ bbaaweenyu̱ na maani gange gensei̱.
6 Sabeis que servi a vosso pai o melhor que pude,
7 Bbaaweenyu̱ anzi̱bi̱ri̱ mirundi minene. Mpeera gyange yaakagihindula mirundi i̱ku̱mi̱. Bei̱tu̱ Ruhanga atakamwikirize kumputaaza.
7 enquanto ele zombou de mim, mudando dez vezes o meu salário; mas Deus não lhe permitiu causar-me prejuízo.
8 Labbani̱ b̯u̱yaakakobanga yati, ‘Ndikusasula na magana ga rangi̱ zikwahukana ha mibiri.’ Magana gensei̱ gaabyalengi̱ b̯wana wa rangi̱ zikwahukana ha mibiri. B̯undi yaakakobanga yati, ‘Ndikusasula na zi̱byali̱i̱rwe nizili kitanga.’ Magana gensei̱ nigabyala b̯wana nib̯uli kitanga.
8 Quando ele dizia: os animais malhados serão o teu salário, todas as ovelhas davam à luz cordeiros malhados, e se dizia: os animais riscados serão o teu salário, todas as ovelhas davam à luz cordeiros riscados.
9 Kwokwo yatyo Ruhanga yaatoori̱ho bbaaweenyu̱ magana gaamwe, yaaganzi̱ri̱i̱rya.
9 Foi Deus mesmo que tomou o rebanho de vosso pai para me dar.
10 I̱jolo li̱mwei̱ nyaalooti̱ri̱. B̯wali b̯u̱su̱mi̱ b̯wa magana kwema. Mu kilooto, nyaaweeni̱ mbu̱li̱ zidulu nizili kitanga na za marangi̱ gakwahukana.
10 No tempo em que os animais deviam conceber, eu levantava os olhos e via em sonhos que os bodes que cobriam as cabras eram listados, malhados e manchados.
11 Nahaahwo, malayika wa Ruhanga yambwereeri̱ na mu kilooto naakoba yati, ‘Yakobbo,’ nyei̱ramwo ninkoba yati, ‘Ndi haha!’
11 Um anjo de Deus disse-me em sonhos: Jacó! Eis-me aqui, respondi.
12 Malayika yaakoba yati, ‘Byokya mei̱so gaamu owone mbu̱li̱ zidulu zi̱kwemya, zili kitanga na za marangi̱ gakwahukana. Nkukusagika hab̯wakubba mbweni̱ bibiibi bya Labbani̱ aku̱koori̱.
12 Levanta os olhos e vê: todos os bodes que cobrem as cabras são listados, malhados e manchados, porque eu vi tudo o que te fez Labão.
13 Gyagya Ruhanga wa Bbeseeri̱, cali waabbwomeri̱ nkondo gyei̱hi̱ga gya kwi̱zu̱kya maku̱ta kandi wandahirira. Nahab̯waki̱kyo byoka oruge mu gigi nsi, weemuke kwamwenyu̱.’ ”
13 Eu sou o Deus de Betel, onde tu me consagraste uma estela e me fizeste um voto. Agora, vamos, sai daqui e volta para a terra de tua família."
14 Kasi Lakeeri̱ na Leeya baaweera Yakobbo nibakoba yati, “Bbaaweetu̱ tali na kyalituha ku̱dooosya b̯wali̱kwa
14 Raquel e Lia responderam: "Resta-nos porventura ainda alguma parte de herança na casa de nosso pai?
15 Hataati̱ akutuwona nka banyamahanga. Waamu̱kooleeri̱ na maani aleke otutunge nka bakalwo. Yaatwi̱bi̱ri̱ nawe yaakwi̱ba.
15 Não nos tratou ele como estrangeiras, vendendo-nos e devorando o nosso dinheiro?
16 Bintu byensei̱ Ruhanga bi̱yaatoori̱ho bbaaweetu̱, bi̱i̱ri̱ri̱ byetu̱ hamwei̱ na baana beetu̱, kyensei̱ kya Ruhanga ki̱yaaku̱ragi̱i̱ri̱ oki̱kole.”
16 Toda a riqueza, que Deus tomou de nosso pai, é para nós e para nossos filhos. Faze, pois, o que Deus te disse."
17 Nahaahwo, Yakobbo yaateeri̱ mu̱kalwe na baana baamwe ha ngamira, baasetuka.
17 Levantou-se, pois, Jacó, e fez montar seus filhos e suas mulheres nos camelos.
18 Yaatweri̱ igana lyamwei̱ neitungo lyamwe lyensei̱ liyaali nalyo mu Padanaramu, yaagyenda mu nsi gya Kanani̱ b̯u bbaawe I̱saka.
18 Levou consigo todos os seus rebanhos, todos os bens que tinha ajuntado, o rebanho que lhe pertencia, adquirido em Padã-Arã, e partiu para junto de seu pai Isaac, na terra de Canaã.
19 Batakasetu̱ki̱ri̱ Labbani̱ yaagyendi̱ri̱ kusala byoza bya ntaama zaamwe. B̯uyaali ataloho Lakeeri̱ yeebi̱ri̱ baruhanga ba Labbani̱ yaaramyengi̱.
19 Raquel, aproveitando um momento em que seu pai fora tosquiar suas ovelhas, roubou os terafim de seu pai;
20 Yakobbo yaagobeerye Labbani̱, Mu̱raami̱i̱ni̱ atakamuhwetulire nka kwalimwo kwemuka.
20 e Jacó enganou Labão, o arameu, ocultando-lhe sua fuga.
21 Yei̱ru̱ka na bintu byamwe byensei̱ biyaali nabyo, yambu̱ki̱ri̱ mugira Efu̱raati̱, yaagyenda ali̱ngi̱ri̱i̱ri̱ mu nsi za mu nsahu za Gi̱ryadi̱.
21 Fugindo, pois, com tudo o que era seu, atravessou o rio e dirigiu-se para a montanha de Galaad.
22 Kiro kyakasatu Labbani̱ b̯u̱baamu̱weereeri̱ Yakobbo nka kwagyendi̱ri̱,
22 Três dias depois, soube Labão da fuga de Jacó.
23 Yaatweri̱ banyaruganda baamwe, baamuhondera hab̯wa biro musanju, batakamu̱kweti̱ mu nsi gya nsahu za Gi̱ryadi̱.
23 E, tomando consigo seus irmãos, perseguiu-o durante sete dias de marcha, e alcançou-o na montanha de Galaad.
24 Bei̱tu̱ mu b̯wi̱re b̯wei̱jolo, Ruhanga yeezolokeerye hali Labbani̱ Mu̱raami̱i̱ni̱ mu kilooto, yaamuweera naakoba yati, “Weerinda hoi̱ otaweera Yakobbo kintu kindi kyensei̱ kibiibi rundi kirungi.”
24 Deus, porém, apareceu num sonho noturno a Labão, o arameu, e disse-lhe: "Guarda-te de dizer algo a Jacó."
25 Labbani̱ yaadwerereeri̱ Yakobbo. Mu kasu̱mi̱ kakwo, Yakobbo yaali abi̱mbi̱ri̱ heema mu nsi gya nsahu, Labbani̱ na banyaruganda baamwe na yo yaabi̱mbi̱ri̱ gyab̯u mu nsi gya nsahu za Gi̱ryadi̱.
25 Labão alcançou, pois, Jacó. Este havia levantado sua tenda na montanha, enquanto Labão e seus irmãos tinham plantado a sua na montanha de Galaad.
26 Kasi Labbani̱ yaab̯u̱u̱lya Yakobbo naakoba yati, “Hab̯waki waakoori̱ ki̱kyo? Ongobeerye waatwala bahara bange nka bantu bawanyagi̱ri̱ mu b̯ulemu?
26 Labão disse a Jacó: "Que fizeste? Tu me enganaste, e conduziste minhas filhas como prisioneiras de guerra!
27 Kyani kinyaakukuha kwezi̱ba, nyaku̱bbeeri̱ ntaku̱ragi̱ri̱ na byembu na kusemererwa, na ndi̱ngi̱di̱ na ndongo?
27 Por que fugiste dessa forma, e me lograste em lugar de me avisar? Eu te teria despedido com manifestações de júbilo e com cânticos, ao som do tamborim e da harpa.
28 Hab̯waki otanzi̱ki̱ri̱i̱ze nkaraga bahara bange na beizukulu bange? Okoori̱ ki̱tadoori̱.
28 Não me deixaste beijar meus filhos e minhas filhas! Procedeste como um insensato.
29 Ndi na b̯u̱sobozi̱ kukukoraho kabii, bei̱tu̱ Ruhanga wa bbaawu yambwereeri̱ naakoba yati, ‘Weerinda hoi̱ otaweera Yakobbo kintu kindi kyensei̱ kibiibi rundi kirungi.’
29 Eu poderia agora fazer-vos mal, mas o Deus de teu pai disse-me na última noite: Guarda-te de dizer algo a Jacó.
30 Hataati̱ kandi ondu̱gi̱ri̱ho waagyenda, oi̱ceeri̱ niwendyanga hoi̱ kwemuka kwamwenyu̱, bei̱tu̱ hab̯waki wei̱bi̱ri̱ baruhanga bange?”
30 E, se partiste somente porque tinhas saudade da casa paterna, então por que roubaste os meus deuses?"
31 Yakobbo yei̱ri̱ri̱mwo Labbani̱ naakoba yati, “Nyati̱i̱nengi̱, nintekerezanga nti osobora ku̱ndwani̱sya ontooleho bahara baamu byampaka.
31 Jacó respondeu-lhe: "Tive medo, ao pensar que poderias tirar-me tuas filhas;
32 Kakubba waagya muntu wondi yensei̱ ali na baruhanga baamu, yogwo muntu akwi̱za ku̱kwa b̯u̱kwi̱. Mu mei̱so ga batabani̱ beetu̱, nahab̯waki̱kyo, weewonira b̯uli kikweteb̯wa kyamu, ki̱wagi̱i̱rye mu bintu byetu̱ osenge otwale.” Bei̱tu̱ Yakobbo yaali ateegi̱ri̱ Lakeeri̱ nka kwei̱bi̱ri̱ baruhanga ba bbaawe.
32 quanto aos teus deuses, porém, seja morto aquele que os tiver consigo! Examina o que está comigo, em presença de nossos parentes, e retoma o que é teu." Ora, Jacó ignorava o roubo de Raquel.
33 Nahab̯waki̱yo, Labbani̱ yaagyendi̱ri̱ yaatolereerya mu heema gya Yakobbo, gya Leeya, na mu heema gya bazaana babiri, bei̱tu̱ atakazaagye. Kasi yaaruga mu heema gya Leeya yeingira mu gya Lakeeri̱.
33 Labão entrou na tenda de Jacó, na de Lia e na das duas escravas, mas nada encontrou. Saindo da tenda de Lia, entrou na de Raquel.
34 Lakeeri̱ yaali amaari̱ ku̱bi̱sa bi̱si̱sani̱ bya baruhanga ba kwamwab̯u, ku musagu gwa ngamira, abi̱i̱cali̱i̱ri̱, Labbani̱ yaatolerereerye bei̱tu̱ atakabaagye.
34 Esta havia tomado os terafim e, colocando-os na sela do camelo, sentou-se em cima. Labão revistou toda a tenda, sem nada encontrar.
35 Lakeeri̱ yaaweereeri̱ bbaawe naakoba yati, “Bbaabba otankwatirwa ki̱ni̱ga, b̯utemeera mu mei̱so gaamu, hab̯wakubba ndi mu nsonga.” Bei̱tu̱ Labbani̱ yaatoleerye baruhanga baamwe ataku̱baagya.
35 Raquel disse ao seu pai: "Não se irrite o meu senhor, se não posso levantar-me em sua presença, pois acho-me agora com a indisposição que costuma vir às mulheres." Revistou, pois, mas não encontrou os terafim.
36 Nahaahwo, Yakobbo yaakwati̱i̱rwe ki̱ni̱ga, yaajumbutukira Labbani̱ naakoba yati, “Ki̱nyasobeerye kyokyo kilahi, nyagu̱mi̱ri̱ musangu ki, oleke ompondere?
36 Jacó encolerizou-se então contra Labão, e acabrunhou-o de censuras: "Qual é o meu crime?, disse-lhe ele. Qual é o meu pecado, para que te irrites desse modo contra mim?
37 Otoolereerye b̯uli ki̱mwei̱, mu bintu byange byensei̱, bi̱kyani̱ bi̱wagi̱i̱ryemwo bya mu nnyu̱mba gyamu, bite hasyanu̱ mu mei̱so ga baluganda beetu̱ aleke baturamure?
37 Revistaste todas as minhas bagagens: que encontraste do que é teu? Mostra-me aqui em presença de meus parentes e dos teus, e sejam eles juízes entre nós dois.
38 Mmaari̱ nawe myaka maku̱mi̱ gabiri, tihakabbangaho ntaama, rundi mbu̱li̱ gyamu gyensei̱ ginyaakutorooga, kandi tinkadyanga mpaya gya ntaama mwigana lyamu.
38 Há vinte anos que estou em tua casa: tuas ovelhas e tuas cabras não abortaram, não comi os carneiros do teu rebanho.
39 B̯uli ntaama, rundi mbu̱li̱ gyensei̱ gi̱nyakwi̱twa kisolo, rundi gi̱bei̱bi̱ri̱, habbe mwinsi rundi i̱jolo nyaagi̱ku̱saswi̱ri̱.
39 Nunca te trouxe os animais estraçalhados pelas feras. Eu os repunha, pois tu o exigias, quer fossem roubados de dia, quer de noite.
40 Kwokwo yatyo nyei̱ceeri̱ mu kingeere ni̱ki̱nzokya kandi ni̱nsu̱u̱twa mpehu gyei̱jolo, b̯ulo ni̱b̯u̱nsyerekeera mu mei̱so.
40 Eu era queimado de dia pelo calor, e de noite pelo frio, e o sono fugia dos meus olhos.
41 Mu myaka maku̱mi̱ gabiri, ganyaamaari̱ mu nnyu̱mba gyamu, nyaaku̱koleeri̱ milimo kumala myaka i̱ku̱mi̱ na minei, kwokwo ntunge bahara baamu babiri, kandi myaka mukaaga, nyami̱maari̱ ni̱nku̱li̱i̱sya magana gaamu, mu kasu̱mi̱ kakwo kensei̱, mpeera gyange waagi̱hi̱ngi̱si̱i̱rye mirundi i̱ku̱mi̱
41 Eis já vinte anos que estou em tua casa; servi-te catorze anos por tuas duas filhas, seis anos pelos teus rebanhos, e dez vezes modificaste o meu salário.
42 Kabbenge Ruhanga wa bbaabba I̱bbu̱rahi̱mu̱, Ruhanga wʼI̱saka, atambereeri̱ho, mananu kwo waaku̱bbeeri̱ ombi̱ngi̱ri̱ ntali na kantu kensei̱, Ruhanga yaaweeni̱ mutima gwange, na milimo mi̱nyakoori̱, kyokyo yaaku̱hani̱ri̱ i̱jolo.”
42 Se o Deus de meu pai, o Deus de Abraão, o Deus terrível de Isaac não se tivesse posto de meu lado, tu me terias hoje despedido com as mãos vazias. Deus viu minhas penas e meus trabalhos, e na última noite ele pronunciou-se.
43 Labbani̱ yei̱ri̱ri̱mwo Yakobbo naakoba yati, “Bahala bab̯wo bahara bange, baana bab̯wo bange, gagwo magana ga ntaama na mbu̱li̱ gensei̱ gange, na byensei̱ bi̱byo byokuwona byange, hataati̱ bahara bange rundi baana baab̯u banyakubabyala mbakoore kyani?
43 Labão respondeu a Jacó: "Estas filhas são minhas filhas, estes filhos, meus filhos, e estes rebanhos, meus rebanhos: tudo o que vês é meu. Que farei eu agora contra minhas filhas, ou contra os filhos que elas deram ao mundo?
44 Hataati̱ gya nawe, leka tukore ndagaanu, gibbe b̯u̱kei̱so hakati̱ gyetu̱.”
44 Vamos, façamos juntos um pacto que nos sirva de testemunho a nós dois."
45 Yakobbo yaakweti̱ i̱hi̱ga, yaalisimba aleke libbe kyakwi̱zu̱ki̱raho.
45 Jacó tomou uma pedra e erigiu-a em estela,
46 Yakobbo yaaweereeri̱ banyaruganda baamwe naakoba yati, “Mu̱soorooze mahi̱ga.” Bu̱bagasooroozi̱ri̱, gaatu̱u̱ma, baadi̱i̱ri̱ bidyo bei̱cali̱i̱ri̱ ku gi̱gyo ntuumo.
46 e disse aos seus parentes: "Trazei pedras." E, tendo juntado muitas, fizeram um monte, sobre o qual comeram.
47 Gi̱gyo ntuumo gya mahi̱ga, Labbani̱ yaagyeti̱ri̱ ibara Yegera-sahadu̱sa, bei̱tu̱ kandi yo Yakobbo yaagyeta Galeedi̱.
47 Labão chamou-o Yegar-Saaduta, e Jacó, Galaad.
48 Labbani̱ yaakobi̱ri̱ yati, “Kuruga na hataati̱, ntuumo gya mahi̱ga gi̱gyo, gyogyo gyabbanga b̯u̱kei̱so b̯wetu̱.” Nahahwo yaagyeti̱ri̱ ibara Galeedi̱,
48 Labão disse: "Este monte é hoje testemunha entre mim e ti",e por isso deu-se-lhe o nome de Galaad,
49 kandi i̱hi̱ga yaalyeta Mizipa, hab̯wakubba yaakobi̱ri̱ yati, “Mukama atulinde b̯utwakahukana haha.
49 e também Mitspa, porque Labão disse ainda: "Que o Senhor nos vigie a nós ambos, quando nós nos tivermos despedido um do outro.
50 B̯woli̱wonawonesya bahara bange, rundi okabagerekaho bakali̱ bandi, nab̯uhakabba hataloho muntu wondi yensei̱, oi̱zu̱ke Ruhanga yooyo mu̱kei̱so weetu̱.”
50 Se maltratares minhas filhas, e se tomares outras mulheres além delas, não é um homem que estará conosco. Mas toma cuidado, pois é Deus que será testemunha entre nós."
51 Kasi Labbani̱ yaaweera Yakobbo naakoba yati, “Wona gi̱gyo ntuumo gya mahi̱ga, gi̱nteeri̱ hakati̱ waagya nawe nka ki̱zu̱kyo.
51 Labão disse ainda a Jacó: "Vês este monte de pedras e esta estela que levantei entre mim e ti.
52 Gi̱gyo ntuumo gya mahi̱ga b̯uli b̯u̱kei̱so kwolokya tindigyakaalya nkei̱za rubaju lwamu kukuhuutaaza. Nawe otaligyakaalya okei̱za rubaju lwange kumputaaza.
52 Este monte é testemunho, e igualmente esta estela, de que eu não ultrapassarei este monte para o teu lado, e que tu não ultrapassarás este monte e esta estela para o meu lado para nos fazer mal.
53 Ruhanga wʼI̱bbu̱rahi̱mu̱, Ruhanga wa Nahoori̱ kandi Ruhanga wa bahaaha baab̯u, tu̱ramu̱re.” Nahaahwo, Yakobbo yaarahi̱i̱ri̱ mwibara lya Ruhanga wa bbaawe I̱saka yaaramyengi̱.
53 O Deus de Abraão, o Deus de Nacor, o Deus de seus pais seja juiz entre nós!" E Jacó jurou pelo Deus terrível de Isaac.
54 Yakobbo yeeti̱ri̱ kisolo, yaakihonga ha lu̱lwo lusahu, yeeta banyaruganda baamwe kwi̱za kudya hamwei̱ nayo, baadi̱i̱ri̱ kandi baalaalayoona.
54 Ofereceu um sacrifício sobre a montanha e convidou seus parentes para comer. Comeram e passaram a noite na montanha.
55 B̯wi̱re b̯u̱b̯wakeeri̱, Labbani̱ yaabyoki̱ri̱ yanywegera bahara na beizukulu baamwe yaabaha mu̱gi̱sa yeemuka.
55 No dia seguinte pela manhã, Labão beijou seus filhos e suas filhas; abençoou-os e retomou o caminho de sua casa.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 31, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.