Gênesis 31
Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs ARA
1 Yakobbo yeegwi̱ri̱ batabani̱ ba Labbani̱ nibakubaza nibakoba yati, “Yakobbo agu̱daheeri̱ yaatyo hab̯wa itungu lya bbaabba li̱yaatweri̱.”
1 Então, ouvia Jacó os comentários dos filhos de Labão, que diziam: Jacó se apossou de tudo o que era de nosso pai; e do que era de nosso pai juntou ele toda esta riqueza.
2 Kindi Yakobbo yeetegeri̱i̱ze Labbani̱ nka kwataalinayo mukagu nka b̯u̱di̱.
2 Jacó, por sua vez, reparou que o rosto de Labão não lhe era favorável, como anteriormente.
3 Kasi Mukama yaaweera Yakobbo naakoba yati, “Weemuka mu nsi gya kwamwenyu̱, mu banyaruganda baamu nyeicalanga hamwei̱ nawe.”
3 E disse o Senhor a Jacó: Torna à terra de teus pais e à tua parentela; e eu serei contigo.
4 Nahaahwo, Yakobbo yaatu̱mi̱ri̱ bamwetere Lakeeri̱ na Leeya, aleke barombere mwi̱li̱si̱i̱ryo hali magana gaamwe gaali.
4 Então, Jacó mandou vir Raquel e Lia ao campo, para junto do seu rebanho,
5 Kasi yaakoba yati, “Nkuwona bbaaweenyu̱ takyakangiira maku̱ni̱ nka b̯u̱di̱, bei̱tu̱ Ruhanga wa bbaabba tandu̱gi̱ri̱ho.
5 e lhes disse: Vejo que o rosto de vosso pai não me é favorável como anteriormente; porém o Deus de meu pai tem estado comigo.
6 Kandi mu̱kyegi̱ri̱ nka ku̱nkoleeri̱ bbaaweenyu̱ na maani gange gensei̱.
6 Vós mesmas sabeis que com todo empenho tenho servido a vosso pai;
7 Bbaaweenyu̱ anzi̱bi̱ri̱ mirundi minene. Mpeera gyange yaakagihindula mirundi i̱ku̱mi̱. Bei̱tu̱ Ruhanga atakamwikirize kumputaaza.
7 mas vosso pai me tem enganado e por dez vezes me mudou o salário; porém Deus não lhe permitiu que me fizesse mal nenhum.
8 Labbani̱ b̯u̱yaakakobanga yati, ‘Ndikusasula na magana ga rangi̱ zikwahukana ha mibiri.’ Magana gensei̱ gaabyalengi̱ b̯wana wa rangi̱ zikwahukana ha mibiri. B̯undi yaakakobanga yati, ‘Ndikusasula na zi̱byali̱i̱rwe nizili kitanga.’ Magana gensei̱ nigabyala b̯wana nib̯uli kitanga.
8 Se ele dizia: Os salpicados serão o teu salário, então, todos os rebanhos davam salpicados; e se dizia: Os listados serão o teu salário, então, os rebanhos todos davam listados.
9 Kwokwo yatyo Ruhanga yaatoori̱ho bbaaweenyu̱ magana gaamwe, yaaganzi̱ri̱i̱rya.
9 Assim, Deus tomou o gado de vosso pai e mo deu a mim.
10 I̱jolo li̱mwei̱ nyaalooti̱ri̱. B̯wali b̯u̱su̱mi̱ b̯wa magana kwema. Mu kilooto, nyaaweeni̱ mbu̱li̱ zidulu nizili kitanga na za marangi̱ gakwahukana.
10 Pois, chegado o tempo em que o rebanho concebia, levantei os olhos e vi em sonhos que os machos que cobriam as ovelhas eram listados, salpicados e malhados.
11 Nahaahwo, malayika wa Ruhanga yambwereeri̱ na mu kilooto naakoba yati, ‘Yakobbo,’ nyei̱ramwo ninkoba yati, ‘Ndi haha!’
11 E o Anjo de Deus me disse em sonho: Jacó! Eu respondi: Eis-me aqui!
12 Malayika yaakoba yati, ‘Byokya mei̱so gaamu owone mbu̱li̱ zidulu zi̱kwemya, zili kitanga na za marangi̱ gakwahukana. Nkukusagika hab̯wakubba mbweni̱ bibiibi bya Labbani̱ aku̱koori̱.
12 Ele continuou: Levanta agora os olhos e vê que todos os machos que cobrem o rebanho são listados, salpicados e malhados, porque vejo tudo o que Labão te está fazendo.
13 Gyagya Ruhanga wa Bbeseeri̱, cali waabbwomeri̱ nkondo gyei̱hi̱ga gya kwi̱zu̱kya maku̱ta kandi wandahirira. Nahab̯waki̱kyo byoka oruge mu gigi nsi, weemuke kwamwenyu̱.’ ”
13 Eu sou o Deus de Betel, onde ungiste uma coluna, onde me fizeste um voto; levanta-te agora, sai desta terra e volta para a terra de tua parentela.
14 Kasi Lakeeri̱ na Leeya baaweera Yakobbo nibakoba yati, “Bbaaweetu̱ tali na kyalituha ku̱dooosya b̯wali̱kwa
14 Então, responderam Raquel e Lia e lhe disseram: Há ainda para nós parte ou herança na casa de nosso pai?
15 Hataati̱ akutuwona nka banyamahanga. Waamu̱kooleeri̱ na maani aleke otutunge nka bakalwo. Yaatwi̱bi̱ri̱ nawe yaakwi̱ba.
15 Não nos considera ele como estrangeiras? Pois nos vendeu e consumiu tudo o que nos era devido.
16 Bintu byensei̱ Ruhanga bi̱yaatoori̱ho bbaaweetu̱, bi̱i̱ri̱ri̱ byetu̱ hamwei̱ na baana beetu̱, kyensei̱ kya Ruhanga ki̱yaaku̱ragi̱i̱ri̱ oki̱kole.”
16 Porque toda a riqueza que Deus tirou de nosso pai é nossa e de nossos filhos; agora, pois, faze tudo o que Deus te disse.
17 Nahaahwo, Yakobbo yaateeri̱ mu̱kalwe na baana baamwe ha ngamira, baasetuka.
17 Então, se levantou Jacó e, fazendo montar seus filhos e suas mulheres em camelos,
18 Yaatweri̱ igana lyamwei̱ neitungo lyamwe lyensei̱ liyaali nalyo mu Padanaramu, yaagyenda mu nsi gya Kanani̱ b̯u bbaawe I̱saka.
18 levou todo o seu gado e todos os seus bens que chegou a possuir; o gado de sua propriedade que acumulara em Padã-Arã, para ir a Isaque, seu pai, à terra de Canaã.
19 Batakasetu̱ki̱ri̱ Labbani̱ yaagyendi̱ri̱ kusala byoza bya ntaama zaamwe. B̯uyaali ataloho Lakeeri̱ yeebi̱ri̱ baruhanga ba Labbani̱ yaaramyengi̱.
19 Tendo ido Labão fazer a tosquia das ovelhas, Raquel furtou os ídolos do lar que pertenciam a seu pai.
20 Yakobbo yaagobeerye Labbani̱, Mu̱raami̱i̱ni̱ atakamuhwetulire nka kwalimwo kwemuka.
20 E Jacó logrou a Labão, o arameu, não lhe dando a saber que fugia.
21 Yei̱ru̱ka na bintu byamwe byensei̱ biyaali nabyo, yambu̱ki̱ri̱ mugira Efu̱raati̱, yaagyenda ali̱ngi̱ri̱i̱ri̱ mu nsi za mu nsahu za Gi̱ryadi̱.
21 E fugiu com tudo o que lhe pertencia; levantou-se, passou o Eufrates e tomou o rumo da montanha de Gileade.
22 Kiro kyakasatu Labbani̱ b̯u̱baamu̱weereeri̱ Yakobbo nka kwagyendi̱ri̱,
22 No terceiro dia, Labão foi avisado de que Jacó ia fugindo.
23 Yaatweri̱ banyaruganda baamwe, baamuhondera hab̯wa biro musanju, batakamu̱kweti̱ mu nsi gya nsahu za Gi̱ryadi̱.
23 Tomando, pois, consigo a seus irmãos, saiu-lhe no encalço, por sete dias de jornada, e o alcançou na montanha de Gileade.
24 Bei̱tu̱ mu b̯wi̱re b̯wei̱jolo, Ruhanga yeezolokeerye hali Labbani̱ Mu̱raami̱i̱ni̱ mu kilooto, yaamuweera naakoba yati, “Weerinda hoi̱ otaweera Yakobbo kintu kindi kyensei̱ kibiibi rundi kirungi.”
24 De noite, porém, veio Deus a Labão, o arameu, em sonhos, e lhe disse: Guarda-te, não fales a Jacó nem bem nem mal.
25 Labbani̱ yaadwerereeri̱ Yakobbo. Mu kasu̱mi̱ kakwo, Yakobbo yaali abi̱mbi̱ri̱ heema mu nsi gya nsahu, Labbani̱ na banyaruganda baamwe na yo yaabi̱mbi̱ri̱ gyab̯u mu nsi gya nsahu za Gi̱ryadi̱.
25 Alcançou, pois, Labão a Jacó. Este havia armado a sua tenda naquela montanha; também Labão armou a sua com seus irmãos, na montanha de Gileade.
26 Kasi Labbani̱ yaab̯u̱u̱lya Yakobbo naakoba yati, “Hab̯waki waakoori̱ ki̱kyo? Ongobeerye waatwala bahara bange nka bantu bawanyagi̱ri̱ mu b̯ulemu?
26 E disse Labão a Jacó: Que fizeste, que me lograste e levaste minhas filhas como cativas pela espada?
27 Kyani kinyaakukuha kwezi̱ba, nyaku̱bbeeri̱ ntaku̱ragi̱ri̱ na byembu na kusemererwa, na ndi̱ngi̱di̱ na ndongo?
27 Por que fugiste ocultamente, e me lograste, e nada me fizeste saber, para que eu te despedisse com alegria, e com cânticos, e com tamboril, e com harpa?
28 Hab̯waki otanzi̱ki̱ri̱i̱ze nkaraga bahara bange na beizukulu bange? Okoori̱ ki̱tadoori̱.
28 E por que não me permitiste beijar meus filhos e minhas filhas? Nisso procedeste insensatamente.
29 Ndi na b̯u̱sobozi̱ kukukoraho kabii, bei̱tu̱ Ruhanga wa bbaawu yambwereeri̱ naakoba yati, ‘Weerinda hoi̱ otaweera Yakobbo kintu kindi kyensei̱ kibiibi rundi kirungi.’
29 Há poder em minhas mãos para vos fazer mal, mas o Deus de vosso pai me falou, ontem à noite, e disse: Guarda-te, não fales a Jacó nem bem nem mal.
30 Hataati̱ kandi ondu̱gi̱ri̱ho waagyenda, oi̱ceeri̱ niwendyanga hoi̱ kwemuka kwamwenyu̱, bei̱tu̱ hab̯waki wei̱bi̱ri̱ baruhanga bange?”
30 E agora que partiste de vez, porque tens saudade da casa de teu pai, por que me furtaste os meus deuses?
31 Yakobbo yei̱ri̱ri̱mwo Labbani̱ naakoba yati, “Nyati̱i̱nengi̱, nintekerezanga nti osobora ku̱ndwani̱sya ontooleho bahara baamu byampaka.
31 Respondeu-lhe Jacó: Porque tive medo; pois calculei: não suceda que me tome à força as suas filhas.
32 Kakubba waagya muntu wondi yensei̱ ali na baruhanga baamu, yogwo muntu akwi̱za ku̱kwa b̯u̱kwi̱. Mu mei̱so ga batabani̱ beetu̱, nahab̯waki̱kyo, weewonira b̯uli kikweteb̯wa kyamu, ki̱wagi̱i̱rye mu bintu byetu̱ osenge otwale.” Bei̱tu̱ Yakobbo yaali ateegi̱ri̱ Lakeeri̱ nka kwei̱bi̱ri̱ baruhanga ba bbaawe.
32 Não viva aquele com quem achares os teus deuses; verifica diante de nossos irmãos o que te pertence e que está comigo e leva-o contigo. Pois Jacó não sabia que Raquel os havia furtado.
33 Nahab̯waki̱yo, Labbani̱ yaagyendi̱ri̱ yaatolereerya mu heema gya Yakobbo, gya Leeya, na mu heema gya bazaana babiri, bei̱tu̱ atakazaagye. Kasi yaaruga mu heema gya Leeya yeingira mu gya Lakeeri̱.
33 Labão, pois, entrou na tenda de Jacó, na de Lia e na das duas servas, porém não os achou. Tendo saído da tenda de Lia, entrou na de Raquel.
34 Lakeeri̱ yaali amaari̱ ku̱bi̱sa bi̱si̱sani̱ bya baruhanga ba kwamwab̯u, ku musagu gwa ngamira, abi̱i̱cali̱i̱ri̱, Labbani̱ yaatolerereerye bei̱tu̱ atakabaagye.
34 Ora, Raquel havia tomado os ídolos do lar, e os pusera na sela de um camelo, e estava assentada sobre eles; apalpou Labão toda a tenda e não os achou.
35 Lakeeri̱ yaaweereeri̱ bbaawe naakoba yati, “Bbaabba otankwatirwa ki̱ni̱ga, b̯utemeera mu mei̱so gaamu, hab̯wakubba ndi mu nsonga.” Bei̱tu̱ Labbani̱ yaatoleerye baruhanga baamwe ataku̱baagya.
35 Então, disse ela a seu pai: Não te agastes, meu senhor, por não poder eu levantar-me na tua presença; pois me acho com as regras das mulheres. Ele procurou, contudo não achou os ídolos do lar.
36 Nahaahwo, Yakobbo yaakwati̱i̱rwe ki̱ni̱ga, yaajumbutukira Labbani̱ naakoba yati, “Ki̱nyasobeerye kyokyo kilahi, nyagu̱mi̱ri̱ musangu ki, oleke ompondere?
36 Então, se irou Jacó e altercou com Labão; e lhe disse: Qual é a minha transgressão? Qual o meu pecado, que tão furiosamente me tens perseguido?
37 Otoolereerye b̯uli ki̱mwei̱, mu bintu byange byensei̱, bi̱kyani̱ bi̱wagi̱i̱ryemwo bya mu nnyu̱mba gyamu, bite hasyanu̱ mu mei̱so ga baluganda beetu̱ aleke baturamure?
37 Havendo apalpado todos os meus utensílios, que achaste de todos os utensílios de tua casa? Põe-nos aqui diante de meus irmãos e de teus irmãos, para que julguem entre mim e ti.
38 Mmaari̱ nawe myaka maku̱mi̱ gabiri, tihakabbangaho ntaama, rundi mbu̱li̱ gyamu gyensei̱ ginyaakutorooga, kandi tinkadyanga mpaya gya ntaama mwigana lyamu.
38 Vinte anos eu estive contigo, as tuas ovelhas e as tuas cabras nunca perderam as crias, e não comi os carneiros de teu rebanho.
39 B̯uli ntaama, rundi mbu̱li̱ gyensei̱ gi̱nyakwi̱twa kisolo, rundi gi̱bei̱bi̱ri̱, habbe mwinsi rundi i̱jolo nyaagi̱ku̱saswi̱ri̱.
39 Nem te apresentei o que era despedaçado pelas feras; sofri o dano; da minha mão o requerias, tanto o furtado de dia como de noite.
40 Kwokwo yatyo nyei̱ceeri̱ mu kingeere ni̱ki̱nzokya kandi ni̱nsu̱u̱twa mpehu gyei̱jolo, b̯ulo ni̱b̯u̱nsyerekeera mu mei̱so.
40 De maneira que eu andava, de dia consumido pelo calor, de noite, pela geada; e o meu sono me fugia dos olhos.
41 Mu myaka maku̱mi̱ gabiri, ganyaamaari̱ mu nnyu̱mba gyamu, nyaaku̱koleeri̱ milimo kumala myaka i̱ku̱mi̱ na minei, kwokwo ntunge bahara baamu babiri, kandi myaka mukaaga, nyami̱maari̱ ni̱nku̱li̱i̱sya magana gaamu, mu kasu̱mi̱ kakwo kensei̱, mpeera gyange waagi̱hi̱ngi̱si̱i̱rye mirundi i̱ku̱mi̱
41 Vinte anos permaneci em tua casa; catorze anos te servi por tuas duas filhas e seis anos por teu rebanho; dez vezes me mudaste o salário.
42 Kabbenge Ruhanga wa bbaabba I̱bbu̱rahi̱mu̱, Ruhanga wʼI̱saka, atambereeri̱ho, mananu kwo waaku̱bbeeri̱ ombi̱ngi̱ri̱ ntali na kantu kensei̱, Ruhanga yaaweeni̱ mutima gwange, na milimo mi̱nyakoori̱, kyokyo yaaku̱hani̱ri̱ i̱jolo.”
42 Se não fora o Deus de meu pai, o Deus de Abraão e o Temor de Isaque, por certo me despedirias agora de mãos vazias. Deus me atendeu ao sofrimento e ao trabalho das minhas mãos e te repreendeu ontem à noite.
43 Labbani̱ yei̱ri̱ri̱mwo Yakobbo naakoba yati, “Bahala bab̯wo bahara bange, baana bab̯wo bange, gagwo magana ga ntaama na mbu̱li̱ gensei̱ gange, na byensei̱ bi̱byo byokuwona byange, hataati̱ bahara bange rundi baana baab̯u banyakubabyala mbakoore kyani?
43 Então, respondeu Labão a Jacó: As filhas são minhas filhas, os filhos são meus filhos, os rebanhos são meus rebanhos, e tudo o que vês é meu; que posso fazer hoje a estas minhas filhas ou aos filhos que elas deram à luz?
44 Hataati̱ gya nawe, leka tukore ndagaanu, gibbe b̯u̱kei̱so hakati̱ gyetu̱.”
44 Vem, pois; e façamos aliança, eu e tu, que sirva de testemunho entre mim e ti.
45 Yakobbo yaakweti̱ i̱hi̱ga, yaalisimba aleke libbe kyakwi̱zu̱ki̱raho.
45 Então, Jacó tomou uma pedra e a erigiu por coluna.
46 Yakobbo yaaweereeri̱ banyaruganda baamwe naakoba yati, “Mu̱soorooze mahi̱ga.” Bu̱bagasooroozi̱ri̱, gaatu̱u̱ma, baadi̱i̱ri̱ bidyo bei̱cali̱i̱ri̱ ku gi̱gyo ntuumo.
46 E disse a seus irmãos: Ajuntai pedras. E tomaram pedras e fizeram um montão, ao lado do qual comeram.
47 Gi̱gyo ntuumo gya mahi̱ga, Labbani̱ yaagyeti̱ri̱ ibara Yegera-sahadu̱sa, bei̱tu̱ kandi yo Yakobbo yaagyeta Galeedi̱.
47 Chamou-lhe Labão Jegar-Saaduta; Jacó, porém, lhe chamou Galeede.
48 Labbani̱ yaakobi̱ri̱ yati, “Kuruga na hataati̱, ntuumo gya mahi̱ga gi̱gyo, gyogyo gyabbanga b̯u̱kei̱so b̯wetu̱.” Nahahwo yaagyeti̱ri̱ ibara Galeedi̱,
48 E disse Labão: Seja hoje este montão por testemunha entre mim e ti; por isso, se lhe chamou Galeede
49 kandi i̱hi̱ga yaalyeta Mizipa, hab̯wakubba yaakobi̱ri̱ yati, “Mukama atulinde b̯utwakahukana haha.
49 e Mispa, pois disse: Vigie o Senhor entre mim e ti e nos julgue quando estivermos separados um do outro.
50 B̯woli̱wonawonesya bahara bange, rundi okabagerekaho bakali̱ bandi, nab̯uhakabba hataloho muntu wondi yensei̱, oi̱zu̱ke Ruhanga yooyo mu̱kei̱so weetu̱.”
50 Se maltratares as minhas filhas e tomares outras mulheres além delas, não estando ninguém conosco, atenta que Deus é testemunha entre mim e ti.
51 Kasi Labbani̱ yaaweera Yakobbo naakoba yati, “Wona gi̱gyo ntuumo gya mahi̱ga, gi̱nteeri̱ hakati̱ waagya nawe nka ki̱zu̱kyo.
51 Disse mais Labão a Jacó: Eis aqui este montão e esta coluna que levantei entre mim e ti.
52 Gi̱gyo ntuumo gya mahi̱ga b̯uli b̯u̱kei̱so kwolokya tindigyakaalya nkei̱za rubaju lwamu kukuhuutaaza. Nawe otaligyakaalya okei̱za rubaju lwange kumputaaza.
52 Seja o montão testemunha, e seja a coluna testemunha de que para mal não passarei o montão para lá, e tu não passarás o montão e a coluna para cá.
53 Ruhanga wʼI̱bbu̱rahi̱mu̱, Ruhanga wa Nahoori̱ kandi Ruhanga wa bahaaha baab̯u, tu̱ramu̱re.” Nahaahwo, Yakobbo yaarahi̱i̱ri̱ mwibara lya Ruhanga wa bbaawe I̱saka yaaramyengi̱.
53 O Deus de Abraão e o Deus de Naor, o Deus do pai deles, julgue entre nós. E jurou Jacó pelo Temor de Isaque, seu pai.
54 Yakobbo yeeti̱ri̱ kisolo, yaakihonga ha lu̱lwo lusahu, yeeta banyaruganda baamwe kwi̱za kudya hamwei̱ nayo, baadi̱i̱ri̱ kandi baalaalayoona.
54 E ofereceu Jacó um sacrifício na montanha e convidou seus irmãos para comerem pão; comeram pão e passaram a noite na montanha.
55 B̯wi̱re b̯u̱b̯wakeeri̱, Labbani̱ yaabyoki̱ri̱ yanywegera bahara na beizukulu baamwe yaabaha mu̱gi̱sa yeemuka.
55 Tendo-se levantado Labão pela madrugada, beijou seus filhos e suas filhas e os abençoou; e, partindo, voltou para sua casa.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 31, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.