Gênesis 27

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs ARIB

Sair da comparação
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 I̱saka b̯u̱yaagu̱lu̱u̱si̱ri̱, yaahwi̱sa yaalekaho kuwona. Kasi yeeta Esau̱ mu̱tabani̱ waamwe mu̱handu̱ naakoba yati, “Esau̱.”
1 Quando Isaque já estava velho, e se lhe enfraqueciam os olhos, de maneira que não podia ver, chamou a Esaú, seu filho mais velho, e disse-lhe: Meu filho! Ele lhe respondeu: Eis-me aqui!
2 I̱saka yaamuweera naakoba yati, “Mwana wange ngu̱lu̱u̱si̱ri̱, ti̱nyeegi̱ri̱ kiro kindikweramwo.
2 Disse-lhe o pai: Eis que agora estou velho, e não sei o dia da minha morte;
3 Kwata byaku̱hi̱i̱gi̱sya, byaku̱lwani̱sya, nsahu na b̯uta b̯wamu, gyenda ompigireyo kisolo.
3 toma, pois, as tuas armas, a tua aljava e o teu arco; e sai ao campo, e apanha para mim alguma caça;
4 Onti̱mbi̱re bidyo bi̱nolu̱, bi̱nyendya, onseegeerye ndye, aleke nkuhe mu̱gi̱sa ntakakwi̱ri̱.”
4 e faze-me um guisado saboroso, como eu gosto, e traze-mo, para que eu coma; a fim de que a minha alma te abençoe, antes que morra.
5 Mu kasu̱mi̱ kakwo, I̱saka b̯uyaali nakubaza na mu̱tabani̱ waamwe Esau̱, Rebbeeka yaali naakwetegeerya. Esau̱ b̯u̱yaagyendi̱ri̱ ku̱hi̱i̱ga mwirungu aleke aleete nnyama,
5 Ora, Rebeca estava escutando quando Isaque falou a Esaú, seu filho. Saiu, pois, Esaú ao campo para apanhar caça e trazê-la.
6 Rebbeeka yaasi̱geeri̱ yaaweera mu̱tabani̱ waamwe Yakobbo naakoba yati, “Nyeegwi̱ri̱ Bbaawu nakuweera weenyu̱ Esau̱ naakoba yati,
6 Disse então Rebeca a Jacó, seu filho: Eis que ouvi teu pai falar com Esaú, teu irmão, dizendo:
7 ‘Ndeterayo nnyama onti̱mbi̱re bidyo bi̱nolu̱ ndye, aleke nkusabire mu̱gi̱sa kuruga hali Mukama ntakakwi̱ri̱.’
7 Traze-me caça, e faze-me um guisado saboroso, para que eu coma, e te abençoe diante do Senhor, antes da minha morte.
8 Hati̱ nu mwana wange nzegwa, kandi okore kinkukuweera.
8 Agora, pois, filho meu, ouve a minha voz naquilo que eu te ordeno:
9 Gyenda mwigana lya mbu̱li̱ ondetereyo mbu̱li̱ ibiri zito zirungi nzi̱ti̱mbi̱re bbaawu adye, nka kwakwendya.
9 Vai ao rebanho, e traze-me de lá das cabras dois bons cabritos; e eu farei um guisado saboroso para teu pai, como ele gosta;
10 Omu̱segereerye adye, aleke akusabire mu̱gi̱sa atakakwi̱ri̱.”
10 e levá-lo-ás a teu pai, para que o coma, a fim de te abençoar antes da sua morte.
11 Bei̱tu̱ Yakobbo yei̱ri̱ri̱mwo mmaawe naakoba yati, “Weetu̱ Esau̱ kaali na byoza ku mubiri, gya gwange gwicala gu̱tereeru̱.
11 Respondeu, porém, Jacó a Rebeca, sua mãe: Eis que Esaú, meu irmão, é peludo, e eu sou liso.
12 Bbaabba yaakangazagaza akanzagya ntali na byoza akwi̱za kwega mmu̱gobeerye, nkubba nyeeleteeri̱ mukyeno mu kiikaru kya mu̱gi̱sa.”
12 Porventura meu pai me apalpará e serei a seus olhos como enganador; assim trarei sobre mim uma maldição, e não uma bênção.
13 Mmaawe yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba yati, “Mwana wange, leka mukyenu gwamu gubbe hali gya. Ki̱handu̱ kora ki̱nku̱wereeri̱, ondetereyo mbu̱li̱.”
13 Respondeu-lhe sua mãe: Meu filho, sobre mim caia essa maldição; somente obedece à minha voz, e vai trazer-mos.
14 Nahab̯waki̱kyo, Yakobbo yaagyendi̱ri̱ yaaleetera mmaawe nyama, yaati̱mbi̱ri̱ yaasegeerya I̱saka yaadya bidyo bi̱ku̱nola, nka ku̱yendyengi̱.
14 Então ele foi, tomou-os e os trouxe a sua mãe, que fez um guisado saboroso como seu pai gostava.
15 Nahab̯waki̱kyo, Rebbeeka yaagyendi̱ri̱ yaaleeta bilwalu bikukirayo b̯urungi bya mu̱tabani̱ waamwe mu̱handu̱ Esau̱ biyaali abi̱i̱ki̱ri̱, yaabi̱lwalya Yakobbo mu̱tabani̱ waamwe muto.
15 Depois Rebeca tomou as melhores vestes de Esaú, seu filho mais velho, que tinha consigo em casa, e vestiu a Jacó, seu filho mais moço;
16 Yaamu̱lwali̱i̱rye kikuta kya mbu̱li̱ mu mikono na mwi̱coti̱ ha byoza bitali.
16 com as peles dos cabritos cobriu-lhe as mãos e a lisura do pescoço;
17 Yaamu̱kwatya bidyo birungi na migati biyaali ati̱mbi̱ri̱.
17 e pôs o guisado saboroso e o pão que tinha preparado, na mão de Jacó, seu filho.
18 Yakobbo yaagyendi̱ri̱ hali bbaawe yaamweta naakoba yati, “Bbaabba” Bbaawe yei̱ri̱ri̱mwo naakoba yati, “Ndi haha mwanange, weewe naani?”
18 E veio Jacó a seu pai, e chamou: Meu pai! E ele disse: Eis-me aqui; quem és tu, meu filho?
19 Yakobbo yei̱ri̱ri̱mwo bbaawe naakoba yati, “Gyagya Esau̱ mu̱zegei̱zo waamu, nkoori̱ ki̱wandagi̱i̱ri̱ nkore, icaara odye nyama gi̱mpi̱gi̱ri̱, aleke onsabi̱re mu̱gi̱sa.”
19 Respondeu Jacó a seu pai: Eu sou Esaú, teu primogênito; tenho feito como me disseste; levanta-te, pois, senta-te e come da minha caça, para que a tua alma me abençoe.
20 Bei̱tu̱ I̱saka yaab̯u̱u̱li̱i̱rye mu̱tabani̱ naakoba yati, “Mwanange, kisolo okyagi̱i̱rye teetei̱ wangu wangu yatyo?” Yakobbo yaamwi̱ramwo naakoba yati, “Hab̯wakubba Mukama Ruhanga waamu ampeeri̱ mu̱gi̱sa.”
20 Perguntou Isaque a seu filho: Como é que tão depressa a achaste, filho meu? Respondeu ele: Porque o Senhor, teu Deus, a mandou ao meu encontro.
21 Kasi I̱saka yaaweera Yakobbo naakoba yati, “Banza weesegya heehi̱ nkukwateho aleke nkwetegereze nka kwoli weewe mwana wange Esau̱.”
21 Então disse Isaque a Jacó: Chega-te, pois, para que eu te apalpe e veja se és meu filho Esaú mesmo, ou não.
22 Yakobbo yeesegeerye heehi̱ na bbaawe, I̱saka, yaamu̱kwatakwata, naakoba yati, “Iraka lya Yakobbo, bei̱tu̱ kandi mikono myʼEsau̱.”
22 chegou-se Jacó a Isaque, seu pai, que o apalpou, e disse: A voz é a voz de Jacó, porém as mãos são as mãos de Esaú.
23 Nahaahwo, atakamulengere kubba mikono myamwe myaliho kikuta nkʼEsau̱ waab̯u, kasi yaamuha mu̱gi̱sa.
23 E não o reconheceu, porquanto as suas mãos estavam peludas, como as de Esaú seu irmão; e abençoou-o.
24 I̱saka yaamu̱b̯u̱u̱li̱i̱rye naakoba yati, “Kwo mali̱ oli weewe mu̱tabani̱ wange Esau̱?” Yakobbo yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba yati, “Ndi gyagya.”
24 No entanto perguntou: Tu és mesmo meu filho Esaú? E ele declarou: Eu o sou.
25 Bbaawe yaagyendi̱ri̱ mu mei̱so yaamuweera naakoba yati. “Nsegeerya heehi̱ aleke ndye ha mu̱hi̱i̱go gwamu, kwokwo nkuhe mu̱gi̱sa.” Yakobbo yaagu̱mu̱leteeri̱, yaadya yaamuha na maaci yanywa.
25 Disse-lhe então seu pai: Traze-mo, e comerei da caça de meu filho, para que a minha alma te abençoe: E Jacó lho trouxe, e ele comeu; trouxe-lhe também vinho, e ele bebeu.
26 Kasi mwomwo bbaawe I̱saka yaamuweera naakoba yati, “Weesegya heehi̱, mwana wange, onywegere.”
26 Disse-lhe mais Isaque, seu pai: Aproxima-te agora, e beija-me, meu filho.
27 Nahab̯waki̱kyo Yakobbo yeesegeerye hali bbaawe yaamu̱nywegera, I̱saka yeegwi̱ri̱ ku̱hu̱nya kwa bilwalu bya mwana waamwe, yaamusabira mu̱gi̱sa naakoba yati,
27 E ele se aproximou e o beijou; e seu pai, sentindo-lhe o cheiro das vestes o abençoou, e disse: Eis que o cheiro de meu filho é como o cheiro de um campo que o Senhor abençoou.
28 Leka Ruhanga akugumire ndagali̱ na lu̱me kuruga mwiguru,
28 Que Deus te dê do orvalho do céu, e dos lugares férteis da terra, e abundância de trigo e de mosto;
29 Leka mahanga gakuheerezenge, bantu nibakutamwo ki̱ti̱i̱ni̱sa, waalemanga beenyu̱ bensei̱, kandi na baana ba mmaawu bali̱ku̱ku̱ndi̱ra malu̱ nibakutamwo ki̱ti̱i̱ni̱sa. Mukyenu gu̱bbenge hali yogwo yensei̱ yaakukyenanga, na mu̱gi̱sa hali yogwo yensei̱ yaakuhanga mu̱gi̱sa!”
29 sirvam-te povos, e nações se encurvem a ti; sê senhor de teus irmãos, e os filhos da tua mãe se encurvem a ti; sejam malditos os que te amaldiçoarem, e benditos sejam os que te abençoarem.
30 I̱saka b̯u̱yaamaari̱ kuha Yakobbo mu̱gi̱sa, Yakobbo naacakarugaho mu mei̱so ga bbaawe, hooho Esau̱ yaadwereeri̱ kuruga mu mu̱hi̱i̱go gwamwe.
30 Tão logo Isaque acabara de abençoar a Jacó, e este saíra da presença de seu pai, chegou da caça Esaú, seu irmão;
31 Esau̱ de yaati̱mbi̱ri̱ bidyo bi̱nolu̱, yaabi̱segereerya bbaawe yaakoba yati, “Bbaabba, byoka odye ha mu̱hi̱i̱go gwange aleke ompe mu̱gi̱sa.”
31 e fez também ele um guisado saboroso e, trazendo-o a seu pai, disse-lhe: Levanta-te, meu pai, e come da caça de teu filho, para que a tua alma me abençoe.
32 Bbaawe I̱saka yaamu̱b̯u̱u̱li̱i̱rye naakoba yati, “We oli naani?” Esau̱ yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba “Ndi gyagya Esau̱, mu̱tabani̱ waamu mu̱zeegeezo.”
32 Perguntou-lhe Isaque, seu pai: Quem és tu? Respondeu ele: Eu sou teu filho, o teu primogênito, Esaú.
33 Nahab̯waki̱kyo, I̱saka yei̱ru̱ndu̱kiri̱ yaab̯u̱u̱lya naakoba yati, “Naani kandi mu̱nyaku̱hi̱i̱ga kisolo akandetera nyama nyaadya uwe otakei̱zi̱ri̱ nyamu̱ha mu̱gi̱sa, kandi kwo agu̱tu̱ngi̱ri̱.”
33 Então estremeceu Isaque de um estremecimento muito grande e disse: Quem, pois, é aquele que apanhou caça e ma trouxe? Eu comi de tudo, antes que tu viesses, e abençoei-o, e ele será bendito.
34 Esau̱ b̯u̱yeegwi̱ri̱ bigambu bya bbaawe yaamu̱weereeri̱, yaataagi̱ri̱ neiraka lya hakyendi̱ yaalira naakoba yati, “Beiraba bbaabba nagya hakiri mpaho mu̱gi̱sa!”
34 Esaú, ao ouvir as palavras de seu pai, bradou com grande e mui amargo brado, e disse a seu pai: Abençoa-me também a mim, meu pai!
35 Bei̱tu̱ bbaawe yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba yati, “Weenyu̱ ei̱zi̱ri̱ haha yangobyagobya, mu̱gi̱sa gwamu agu̱tweri̱.”
35 Respondeu Isaque: Veio teu irmão e com sutileza tomou a tua bênção.
36 Esau̱ yei̱ri̱ri̱mwo naakoba yati, “Weetu̱ akusemeera kweteb̯wa Yakobbo, kubba yaakanziba mirundi mibiri, yaatweri̱ mugab̯u gwange gwa b̯ugwete nka mu̱zegei̱zo kandi hataati̱ antoori̱ho mu̱gi̱sa gwange.” Esau̱ yei̱ri̱ri̱ yaab̯u̱u̱lya bbaawe yati, “Toli na mu̱gi̱sa gundi gwensei̱ gwonti̱gi̱i̱ri̱ho mali̱?”
36 Disse Esaú: Não se chama ele com razão Jacó, visto que já por duas vezes me enganou? tirou-me o direito de primogenitura, e eis que agora me tirou a bênção. E perguntou: Não reservaste uma bênção para mim?
37 I̱saka yei̱ri̱ri̱mwo Esau̱ naakoba yati, “Nyamu̱teeri̱ kadei abbe mukama waamu, na banyaruganda bensei̱ bamuheerezenge, mmu̱heeri̱ byakudya na byakunywa. Mwana wange hataati̱ nkukolere kyani?”
37 Respondeu Isaque a Esaú: Eis que o tenho posto por senhor sobre ti, e todos os seus irmãos lhe tenho dado por servos; e de trigo e de mosto o tenho fortalecido. Que, pois, poderei eu fazer por ti, meu filho?
38 Esau̱ yei̱ri̱ri̱mwo naakoba yati, “Bbaabba, olina mu̱gi̱sa gwogwo gu̱mwei̱ gusa mali̱? Beiraba bbaabba nagya mpaho mu̱gi̱sa.” Nahahwo Esau̱ yaatamwo kizabiro.
38 Disse Esaú a seu pai: Porventura tens uma única bênção, meu pai? Abençoa-me também a mim, meu pai. E levantou Esaú a voz, e chorou.
39 Nahab̯waki̱kyo, bbaawe I̱saka yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba yati, “Okwi̱zanga kwicala mu nsi gi̱teerya bidyo kandi gitagira ndagali̱ na lu̱me biruga mwiguru.
39 Respondeu-lhe Isaque, seu pai: Longe dos lugares férteis da terra será a tua habitação, longe do orvalho do alto céu;
40 Oliicala nolindwanga mpirima gyamu, nooheerezanga weenyu̱, woolilwana okasi̱ngu̱ra mwomwo olyetolaho kijumo kya b̯wiru.”
40 pela tua espada viverás, e a teu irmão, serviras; mas quando te tornares impaciente, então sacudirás o seu jugo do teu pescoço.
41 Esau̱ yaanobi̱ri̱ Yakobbo hab̯wa kumutoolaho mu̱gi̱sa gunyakubba niguli gwamwe. Yaabazi̱ri̱ yankei naakoba yati, “Bbaabba ali heehi̱ ku̱kwa. B̯utwakamala kumuziika ni̱nzi̱ta weetu̱.”
41 Esaú, pois, odiava a Jacó por causa da bênção com que seu pai o tinha abençoado, e disse consigo: Vêm chegando os dias de luto por meu pai; então hei de matar Jacó, meu irmão.
42 Muntu wondi yaaweereeri̱ Rebbeeka bigambu bya mu̱tabani̱ waamwe mu̱handu̱ Esau̱ yaabazi̱ri̱. Nahab̯waki̱kyo yaatu̱mi̱si̱i̱rye bamwetere Yakobbo mu̱tabani̱ waamwe muto. Yaamuweera naakoba yati, “Weenyu̱ Esau̱ akutegeka ku̱kwi̱ta, hab̯wa ki̱kyo ki̱wamu̱koori̱.
42 Ora, foram denunciadas a Rebeca estas palavras de Esaú, seu filho mais velho; pelo que ela mandou chamar Jacó, seu filho mais moço, e lhe disse: Eis que Esaú teu irmão se consola a teu respeito, propondo matar-te.
43 Weegwa hati̱ kinkukuweera mu̱tabani̱ wange, byoka oi̱ru̱ke ogyenda hali weetu̱ Labbani̱ mu Harani̱.
43 Agora, pois, meu filho, ouve a minha voz; levanta-te, refugia-te na casa de Labão, meu irmão, em Harã,
44 Oicale nayo hab̯wa kei̱re ku̱doosya ki̱ni̱ga kya weenyu̱ Esau̱ b̯ukilimalika.
44 e demora-te com ele alguns dias, até que passe o furor de teu irmão;
45 Asobore kwebeera ki̱wamu̱koori̱. Hei̱nyu̱ma, nkwi̱za kukutumira baku̱syomeyo kuruga Harani̱, kubba nkwendya kwahi kufeerwa batabani̱ bange babiri mu kiro ki̱mwei̱.”
45 até que se desvie de ti a ira de teu irmão, e ele se esqueça do que lhe fizeste; então mandarei trazer-te de lá; por que seria eu desfilhada de vós ambos num só dia?
46 Mwomwo Rebbeeka yaaweera I̱saka naakoba yati, “Ntami̱i̱rwe ki̱mwei̱ kwicala na bakali̱ Bahi̱i̱ti̱, hakiri nkwa Yakobbo kutunga mu̱kali̱ Mu̱hi̱i̱ti̱ nka yogwo.”
46 E disse Rebeca a Isaque: Enfadada estou da minha vida, por causa das filhas de Hete; se Jacó tomar mulher dentre as filhas de Hete, tais como estas, dentre as filhas desta terra, para que viverei?

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.