Gênesis 26
Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs VC
1 Mu biro bi̱byo, nzala gyagwi̱ri̱ mu nsi, otabaari̱ ginyakubanza kubbaho mu b̯wi̱re b̯wa I̱bbu̱rahi̱mu̱. Mwomwo I̱saka yaagyenda Geraali̱ hali Abbi̱mereki̱ Mukama wa Bafi̱ri̱si̱i̱ti̱.
1 Sobreveio uma fome à região {além da primeira fome que houve no tempo de Abraão}, e Isaac foi ter com Abimelec, rei dos filisteus em Gerara.
2 Mukama yaawonekeeri̱ I̱saka yaamuweera naakoba yati, “Otagyenda Mi̱si̱ri̱, icala mu nsi gi̱nku̱kwolokya.
2 O Senhor apareceu-lhe e disse-lhe: "Não desças ao Egito; fica na terra que eu te indico.
3 Icala mu gigi nsi, nyabbanga nawe, ndikuha mu̱gi̱sa. Ndikuha gigi nsi, ngihe beizukulu baamu. Ndi̱tati̱i̱rya ndagaanu gi̱nyaakoori̱ na Bbaawu I̱bbu̱rahi̱mu̱.
3 Habita nela; eu estou contigo e te abençoarei, porque é a ti e à tua posteridade que darei toda esta terra, e cumprirei o juramento que fiz ao teu pai Abraão.
4 Ndi̱kanyi̱sya beizukulu baamu nka nzota za hakyendi̱, ndibaha gigi nsi gyensei̱, kandi muli bo mahanga gensei̱ hooho galitungira mu̱gi̱sa.
4 Multiplicarei tua posteridade como as estrelas do céu, dar-lhe-ei todas estas regiões, e nela serão benditas todas as nações da terra,
5 Nkukora yati, hab̯wakubba I̱bbu̱rahi̱mu̱ yaanzegwi̱ri̱, yaakwata biragiro na mateeka gange gensei̱.”
5 porque Abraão obedeceu à minha voz e observou os meus preceitos, meus mandamentos e minhas leis."
6 Nahab̯waki̱kyo, I̱saka yei̱ceeri̱ Geraali̱.
6 Isaac ficou, pois, em Gerara.
7 Bantu ba mu nsi gi̱gyo, b̯u̱baamu̱b̯u̱u̱li̱i̱rye bikukwatagana hali mu̱kalwe, yaabei̱ri̱ri̱mwo yati, “Yogwo ali nyakeetu̱,” hab̯wakubba yaati̱i̱nengi̱ kukoba yati, “Yogo ali mu̱kali̱ wange,” naateekereza nti, “Badulu ba kicweka kiki basobora ku̱nzi̱ta hab̯wa Rebbeeka,” kubba yaali mu̱kali̱ nyab̯urungi.
7 Quando os habitantes da região o interrogavam a respeito de sua mulher, ele dizia-lhes que era sua irmã, pois respondendo "É minha mulher", temia que os homens daquele lugar o matassem por causa de Rebeca, que era muito bela.
8 I̱saka amaari̱ kubba mu gi̱gyo nsi hab̯wa kasu̱mi̱ kalei, Abbi̱mereki̱ Mukama wa Bafi̱ri̱si̱i̱ti̱ yeemereeri̱ yaalingiira na mu di̱ri̱sa, yaawona I̱saka na Rebbeeka ni̱baku̱nywegerangana.
8 E, como sua estada ali se prolongasse, aconteceu que um dia, olhando Abimelec pela janela, viu Isaac que acariciava Rebeca, sua mulher.
9 Nahab̯waki̱kyo, Abbi̱mereki̱ yeeta I̱saka naakoba yati, “Hataati̱ Nnanu̱ki̱ri̱ kwo yogwo ali mu̱kali̱ waamu, hab̯waki noomweta nti, ‘Ali nyakeetu̱’?” I̱saka yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Hab̯wakubba nyati̱i̱nengi̱ nintekereza, nsobora ku̱kwa ha waamwe.”
9 Mandou chamá-lo e disse-lhe: "É evidente que é tua mulher! E como dizias tu que era tua irmã." "Porque, respondeu Isaac, eu temia que me matassem por causa dela."
10 Abbi̱mereki̱ yaamu̱b̯u̱u̱lya naakoba yati, “Kyani kyotu̱koori̱? Muntu wondi yensei̱ yaaku̱soboori̱ kulaala nayo, nootuletera musangu.”
10 Abimelec replicou: "Que nos fizeste? Um pouco mais e alguém do povo teria abusado de tua mulher, e terias atraído o pecado sobre nós!"
11 Nahab̯waki̱kyo, Abbi̱mereki̱ yaagyendi̱ri̱ mu mei̱so na kulamba bantu bensei̱ naakoba yati, “Yensei̱ alikwata hali yogo mudulu rundi mu̱kalwe, bali̱mwi̱ta.”
11 Então Abimelec mandou publicar diante de todo o povo que seria morto quem quer que tocasse naquele homem ou em sua mulher.
12 Kasi I̱saka yaasimba nsigo mu gi̱gyo nsi, yaakesa mirundi ki̱ku̱mi̱ mu gwogwo mwaka gu̱mwei̱ gusa. Mukama yaamuha mu̱gi̱sa.
12 Isaac semeou naquela terra, e colheu o cêntuplo naquele mesmo ano; o Senhor o abençoava.
13 Mudulu yogwo yaatu̱ngi̱ri̱ b̯u̱gu̱u̱da, itungu lyamwe lyeyongeera ki̱mwei̱.
13 E este homem cresceu, e seus bens foram aumentando cada vez mais; tornou-se extremamente rico.
14 Yaali na magana ga ntaama, nte, na baheereza banene, Bafi̱ri̱si̱i̱ti̱ bamukwatirwa i̱hali̱.
14 Possuía rebanhos de ovelhas e de bois e numerosos escravos. E os filisteus o invejavam.
15 (Mu kasu̱mi̱ kakwo, hooho Bafi̱ri̱si̱i̱ti̱ baalingi babbu̱mbi̱ri̱ mazi̱ba ga baheereza ba bbaawe I̱bbu̱rahi̱mu̱ gabaali batemi̱ri̱, mu biro bya bbaawe I̱bbu̱rahi̱mu̱.)
15 Por isso, entupiram todos os poços que tinham cavado os escravos de seu pai Abraão, quando este ainda vivia.
16 Mmaali̱i̱ro gyaho, Abbi̱mereki̱ yaaweera I̱saka naakoba yati, “Tu̱ru̱gi̱zeho, hab̯wakubba oli na b̯u̱sobozi̱ kutukira.”
16 Abimelec disse-lhe: "Aparta-te de nós, pois te tornaste muito mais poderoso do que nós."
17 Nahab̯waki̱kyo, I̱saka yaasetu̱ki̱ri̱, yaagyenda kwicala mu kihanga kya Geraali̱.
17 Partiu Isaac e, tendo levantado o seu acampamento no vale de Gerara, habitou aí.
18 Yei̱ra yemba mazi̱ba gʼI̱bbu̱rahi̱mu̱ yaalingi yembi̱ri̱, hab̯wakubba Bafi̱ri̱si̱i̱ti̱ baalingi bagabbu̱mbi̱ri̱ hei̱nyu̱ma gya ku̱kwa kwʼI̱bbu̱rahi̱mu̱, yaagaha mabara ga bbaawe I̱bbu̱rahi̱mu̱ yaali agaheeri̱.
18 Abriu de novo os poços cavados outrora, no tempo de seu pai Abraão, que os filisteus tinham entupido depois de sua morte, e deu-lhes os mesmos nomes que o seu pai lhes tinha dado.
19 Baheereza bʼI̱saka b̯u̱bembi̱ri̱ i̱zu̱ba mu ki̱kyo kihanga, baagi̱i̱rye mu̱di̱mo gwa meezi̱ garungi.
19 Seus servos cavaram outro poço no vale, e encontraram ali uma fonte de água viva.
20 Bei̱tu̱ bali̱i̱sya ba Geraali̱ baazongobi̱ri̱ na bali̱i̱sya bʼI̱saka, b̯uli muntu naakoba yati, “I̱zu̱ba lili lyetu̱.” Kyokyo I̱saka yaalyeteeri̱ Eseeki̱, hab̯wakubba baazongobi̱ri̱ nayo nahahwo.
20 Mas os pastores de Gerara começaram a disputar com os pastores de Isaac: "Esta água é nossa", diziam eles. Isaac chamou então a esse poço Esec, porque lho tinham contestado.
21 Kasi hei̱nyu̱ma, bemba i̱zu̱ba lindi, nalyo baali̱zongobeeri̱ho, yaalyeta Si̱ti̱na.
21 Abriram seus pastores um segundo poço, mas surgiu uma outra disputa, e por isso pôs-lhe o nome de Sitna.
22 B̯u̱yaaru̱gi̱ri̱ hahwo, yembi̱ri̱ I̱zu̱ba lindi, li̱lyo litakabazongobesye, kasi alyete Rehobboosi̱ naakoba yati, “Hataati̱ Mukama atu̱heeri̱ mwanya gukumala, tukugyenda kukanya mu nsi.”
22 Partindo em seguida dali, abriu outro poço, sobre o qual não houve mais discussão, e pôs-lhe o nome de Rehobot, "porque agora, disse ele, o Senhor nos pôs ao largo, e prosperaremos na terra."
23 Yaaru̱gi̱ri̱ hahwo yaagyenda Bbeeri̱-sebba.
23 Dali, Isaac subiu a Bersabéia.
24 I̱jolo lyolyo Mukama yaamu̱wonekeeri̱ naamuweera, “Gyagya Ruhanga wa Bbaab̯u I̱bbu̱rahi̱mu̱, otati̱i̱na, ndi hamwei̱ nawe, nkwi̱za kukuha mu̱gi̱sa nyongere lubyalu lwamu hab̯wa muzaana wange I̱bbu̱rahi̱mu̱.”
24 Naquela mesma noite, o Senhor apareceu-lhe e disse-lhe: "Eu sou o Deus de Abraão, teu pai. Nada temas, estou contigo. Eu te abençoarei e multiplicarei tua descendência por causa de Abraão, meu servo."
25 Hahwo, I̱saka yaabi̱mbi̱ri̱ho kyoto yaaramya Mukama, yaabambaho heema gyamwe, baheereza bʼI̱saka hooho de bembi̱ri̱ I̱zu̱ba lindi.
25 Isaac construiu um altar nesse lugar e invocou o nome do Senhor. Levantou depois ali sua tenda e seus escravos cavaram um poço.
26 Kiro ki̱mwei̱, Abbi̱mereki̱ yaaru̱gi̱ri̱ Geraali̱, yaagyenda kuwona I̱saka hamwei̱ na bahab̯u̱ri̱ baamwe, Ahu̱zaati̱ na Fi̱koli̱ nali mu̱handu̱ wa mahe gaamwe.
26 Abimelec veio de Gerara procurá-lo, com Ocozat, seu amigo, e Ficol, general do seu exército.
27 I̱saka yaabab̯u̱u̱li̱i̱rye naakoba yati, “Kyani ki̱baleti̱ri̱ hali gya, mwegi̱ri̱ kwahi nka ku̱mwannobi̱ri̱ mwambi̱nga mu nsi gyenyu̱?”
27 Isaac disse: "Por que me procurais, já que me detestais e me expulsastes do meio de vós?"
28 Baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba yati, “Tu̱nanu̱ki̱i̱ri̱ ki̱mwei̱ nti, Mukama ali hamwei̱ nawe. Leka tukore ndagaanu nawe,
28 Eles responderam: "Nós vimos que o Senhor está contigo, e pensamos conosco: Haja um juramento entre nós e ti. Queremos, pois, fazer aliança contigo.
29 kiragirize nka kwotalituhuutaaza, kubba tutakakukwateho rundi kukukoraho kabii kensei̱ bei̱tu̱ birungi bisa, twakulekera b̯u̱si̱nge. Oli weewe wa Mukama aheeri̱ mu̱gi̱sa.”
29 Jura que não nos farás nenhum mal, assim como também nós não tocamos em nada do que é teu e só te temos feito bem, deixando-te partir em paz. Agora, tu és o bendito do Senhor."
30 Nahab̯waki̱kyo, I̱saka yaabakoleeri̱ B̯u̱genyi̱, baadya kandi banywa.
30 Isaac preparou-lhes um banquete, e eles comeram e beberam.
31 B̯wi̱re b̯u̱b̯wakeeri̱ mwakya karei, baabyoki̱ri̱ barahirangana kasi I̱saka yaabaraga baamurugaho, baagyenda na b̯u̱si̱nge.
31 No dia seguinte pela manhã, fizeram mutuamente os seus juramentos; Isaac despediu-os em seguida, e eles afastaram-se dele em paz.
32 Kiro ki̱kyo ki̱mwei̱, baheereza bʼI̱saka bei̱zi̱ri̱ baamuweera bigambu bikukwatagana nei̱zu̱ba libaali bembi̱ri̱, nibakoba yati, “Meezi̱ tu̱gagi̱i̱rye.”
32 Nesse mesmo dia, os escravos de Isaac vieram dar-lhe notícias do poço que estavam cavando: "Encontramos água", disseram eles.
33 Kyokyo I̱saka yaalyeti̱ri̱ Si̱bba: kyokyo de rub̯uga lu̱lwo balweta Bbeeri̱-sebba kudwa na deeru.
33 Ele pôs a esse poço o nome de Sibea. De onde vem o nome de Bersabéia, nome que a cidade conserva até o dia de hoje.
34 Esau̱ b̯u̱yaadooseerye myaka maku̱mi̱ ganei mya b̯u̱handu̱, yaatunga mu̱kali̱ gibakweta Yu̱di̱ta akubyalwa Bbeeri̱ Mu̱hi̱i̱ti̱, kasi yei̱ra yaatunga wondi gibakweta Bbasemaasi̱, akubyalwa Eroni̱ Mu̱hi̱i̱ti̱.
34 Esaú, com a idade de quarenta anos, tomou por mulheres Judite, filha de Beeri, o hiteu, e Basemat, filha de Elon, o hiteu.
35 Ki̱kyo kyasaali̱i̱ze I̱saka na Rebbeeka.
35 Elas foram um motivo de desgosto para Isaac e Rebeca.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.