Atos 5

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Haalingiho mudulu gi̱beetengi̱ Anani̱ya, munyakubba na mu̱kali̱ gi̱beetengi̱ Safi̱i̱ra. Baba, baatu̱ndi̱ri̱ kibanja kyab̯u.
1 Mas um homem chamado Ananias, casado com uma mulher que se chamava Safira, vendeu um terreno
2 Ha sente zi̱baatu̱ndi̱ri̱, Anania yei̱ki̱rani̱i̱ze na mu̱kali̱ waamwe, yaatoolaho sente zindi yaazi̱si̱gaalya, kasi yaawona zinyakusigalaho yaazitwalira bakwenda ba Yesu̱.
2 e só entregou uma parte do dinheiro aos apóstolos , ficando com o resto. E Safira sabia disso.
3 Mwomwo Peeteru, omwei̱ ha bakwenda, yaab̯u̱u̱lya Anani̱ya, “Hab̯waki oleki̱ri̱ munyanzigwa Sitaani kukufuga, waagobya Mwozo Mu̱syanu̱, waasi̱galya sente zindi zi̱waatu̱ndi̱ri̱ kibanja kyamu.
3 Então Pedro disse a Ananias: — Por que você deixou Satanás dominar o seu coração? Por que mentiu para o Espírito Santo? Por que você ficou com uma parte do dinheiro que recebeu pela venda daquele terreno?
4 Ki̱kyo kibanja, b̯uwaali otakaki̱tu̱ndi̱ri̱, kitakabbe kyamu? Nab̯u̱waki̱tu̱ndi̱ri̱, sente zi̱waatoori̱mwo, zitakabbe zaamu? Ki̱kyo kiteekerezu kya b̯u̱gobya, kyei̱zi̱ri̱ teetei̱ mu mutima gwamu? Okusemeera kukyega nti, togobeerye bantu, bei̱tu̱ ogobeerye Ruhanga!”
4 Antes de você vendê-lo, ele era seu; e, depois de vender, o dinheiro também era seu. Então por que resolveu fazer isso? Você não mentiu para seres humanos — mentiu para Deus!
5 Anani̱ya b̯u̱yaakeegwi̱ri̱ bi̱byo bigambu bya Peeteru bi̱yaabazi̱ri̱, yaagwa hansi, yaakanuka. Bantu benseenya banyakwegwa gagwo makuru, baati̱i̱ni̱ri̱ hoi̱.
5 Assim que ouviu isso, Ananias caiu morto; e todos os que souberam do que havia acontecido ficaram com muito medo.
6 Kasi mwomwo basigazi bei̱za, baabinda mutumbi gwamwe, baagu̱hu̱lu̱kya baaguziika.
6 Então vieram alguns moços, cobriram o corpo de Ananias, levaram para fora e o sepultaram.
7 Anania amaari̱ ku̱kwa, haarabi̱ri̱ho mwanya gwa saaha nkeisatu, mu̱kali̱ waamwe yei̱za ateegi̱ri̱ kintu ki̱bbeeri̱ho.
7 A mulher de Ananias chegou umas três horas depois, sem saber do que havia acontecido com o marido.
8 Mwomwo Peeteru yaab̯u̱u̱lya yogwo mu̱kali̱, “Sente zizi, gwogwo muhendu gu̱mwatu̱ndi̱ri̱ kibanja?”
8 Aí Pedro perguntou a ela: — Me diga! Foi por este preço que você e o seu marido venderam o terreno? — Foi! — respondeu ela.
9 Mwomwo Peeteru yaab̯u̱u̱lya yogwo mu̱kali̱, “Kyani kinyakubaha kwikiraniza neibaawu, ku̱gobya Mwozo wa Mukama Ruhanga? Bab̯wo bakuruga kuziika i̱baawu̱, mbabwo, bali̱mu̱kwi̱za. Naweede, bakugyenda ku̱ku̱hu̱lu̱kya hanzei.”
9 Então Pedro disse: — Por que você e o seu marido resolveram pôr à prova o Espírito do Senhor? Os moços que acabaram de sepultar o seu marido já estão lá na porta e agora vão levar você também.
10 Nahaahwo, yogwo mu̱kali̱ yaamaari̱ gagwa hansi ha magulu ga Peeteru, yaakwa. Basigazi bab̯wo, b̯u̱bei̱ri̱ri̱ nibakaagya nayo akwi̱ri̱, baahu̱lu̱kya mutumbi gwamwe, baadwa baaguziika, ha rubaju lwa kituuru kyeibaawe.
10 No mesmo instante ela caiu morta aos pés de Pedro. Os moços entraram e, vendo que ela estava morta, levaram o corpo dela e o sepultaram ao lado do marido.
11 Anani̱ya na Safi̱i̱ra b̯u̱baakwi̱ri̱, kitebe kyenseenya kya beikiriza ba Yesu̱, na bantu bandi banyaku̱byegwa, bakwatwa b̯u̱ti̱i̱ni̱.
11 E toda a igreja e todos aqueles que souberam disso ficaram apavorados.
12 Mu kasu̱mi̱ kakwo, Ruhanga yaakoreseerye bakwenda b̯uwoneru b̯unene b̯wa byamahanu na bintu binene bikuhuniriza mu bantu. Bakwenda na bantu bandi banyakwiririzanga mu Yesu̱, beecookerengi̱ ha lubbaraza lwa zi̱gati̱ gya Yeekaru, lu̱beetengi̱ Sulumaani.
12 Os apóstolos faziam muitos milagres e maravilhas entre o povo, e os seguidores de Jesus se reuniam no Alpendre de Salomão .
13 Bantu bandi nab̯ubaakabba baatengi̱mwo hoi̱ ki̱ti̱i̱ni̱sa beikiriza ba Yesu̱, bo bab̯wo bantu batakageryengeho kwekonya hali bab̯wo beikiriza.
13 Ninguém de fora tinha coragem de se juntar ao grupo deles, mas o povo falava muito bem deles.
14 Bei̱tu̱ nab̯wo, muhendu gwa bab̯wo badulu na bakali̱ beikiriza, gwakanyi̱ri̱ hoi̱.
14 Uma multidão de homens e mulheres também creu no Senhor e veio aumentar ainda mais o grupo.
15 Hab̯wa byamahanu bya bakwenda bi̱baakorengi̱, bantu baaleetengi̱ baseeri̱ ha rubaju lwa ngu̱u̱do za mu mbuga, nibabalaalya ha b̯utabbu na ha mikeeka. Baabaleeteengi̱, aleke Peeteru b̯wakubba naakubarabaho, hakiri kadi mu̱tu̱ntu̱lu̱ gwamwe, gusobore kudwereera bamwei̱ hali bab̯wo baseeri̱, gu̱bahoni̱e.
15 Por causa dos milagres que os apóstolos faziam, as pessoas punham os doentes nas ruas, em camas e esteiras. Faziam isso para que, quando Pedro passasse, pelo menos a sua sombra cobrisse alguns deles.
16 Bantu banene baaru̱gengi̱ mu mbuga zeelogoleerwe Yeru̱salemu̱ ni̱bei̱za mu Yeru̱salemu̱, nibaleeta baseeri̱ na bab̯wo bakuwonawoneseb̯wa mizumu. Bab̯wo bensei̱ babaaleteengi̱, baahonengi̱.
16 Multidões vinham das cidades vizinhas de Jerusalém trazendo os seus doentes e os que eram dominados por espíritos maus, e todos eram curados.
17 Kinyakuhonderaho, mu̱laami̱ mu̱handu̱ hamwei̱ na bei̱ra baamwe bensei̱ bab̯wo banyakubba Basadukaayo, bensei̱ hamwenya baakwati̱i̱rwe i̱hali̱ hab̯wa kuwona bakwenda beegebeerwe hoi̱.
17 Então o Grande Sacerdote e todos os seus companheiros, que eram do partido dos saduceus , ficaram com inveja dos apóstolos e resolveram fazer alguma coisa.
18 Ki̱baakoori̱, baakweti̱ bab̯wo bakwenda, baababboha mu nkomo gi̱baabboherengi̱mwo bantu bensei̱.
18 Prenderam os apóstolos e os puseram na cadeia.
19 Bei̱tu̱ i̱jolo mwitumbi, hei̱zi̱ri̱ malayika wa Mukama Ruhanga, yaakingula nzi̱je za nkomo. Yaabahu̱lu̱ki̱i̱rye kandi yaabaragira naakoba,
19 Mas naquela noite um anjo do Senhor abriu os portões da cadeia, levou os apóstolos para fora e disse:
20 “Mu̱gyende, mwemeere mu zi̱gati̱ gya Yeekaru, mu̱gyende mu mei̱so na kuweera bantu bigambu byensei̱ bikukwatagana na b̯womi b̯utalimalikaho.”
20 — Vão para o Templo e anunciem ao povo tudo a respeito desta nova vida.
21 Bakwenda baakoori̱ kya malayika ki̱yaabawereeri̱ bakore. B̯wi̱re nib̯ukugyenda ku̱kya hahwo na ki̱mambya, baagyendi̱ri̱ mu zi̱gati̱ gya Yeekaru, beegesya.
21 Os apóstolos obedeceram e no dia seguinte, bem cedo, entraram no pátio do Templo e começaram a ensinar. Então o Grande Sacerdote e os seus companheiros chamaram os líderes do povo para uma reunião do
22 Bei̱tu̱ basurukali b̯u̱baadoori̱ mu nkomo, batakaagyeyo bab̯wo bakwenda. Nahab̯waki̱kyo, basurukali baaku̱bi̱ri̱yo mu lukuratu, baagyenda ku̱bamanyi̱sya,
22 Porém, quando os guardas chegaram lá, não encontraram os apóstolos. Então voltaram para o lugar onde o Conselho estava reunido
23 nibakoba, “B̯u̱tu̱doori̱ mu nkomo, twagi̱i̱rye nkomo nigili gibbohe kurungi, na bali̱ndi̱ benseenya nibaloho, beemereeri̱ ha milyangu mya nkomo, nibakulinda. Bei̱tu̱ kandi b̯u̱tu̱ki̱ngwi̱ri̱ho nzi̱je za nkomo, twagi̱i̱rye mu nkomo hatalimwo muntu yensei̱!”
23 e disseram: — Nós fomos até lá e encontramos a cadeia bem-fechada, e os guardas vigiando os portões; mas, quando os abrimos, não achamos ninguém lá dentro.
24 Mweku̱lemberi̱ wa basurukali ba Yeekaru hamwei̱ na bahandu̱ ba balaami̱ ba Ruhanga, b̯u̱beegwi̱ri̱ gagwo makuru, baahu̱ngi̱ri̱, kandi beeb̯u̱u̱lya bi̱b̯u̱u̱lyo, batakwega kintu kyahonderaho.
24 Quando os chefes dos sacerdotes e o chefe da guarda do Templo ouviram isso, ficaram sem saber o que pensar sobre o que havia acontecido com os apóstolos.
25 B̯ubaali nibacaali hahwo, hei̱zi̱ri̱ muntu yaabaweera, “Mwegwe! Badulu +bamwabbohi̱ri̱ mu nkomo, beemereeri̱ mu zi̱gati̱ gya Yeekaru, bali mu̱kwegesya bantu.”
25 Nesse momento chegou alguém, dizendo: — Escutem! Os homens que vocês prenderam estão lá no pátio do Templo ensinando o povo!
26 Kinyakuhonderaho, mweku̱lemberi̱ wa basurukali ba Yeekaru hamwei̱ na basurukali baamwe, baagyendi̱ri̱ mu zi̱gati̱ gya Yeekaru, baakwata bab̯wo bakwenda, baabaleeta. Batakabakwati̱sye maani, hab̯wakubba baati̱i̱nengi̱ kukola kubiibi bab̯wo bakwenda, bantu nibakabalasa mahi̱ga.
26 Então o chefe da guarda do Templo e os seus homens saíram e trouxeram os apóstolos. Mas não os maltrataram porque tinham medo de serem apedrejados pelo povo.
27 B̯u̱baaleeti̱ri̱ bakwenda, baabeemereerye mu mei̱so ga lukuratu lu̱handu̱ lwa Bayudaaya, aleke mu̱laami̱ mu̱handu̱ abbe na bintu bya ku̱bab̯u̱u̱lya.
27 Depois puseram os apóstolos em frente do Conselho. E o Grande Sacerdote disse:
28 Mwomwo mu̱handu̱ wa balaami̱ yaabab̯u̱u̱lya, “Nywe, tutakabagaanire ki̱mwei̱ kwegesya bantu bigambu bikukwatagana neibara lya yogwo mudulu? Bei̱tu̱ nywe, bantu ba mu Yeru̱salemu̱ gyensei̱ mu̱beegeseerye nzegesya gyenyu̱; kandi de, muli na kigyendererwa kya kutufoora bantu bali na musangu gwa kwi̱ta yogwo mudulu.”
28 — Nós ordenamos que vocês não ensinassem nada a respeito daquele homem. E o que foi que vocês fizeram? Espalharam esse ensinamento por toda a cidade de Jerusalém e ainda querem nos culpar pela morte dele!
29 Mwibara lya bakwenda, Peeteru yei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Twe tukuteekwa kwegwa Ruhanga, kukira kwegwa bantu.
29 Então Pedro e os outros apóstolos responderam: — Nós devemos obedecer a Deus e não às pessoas.
30 Nywe mwei̱ti̱si̱i̱rye Yesu̱, na ku̱mu̱koomeresya ha musalaba. Bei̱tu̱ Ruhanga, wa bahaaha beetu̱ gi̱baaramyengi̱, yaamu̱hi̱mboori̱, yaamutoola mu baku̱u̱.
30 Os senhores crucificaram Jesus, mas o Deus dos nossos antepassados o ressuscitou.
31 Yesu̱ yogwo, yooyo wa Ruhanga gi̱yaatembeerye yei̱caarya mu kiikaru kya ki̱ti̱i̱ni̱sa kinene nka Mu̱tabani̱ wa Mukama kandi Mu̱ju̱ni̱ akuha Bei̱saleeri̱ mu̱gi̱sa gwa kwezi̱ramwo na kuganyirwa bibii byab̯u.
31 E Deus o colocou à sua direita como Líder e Salvador, para dar ao povo de Israel oportunidade de se arrepender e receber o perdão dos seus pecados.
32 Twe, hamwei̱ na Mwozo Mu̱syanu̱, wa Ruhanga gyagabira bantu bamwegwa, tuli bakei̱so ba bi̱byo bintu.”
32 Nós somos testemunhas de tudo isso — nós e o Espírito Santo, que Deus dá aos que lhe obedecem.
33 Bahandu̱ ba Bayudaaya b̯u̱beegwi̱ri̱ bigambu bya Peeteru bi̱yaabazi̱ri̱, baakwatwa ki̱ni̱ga kinene hoi̱, bendya na kwi̱ta bab̯wo bakwenda.
33 Quando os membros do Conselho ouviram isso, ficaram com tanta raiva, que resolveram matar os apóstolos.
34 Bei̱tu̱ Mufalisaayo gi̱beetengi̱ Gamalyeri̱, munyakubba naali mwegesa wa biragiro bya Mu̱sa, wa bantu benseenya gi̱baatengi̱mwo ki̱ti̱i̱ni̱sa, yeemereeri̱ mu Lukuratu Lu̱handu̱ lu̱lwo yaaragira babanze bahu̱lu̱kye hanzei bab̯wo bakwenda.
34 Mas levantou-se um dos membros do Conselho, um fariseu chamado Gamaliel, que era um mestre da Lei respeitado por todos. Ele mandou que levassem os apóstolos para fora e os deixassem ali um pouco.
35 Mwomwo yaaweera bei̱ra ba lukuratu, “Bei̱saleeri̱ bei̱ra bange, mwegyendereze ha ki̱kyo ki̱mu̱kwendya kukora bab̯wo badulu!
35 Então disse ao Conselho: — Homens de Israel, cuidado com o que vão fazer com estes homens.
36 Mu b̯u̱su̱mi̱ b̯wei̱nyu̱ma, haalingiho mudulu gi̱beetengi̱ Teu̱da, mu̱nyakwetembya kubba mwebemberi̱ mu̱handu̱, na badulu bakudwa nka bi̱ku̱mi̱ binei, bamweyungaho. Bei̱tu̱ yogwo mudulu baamwi̱ti̱ri̱, na banyakubba bamweyu̱ngi̱ri̱ho baabasaasaani̱a, byasambiira haahwo.
36 Há pouco tempo apareceu um homem chamado Teudas, que se dizia muito importante e que com isso conseguiu reunir quatrocentos seguidores. Mas ele foi morto, todos os seus seguidores foram espalhados, e a revolta dele fracassou.
37 Bya Teu̱da b̯u̱byasambi̱i̱ri̱, heesi̱mbi̱ri̱ho mudulu wondi gi̱beetengi̱ Yu̱da, Mugalilaaya. Yogo yo, yeetembeerye mu biro bya Baru̱u̱mi̱ bi̱baabali̱rengi̱mwo bantu, yaasikiriza bantu bamwei̱, kumweyungaho. Bei̱tu̱ nayo baamwi̱ti̱ri̱, na banyakumuhonderanga, baabasaasaani̱a.
37 Depois disso apareceu Judas, o Galileu, na época do recenseamento. Este também conseguiu juntar muita gente, mas foi morto, e todos os seus seguidores foram espalhados.
38 Nahab̯waki̱kyo, mu kiki kinyakuloho, nkubaha magezi̱, bab̯wo badulu mubaleke mutabakola kintu kibiibi kyenseenya. Kubba kigyendererwa kyab̯u rundi kikorwa kyab̯u b̯ukyakabba nikili kya b̯untu, ki̱kwi̱za ku̱kwa kyankei, nka kya Teu̱da na kya Yu̱da ku̱byakwi̱ri̱ byankei.
38 Portanto, neste caso de agora, não façam nada contra estes homens. Deixem que vão embora porque, se este plano ou este trabalho vem de seres humanos, ele desaparecerá.
39 Bei̱tu̱ kandi, Ruhanga b̯uyaakabba naali yooyo abaragi̱i̱ri̱ kukora bintu bibakukora, mu̱kwi̱za kwahi ku̱basi̱ngu̱ra. Mwegyendereze, mu̱teezagya, ni̱mu̱ku̱lwani̱sya Ruhanga!”
39 Mas, se vem de Deus, vocês não poderão destruí-lo, pois neste caso estariam lutando contra Deus. E o Conselho aceitou a opinião de Gamaliel.
40 Bigambu bya kuhab̯ura bya Gamalyeri̱ bi̱yaabazi̱ri̱, baabi̱hondeeri̱. Beeti̱ri̱ bab̯wo bakwenda bei̱re, baaragira, babajwata njunju. B̯u̱baabajweti̱, baabaragira batali̱b̯u̱ni̱a kubaza mwibara lya Yesu̱, kasi mwomwo baabatei̱sya.
40 Então chamaram os apóstolos e os chicotearam; e aí mandaram que nunca mais falassem nada a respeito de Jesus. Depois os soltaram.
41 Bab̯wo bakwenda baaru̱gi̱ri̱ mu Lukuratu lu̱lwo basemereerwe hab̯wa kuwona nti, Ruhanga yaabaheeri̱ mu̱gi̱sa gwa muswaru gwa kujwatwa njunju, hab̯wa ibara lya Yesu̱.
41 Os apóstolos saíram do Conselho muito alegres porque Deus havia achado que eles eram dignos de serem insultados por serem seguidores de Jesus.
42 Kandi b̯uli kiro baabbengi̱ mu zi̱gati̱ gya Yeekaru, na mu maka ga bantu, batakaleke kwegesya na ku̱tebya Makuru Garungi nti Yesu̱ ali Ku̱ri̱si̱to, Mutongoole wa Ruhanga.
42 E, todos os dias, no pátio do Templo e de casa em casa, eles continuavam a ensinar e a anunciar a boa notícia a respeito de Jesus, o Messias .

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.