Atos 24
Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NVT
1 Pau̱lo b̯u̱baamaari̱ kumutoola mu rub̯uga lu̱beetengi̱ Yeru̱salemu̱, haarabi̱ri̱ho biro bitaanu, mu̱laami̱ mu̱handu̱ gi̱beetengi̱ Anani̱ya, yaaruga Yeru̱salemu̱, yei̱za mu rub̯uga Kai̱saali̱ya. Yei̱zi̱ri̱ na bamwei̱ hali bahandu̱ ba Lukuratu lu̱handu̱ lwa Bayudaaya, hamwei̱ na mudulu gi̱beetengi̱ Teretu̱lo, mu̱nyakwi̱za kubaza mwibara lya bab̯wo bahandu̱ bensei̱ hamwenya. Bab̯wo bantu, baadoori̱ baanyegeera Pau̱lo hali weisaza gi̱beetengi̱ Feli̱ki̱si̱.
1 Cinco dias depois, o sumo sacerdote Ananias chegou com alguns dos líderes do povo e um advogado chamado Tértulo para exporem ao governador sua causa contra Paulo.
2 Pau̱lo baamweti̱ri̱, yei̱za mwicweru lya misangu. Pau̱lo b̯u̱yei̱zi̱ri̱, Teretu̱lo yaatandika kumunyegeera hali yogwo weisaza, naakoba,
2 Quando Paulo foi chamado, Tértulo apresentou as acusações: “Excelentíssimo Félix, o senhor tem proporcionado a nós, judeus, um longo período de paz e, com perspicácia, tem realizado reformas que muito nos beneficiam.
3 Nkora gyamu, tukwicalanga ni̱tu̱gi̱si̱i̱ma hoi̱, mu biikaru byensei̱.
3 Por todas essas coisas nós lhe somos extremamente gratos.
4 Kyonkei, hab̯wa b̯u̱tendya kutwala mwanya gwamu gunene, nkukusaba mu mbabazi̱, onyeetegeerye, mbaze nsonga zeetu̱ mu b̯wi̱hi̱.
4 Contudo, não desejo tomar seu tempo, por isso peço sua atenção apenas por um momento.
5 “Nsonga gya kubanza, tu̱kyagi̱i̱rye nti, Pau̱lo yogo ali mudulu mu̱tab̯u̱ri̱, eicala naacu̱u̱ki̱ri̱i̱rya Bayudaaya bali mu nsi gyensei̱, naabaha ku̱jeemera b̯u̱lemi̱ b̯wa Baru̱u̱mi̱. Nsonga gindi, yooyo mwebemberi̱ wa kitebe kiteikirizib̯wa mu b̯u̱lemi̱ b̯wa Baru̱u̱mi̱. Kitebe ki̱kyo, kiikiririza mu nzegesya gya mwegesa Mu̱nazareeti̱.
5 Constatamos que este homem é um perturbador, que vive causando tumultos entre os judeus de todo o mundo. É o principal líder da seita conhecida como os Nazarenos.
6 Kandi nsonga gindi de, yogo mudulu yaalengi̱ri̱ho kuhenahenera Yeekaru, nnyu̱mba gya Ruhanga, twacwamwo twamukwata.
6 Quando o prendemos, estava tentando profanar o templo. Nós queríamos julgá-lo de acordo com nossa lei,
7 Bei̱tu̱ Li̱si̱ya, mu̱handu̱ wa mahe, yaabingiramwo, yaamututoolaho na maani. Kasi mwomwo Li̱si̱ya yaaragira naakoba nti bab̯wo banyakunyegeera Pau̱lo, bei̱ze mu mei̱so gaamu.
7 mas Lísias, o comandante do regimento, usou de força e o tirou de nossas mãos,
8 Kandi nawe b̯u̱waakamu̱b̯u̱u̱li̱sani̱a, okwi̱za kukyagya nti, b̯uli nsonga gitukumujunaana, gili gya mananu.”
8 e ordenou a nós, os acusadores, que nos apresentássemos perante o senhor. Nossas acusações poderão ser confirmadas quando o senhor interrogar Paulo pessoalmente”.
9 Mwomwo bahandu̱ ba Bayudaaya banyakubbaho, boodede baasagika Teretu̱lo, nibakoba nti bigambu byensei̱ bya Teretu̱lo bi̱yaabazi̱ri̱ byali bya mananu.
9 Os outros judeus concordaram e declararam ser verdadeiro o que Tértulo tinha dito.
10 B̯u̱baamaari̱ kunyegeera Pau̱lo, weisaza yaakoresya ngalu gyamwe ku̱manyi̱sya Pau̱lo yoodede abaze. Pau̱lo yeetongeeni̱ho naakoba,
10 Quando Paulo recebeu um sinal do governador para falar, disse: “Sei que o senhor tem julgado questões dos judeus há muitos anos e, portanto, apresento-lhe minha defesa de bom grado.
11 Bantu bakusobora kwanguha kumpeera b̯u̱kei̱so, ni̱bagu̱mya nti mu biro bi̱dooli̱ bisabisa byei̱nyu̱ma, bitakukira hei̱ku̱mi̱ na bibiri, nyaagyendi̱ri̱ mu rub̯uga Yeru̱salemu̱ ku̱ramya Ruhanga, mu Yeekaru nnyu̱mba gya Ruhanga.
11 O senhor poderá verificar com facilidade que cheguei a Jerusalém não mais que doze dias atrás para adorar no templo.
12 Tihaloho kadi murundi gu̱mwei̱, gwa Bayudaaya gu̱banzagi̱i̱rye mu Yeekaru, nindi na muntu yenseenya gi̱nku̱ku̱u̱ti̱sya mpaka. Kandi de, batakanzagye mu marombero ga Bayudaaya, rundi hantu handi henseenya mu rub̯uga, ni̱nku̱cu̱u̱ki̱ri̱i̱rya bantu batab̯uke.
12 Meus acusadores não me encontraram discutindo com ninguém no templo, nem causando tumulto em nenhuma sinagoga, nem nas ruas da cidade.
13 Kindi de, baba bantu bakusobora kwahi kukuha b̯u̱kei̱so, b̯u̱ku̱gu̱mya zizi nsonga zibakunjunaana.
13 Eles não podem provar as acusações que fazem contra mim.
14 Kutoolaho, kintu kinkwikiriza mu mei̱so gaamu kili nti, ndamya Ruhanga wa bahaaha beetu̱ gi̱baaramyengi̱, ni̱mmu̱ramya kuraba mu kwikikiririza mu Mutongoole wa Ruhanga yeegebeerwe nka Ku̱ri̱si̱to. Ki̱kyo kya kwikiririza mu Mutongoole wa Ruhanga, kyokyo bahandu̱ ba Bayudaaya kibakuteekereza kubba nikili ku̱ramya kubiibi. Kandi de, nzikiriza Biragiro bya Ruhanga bi̱yaaheeri̱ Mu̱sa, kandi de, ninzikiriza na Binyakuhandiikwa byensei̱, bya baragu̱ri̱ ba Ruhanga bi̱baaragwi̱ri̱.
14 “Reconheço, porém, que sou seguidor do Caminho, que eles chamam de seita. Adoro o Deus de nossos antepassados e creio firmemente na lei judaica e em tudo que está escrito nos profetas.
15 Kandi de, nagya ncala na ku̱ni̱hi̱ra mu Ruhanga, nka kwa baba bantu. Ku̱ni̱hi̱ra kunkubazaho kwokwo nti, bantu benseenya, barungi na babiibi, bakwi̱za kuhimbooka kuruga mu baku̱u̱.
15 Tenho em Deus a mesma esperança destes homens, de que ele ressuscitará tanto os justos como os injustos.
16 Hab̯wa ku̱ni̱hi̱ra ku̱kwo kuncala nakwo, nyeekambira ki̱mwei̱ kuwona nti nkwicala ntakwezegwa nindi na musangu gwenseenya hali Ruhanga na mu bantu.
16 Por isso, procuro sempre manter a consciência limpa diante de Deus e dos homens.
17 “Hei̱nyu̱ma gya kumala myaka minene ntali mu Yeru̱salemu̱, nyaaku̱bi̱ri̱yo kutwalira bantu banaku ba mwihanga lyetu̱ kisembu kya sente na kugyenda mu Yeekaru, kugabira Ruhanga bihongwa.
17 “Depois de estar ausente por vários anos, voltei a Jerusalém com dinheiro para ajudar meu povo e apresentar ofertas.
18 B̯unyaalingi nincakakora bi̱byo, haabbeeri̱ho Bayudaaya bandi banyakuruga mu kicweka kyʼAsi̱ya bei̱za banzagya hanzei wa Yeekaru, mmaari̱ murwa gwa kwesyani̱a, hab̯wa kumala muzizo gwa kugyenda mu bantu batali Bayudaaya. B̯u̱bei̱zi̱ri̱, batakanzagye na kitebe kya bantu; kandi de, batakanzagye mu ku̱tabu̱ka kwenseenya.
18 Meus acusadores me viram no templo depois que completei minha cerimônia de purificação. Não havia multidão nenhuma ao meu redor e nenhum tumulto.
19 Bayudaaya banyakuruga mu kicweka kyʼAsi̱ya, boobo mu b̯utongole baaku̱bbeeri̱ bei̱zi̱ri̱ haha kunnyegeera, b̯ubaakabba kwo mali̱, nibali na nsonga gyensei̱ gibakunjunaana.
19 Só estavam ali alguns judeus da Ásia, e são eles que deveriam estar aqui diante do senhor para me acusar, se têm algo contra mim.
20 Kitali ki̱kyo, leka baba bali haha babaze musangu gubakunjunaana, gu̱nyaagu̱mi̱ri̱ b̯unyaali ninkubaza mu mei̱so ga Lukuratu Lu̱handu̱ lwa Bayudaaya.
20 Pergunte a estes homens que aqui estão de que crimes o conselho dos líderes do povo me considerou culpado,
21 Tindi na musangu gwenseenya, gubakusemeera kunjunaana. Kutoolaho gana, b̯ubaakabba nibakunjunaana hab̯wa kintu ki̱nyaabazi̱ri̱ nyeemereeri̱ mu mei̱so gaab̯u, kikukoba nti, ‘Muli mu ku̱ntongani̱sya, hab̯wakubba gya nzikiriza nti, baku̱u̱ bakwi̱za kuhimbooka.’ ”
21 exceto pela ocasião em que gritei: ‘Estou sendo julgado diante dos senhores porque creio na ressurreição dos mortos!’”.
22 Mwomwo weisaza Feli̱ki̱si̱, munyakubba yeegi̱ri̱ kurungi bigambu bya kwikiririza mu Ku̱ri̱si̱to Mutongoole wa Ruhanga, b̯u̱yaaweeni̱ Pau̱lo atali na musangu, yaacwamwo bigambu bya kwetegeerya nsonga zi̱zyo, bibanze bisambiire haahwo. Kintu kindi, Feli̱ki̱si̱ yaabaweereeri̱ yati, “Mu̱handu̱ wa mahe gibakweta Li̱si̱ya b̯u̱yaakei̱za, mwomwo nkwi̱za kucwa gu̱gwo musangu.”
22 Nesse momento, Félix, que tinha bastante conhecimento sobre o Caminho, interrompeu a audiência e disse: “Esperem até Lísias, o comandante do regimento, chegar. Então decidirei o caso de vocês”.
23 Kinyakuhonderaho, Feli̱ki̱si̱ yaaragi̱i̱ri̱ musurukali munyakubba na b̯ujunaanizib̯wa b̯wa kulinda Pau̱lo, amulindenge kyonkei naamulekeranga b̯ugabe, kandi neikirizanga banywani ba Pau̱lo, kufaaho Pau̱lo mu byetaagu byamwe.
23 Ordenou que um oficial mantivesse Paulo sob custódia, mas lhe deu certa liberdade e permitiu que seus amigos o visitassem e providenciassem aquilo de que ele precisava.
24 Hei̱nyu̱ma gya biro bindi, weisaza Feli̱ki̱si̱ yei̱zi̱ri̱ mu kiikaru kibaali babboheeri̱mwo Pau̱lo; yei̱za na mu̱kali̱ waamwe gi̱beetengi̱ Du̱ru̱si̱la munyakubba mu̱kali̱ Muyudaaya. Pau̱lo b̯u̱yei̱zi̱ri̱ yaatandika kubaza ha bigambu bya kwikiririza mu Yesu̱, Mutongoole wa Ruhanga.
24 Alguns dias depois, Félix voltou com sua esposa, Drusila, que era judia. Mandou chamar Paulo, e os dois ouviram enquanto ele lhes falava a respeito da fé em Cristo Jesus.
25 Mu bigambu byamwe, Pau̱lo yaagyendi̱ri̱ mu mei̱so na kubaza ha kukora bintu bi̱doori̱ mu mei̱so ga Ruhanga, kubaza ha kwehala bintu bya nsi bikusobora kwohya muntu kukora bintu bibiibi, na kubaza ha Kiro kya Ruhanga akwi̱za kucwa musangu, naagucwera b̯uli muntu. Feli̱ki̱si̱ b̯u̱yeegwi̱ri̱ bi̱byo bigambu bya Pau̱lo yaati̱i̱na, kandi yaaweera Pau̱lo nti, “Hataati̱ banza olekere hahwo. Gyenda, bigambu byombwereeri̱ bikumala. B̯unyaakatunga mwanya gundi, nkwi̱za ku̱b̯u̱ni̱a kukutumira muntu aku̱syome.”
25 Quando Paulo passou a falar da justiça divina, do domínio próprio e do dia do juízo que estava por vir, Félix teve medo e disse: “Pode ir, por enquanto. Quando for mais conveniente, mandarei chamá-lo outra vez”.
26 Mu kasu̱mi̱ kakwo kenseenya, Feli̱ki̱si̱ yei̱calengi̱ naatu̱mi̱sya Pau̱lo, nei̱za nibabaza nayo, hab̯wakubba yaani̱hi̱rengi̱ nti, Pau̱lo asobora kumuha sente za kumugula, mwa ku̱syereerya musangu gubaali bamu̱teeri̱ho.
26 Félix também esperava que Paulo lhe oferecesse dinheiro, de modo que mandava buscá-lo com frequência e conversava com ele.
27 Bei̱tu̱ hei̱nyu̱ma gya myaka mibiri, weisaza Feli̱ki̱si̱ yaaru̱gi̱ri̱ ha b̯u̱lemi̱; mu kiikaru kyamwe kya b̯weisaza, baatamwo Pori̱kori̱yo Fesi̱to. Hab̯wa Feli̱ki̱si̱ kwendya ku̱si̱i̱mwa Bayudaaya, yaati̱gi̱ri̱ Pau̱lo mu nkomo.
27 Assim se passaram dois anos, e Félix foi sucedido por Pórcio Festo. E, uma vez que Félix desejava obter a simpatia dos judeus, manteve Paulo na prisão.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.