Marcos 11

pub (PUB) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Anmani Jerusalem anheinai a, Bethphage le Bethany khopui modonna, Olive chingtang a anhong je. Jesu ning ama thiemroi inni ma aleitir
1 Quando já se aproximavam de Jerusalém, Jesus e seus discípulos chegaram às cidades de Betfagé e Betânia, no monte das Oliveiras. Jesus enviou na frente dois discípulos.
2 hi-ang hin aleiti: <<Ninma kho-a se ru, son nintung ri Salungdai atute ning anluchong mak inkhat ankhit ninmu sik. Khawa kha heisut inlang hin heikei ru.
2 “Vão àquele povoado adiante”, disse ele. “Assim que entrarem, verão amarrado ali um jumentinho, no qual ninguém jamais montou. Desamarrem-no e tragam-no para cá.
3 Khan atumi inkhat ning, <Ang sik mi kha nintho e?> anahei ti inchu, Akupu ning a aneiman nomna aom, khan aheithak nok kalen sik tiru.>>
3 Se alguém lhes perguntar: ‘O que estão fazendo?’, digam apenas: ‘O Senhor precisa dele e o devolverá em breve’.”
4 Khana anmani ning anse-a lamsir-a Salungdai inkhat innkol anleikhit kha anleimu, Anmani ning ansut lai,
4 Os dois discípulos foram e encontraram o jumentinho na rua, amarrado junto a uma porta.
5 khawa khan akingir alek ngaining anmanideng anleirakal, <<Angsik mo Salungdai ninsut e?>>
5 Enquanto o desamarravam, algumas pessoas que estavam ali perguntaram: “O que vocês estão fazendo, desamarrando esse jumentinho?”.
6 Anmani ning anleimasang Jesu ning aleiminjet na ang a, khan alei kingir ngai khaning anlei minchoi je.
6 Responderam conforme Jesus havia instruído, e os deixaram levar o animal.
7 Anmanining salungdai kha Jesu deng anhei roi-a, achunga anpon ngai salungdai chunga andap a, khan Jesu ning salungdai chunga aleichuong.
7 Os discípulos trouxeram o jumentinho, puseram seus mantos sobre o animal, e Jesus montou nele.
8 Mi katamtak ngaining lampui a anpon anpha a, alek ngaining lei kolla thingbaak anwatuk a khan lampui-a anleipha pe.
8 Muitos da multidão espalharam seus mantos ao longo do caminho diante de Jesus, e outros espalharam ramos que haviam cortado nos campos.
9 Khan amadonna akase le anuk kujui mingai khaning an-ong anleiphut, <<Pathien minpak ru! Puma riming a akahong amakha amachal atha!
9 E as pessoas, tanto as que iam à frente como as que o seguiam, gritavam: “Hosana! Bendito é o que vem em nome do Senhor!
10 Akahong sik nipa Reng David rengram kha Pathien ning ralwantha pe rase. Pathien minpak ru!>>
10 Bendito é o reino que vem, o reino de nosso antepassado Davi! Hosana no mais alto céu!”.
11 Jesu Jerusalem aheilut a, Bek-inn sunga alut a, khan amaning ang rikip a-en. Tak kholei ahongtung je jarra athiemroi somle-inni ngai le Bethany teng anleisuok je.
11 Jesus entrou em Jerusalém e foi ao templo. Depois de olhar tudo ao redor atentamente, voltou a Betânia com os Doze, porque já era tarde.
12 Ajing kini-a, anmani ning Bethany ria anhong kir nok a, Jesu awon aleicham je.
12 Na manhã seguinte, quando saíam de Betânia, Jesus teve fome.
13 Akalaktak ria theichang kung abo kinbur inkhat aleimu, akara ngaikha a-om sik mi tia aka-en alei se. Tak amun atung karra, abo bei awamu je, ajarchu theichang ngai kinra pha lei imak.
13 Viu que, a certa distância, havia uma figueira cheia de folhas e foi ver se encontraria figos. No entanto, só havia folhas, pois ainda não era tempo de dar frutos.
14 Jesu ning theichang kung deng khan aleiti, <<Nakara atute ning bak nok rang muru su!>>
14 Então Jesus disse à árvore: “Nunca mais comam de seu fruto!”. E os discípulos ouviram o que ele disse.
15 Anmani Jerusalem anheitung karra, Jesu Bek-inna aleise, Bek-inna neinak akajor le akaracho ngaiseng kha akaholsuok aleiphut jei. Amaning sumsan kuthul ngai le pharphili kajor ngai ankin-ongna ngai kha amalet pe je,
15 Quando voltaram a Jerusalém, Jesus entrou no templo e começou a expulsar os que compravam e vendiam animais para os sacrifícios. Derrubou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas,
16 khan Bek-inn sumpuk kutung khan neinak kuchoi atute inkhat num leiminlut mak je.
16 impediu todos de usarem o templo como mercado
17 Jesu ning khawa so-a mingai deng aminchu je: <<Khachu hiwa anghin akinje khachu Pathien ning aleiti, <Kei bek-inn hi jat rikip ngai nina inn akinti sik e.> Tak nangni ning muruk kinthupna ninminchang je!>>
17 e os ensinava, dizendo: “As Escrituras declaram: ‘Meu templo será chamado casa de oração para todas as nações’, mas vocês o transformaram num esconderijo de ladrões!”.
18 Thiempu kolok ngai le Dan oja ngaining khawakha anjet je, khawa jarra ama that nasik a lampui aka-entok anphut jei. Anmani ning amakha anchi, ajarchu mipui ngai ning ama minchuna kha kinlak anleisak.
18 Quando os principais sacerdotes e mestres da lei souberam o que Jesus tinha feito, começaram a tramar um modo de matá-lo. Contudo, tinham medo dele, pois o povo estava muito admirado com seu ensino.
19 Kholei aheitung a, Jesu le ama thiemroi ngai khopui kha anleimathaan jei.
19 Ao entardecer, Jesus e seus discípulos saíram da cidade.
20 Jingteng ma, anmani lampui a anse lai, theichang kung kha anleimu. Khawakha arujung kutung a aleichar je.
20 Na manhã seguinte, quando os discípulos passaram pela figueira que Jesus tinha amaldiçoado, notaram que ela estava seca desde a raiz.
21 Peter ning omchen akosuok kha amindon na Jesu deng aleiti, <<Oja, Enro, nahakser theichang kung kha achar je!>>
21 Pedro se lembrou do que Jesus tinha dito à árvore e exclamou: “Veja, Rabi! A figueira que o senhor amaldiçoou secou!”.
22 Jesu ning anmanideng aleimasang, <<Pathien taksen na nei ru.
22 Então Jesus disse aos discípulos: “Tenham fé em Deus.
23 Keining akidiktak kiniril pe e, atu-tu inum hiwa chingbung hi kinphuk inlang tui-ongpui lai-a tanasik chong ape a khan amulung kei-chi o na neilei-a, takkha aril na chung a asuok nger sik tia akataksen mi khadeng akintho sik e.
23 Eu lhes digo a verdade: vocês poderão dizer a este monte: ‘Levante-se e atire-se no mar’, e isso acontecerá. É preciso, no entanto, crer que acontecerá, e não ter nenhuma dúvida em seu coração.
24 Khawa jarra kini minjet e: nangni ning Pathien nina ninnei a angmikhat ninni karra, kinmu je tia taksen ru, khan ninni rikip ngaikha akinpe sik e.
24 Digo-lhes que, se crerem que já receberam, qualquer coisa que pedirem em oração lhes será concedido.
25 Khan ningir a Pathien deng nina ninnei karra, marwan na akaom Ninpa khaning nintho thel ngairikip ana rangai mindam nasik a, atumi inkhat chung a mulung hoimak na ninnei rikip kha rangai mindam ru.>>
25 Quando estiverem orando, se tiverem alguma coisa contra alguém, perdoem-no, para que seu Pai no céu também perdoe seus pecados.
26 — ausente —
26 Mas, se vocês se recusarem a perdoar, seu Pai no céu não perdoará seus pecados”.
27 Anmani Jerusalem a woikhat anhong tung nok je. Khanna Jesu kha Bek-inn sunga aleilon lai, thiempu kolok, Dan oja ngai khan upa ngai amadenga anlei hong
27 Mais uma vez, voltaram a Jerusalém. Enquanto Jesus passava pelo templo, os principais sacerdotes, os mestres da lei e os líderes do povo vieram até ele
28 khan amadeng aleirakal, <<Hiwa ngai thotor nasik a ang ranak mo nanei? Hiwa thotorna hi atu ningmo anape e?>>
28 e perguntaram: “Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu esse direito?”.
29 Jesu ning anmanideng aleimasang, <<Keining chong inkhatbei narakal kate, khan nangning khawa kha nana masang inchu, keining ang thotorna ngai ningmo hiwa ngai hi kathotor e ti kini minjet sik.
29 Jesus respondeu: “Eu lhes direi com que autoridade faço essas coisas se vocês responderem a uma pergunta:
30 John ning baptized thotorna ranak anei kha khona ria mi, niti pe ru: Pathien ria a-imakli miring ria mi?>>
30 A autoridade de João para batizar vinha do céu ou era apenas humana? Respondam-me!”.
31 Anmani inkhat le inkhat ankinkher phut je: <<Angmi niti sik? <Pathien ria e,> niti inle kha amaning, <Kha-inchu angsik mo John kha taksen lei nin e?> ati sik.
31 Eles discutiram a questão entre si: “Se dissermos que vinha do céu, ele perguntará por que não cremos em João.
32 Takkha miring ria niti inum>> (Anmani ning mipui ngai kha anlei chi, ajarchu mi rikip ning John kha chongkachoi pa e tia anlei.)
32 Mas será que ousamos dizer que era apenas humana?”. Tinham medo do que o povo faria, pois todos acreditavam que João era profeta.
33 Khawa jarra anmani ning Jesu deng aleimasang khachu, <<Keini jet mung.>>
33 Por fim, responderam: “Não sabemos”. E Jesus replicou: “Então eu também não direi com que autoridade faço essas coisas”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.