Lucas 19
Melayu Papua (PMY) vs NTLH
1 Waktu Yesus sampe di Kota Yerikho, De jalan lewat kota itu.
1 Jesus entrou em Jericó e estava atravessando a cidade.
2 Disitu ada satu orang kaya, de kepala dari tukang tagi pajak, de nama Sakeus.
2 Morava ali um homem rico, chamado Zaqueu, que era chefe dos cobradores de impostos.
3 De mo skali liat Yesus itu sapa, tapi de tra bisa liat karna orang banyak skali, baru de pu badan pendek.
3 Ele estava tentando ver quem era Jesus, mas não podia, por causa da multidão, pois Zaqueu era muito baixo.
4 Begitu jadi de su duluan lari kemuka dari orang banyak itu, trus de panjat satu pohon supaya de bisa liat Yesus yang nanti mo lewat dari situ.
4 Então correu adiante da multidão e subiu numa figueira brava para ver Jesus, que devia passar por ali.
5 Pas Yesus sampe di pohon itu, De liat ke atas pohon baru bilang dia, “Sakeus, cepat ko turun karna Sa mo singga di ko pu ruma hari ini.” “Sakeus, cepat ko turun karna Sa mo singga di ko pu ruma hari ini.”|src="FL14 Sakeus.jpg" size="col" loc="Luk 19:4-6" ref="19:5"
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhou para cima e disse a Zaqueu:
6 Dengar begitu Sakeus de snang skali trus cepat-cepat de turun trus de bawa Yesus ke de pu ruma.
6 Zaqueu desceu depressa e o recebeu na sua casa, com muita alegria.
7 Smua orang yang liat itu dong tra snang trus dong baku bicara suda, dong bilang, “Ih, masa tu De pigi singga di ruma orang yang bikin dosa!”
7 Todos os que viram isso começaram a resmungar: — Este homem foi se hospedar na casa de um pecador!
8 Tapi di de pu ruma, Sakeus bediri baru bilang sama Yesus, “Tuhan, stenga dari sa punya sa kasi sama orang miskin, juga sapa saja yang perna sa ambil deng paksa nanti sa kas kembali empat kali dari yang sa ambil.”
8 Zaqueu se levantou e disse ao Senhor: — Escute, Senhor, eu vou dar a metade dos meus bens aos pobres. E, se roubei alguém, vou devolver quatro vezes mais.
9 Trus Yesus balik baru bilang, “Hari ini, ko deng ko pu kluarga smua dapa kas slamat dari Allah, karna yang ko su bikin ini kas tunjuk kalo ko ni Abraham pu turunan.
9 Então Jesus disse:
10 Karna Sa Anak Manusia datang untuk cari deng kas slamat orang yang hilang.”
10 Porque o
11 Waktu orang masi dengar Yesus bicara, De crita sama dong satu conto lagi. Karna, De su dekat Kota Yerusalem, trus orang banyak dong kira kalo De su sampe disitu, Allah pu Krajaan mo datang.
11 Jesus contou uma parábola para os que ouviram o que ele tinha dito. Agora ele estava perto de Jerusalém, e por isso eles estavam pensando que o Reino de Deus ia aparecer logo.
12 Jadi Yesus De crita begini,
12 Então Jesus disse:
13 Seblum brangkat, de panggil de pu pesuru spulu orang, baru de kasi stiap orang satu uang logam emas. Trus de kastau dong, ‘Waktu sa pigi, uang ini kam pake usaha supaya nanti sa bisa dapat untung.’
13 Antes de viajar, chamou dez dos seus empregados, deu a cada um uma moeda de ouro e disse: “Vejam o que vocês conseguem ganhar com este dinheiro, até a minha volta.”
14 Tapi orang-orang di de pu negara dong tra suka skali sama dia. Stela de brangkat dong kirim orang-orang untuk bilang, ‘Tong tra mau orang ini yang jadi raja untuk kitong.’
14 — Acontece que o povo do seu país o odiava e por isso mandou atrás dele uma comissão para dizer que não queriam que aquele homem fosse feito rei deles.
15 Tapi orang kaya itu dapa lantik jadi raja, habis itu de kembali. De suru panggil de pu pesuru-pesuru yang dapat uang itu supaya de mo tau brapa hasil yang dong dapat dari dong pu usaha.
15 — O homem foi feito rei e voltou para casa. Aí mandou chamar os empregados a quem tinha dado o dinheiro, para saber quanto haviam conseguido ganhar.
16 Pembantu yang pertama de datang baru bilang, ‘Tuan, satu uang logam emas yang tuan punya itu, sa dapat hasil spulu uang logam emas.’
16 O primeiro chegou e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei dez.”
17 Tuan itu de bilang, ‘Bagus skali yang ko su bikin, ko pesuru yang baik! Karna untuk hal kecil ko su bisa dapa percaya, sa kasi ko kuasai spulu kota.’
17 — “Muito bem!” — respondeu ele. — “Você é um bom empregado! E, porque foi fiel em coisas pequenas, você vai ser o governador de dez cidades.”
18 Pembantu yang kedua de datang trus bilang, ‘Tuan, satu uang logam emas yang tuan punya itu, sa dapat hasil lima uang logam emas.’
18 — O segundo empregado veio e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei cinco.”
19 De bilang sama pesuru itu, ‘Ko nanti pu kuasa untuk lima kota.’
19 — “Você vai ser o governador de cinco cidades!” — disse o patrão.
20 Pembantu ketiga de datang deng bilang, ‘Tuan, ini tuan pu uang, sa simpan dalam lenso.
20 — O outro empregado chegou e disse: “Patrão, aqui está a sua moeda. Eu a embrulhei num lenço e a escondi.
21 Sa takut karna tuan orang yang kras, tuan ambil apa yang tuan tra simpan, juga tuan ambil hasil di tempat tuan tra perna tanam.’
21 Tive medo do senhor, porque sei que é um homem duro, que tira dos outros o que não é seu e colhe o que não plantou.”
22 De bilang sama orang itu, ‘Ko ini pesuru yang jahat! Deng ko pu kata-kata sendiri sa nanti adili ko. Jadi ko su tau sa orang yang kras, sa ambil apa yang sa tra simpan juga sa ambil hasil yang tra perna sa tanam.
22 — Ele respondeu: “Você é um mau empregado! Vou usar as suas próprias palavras para julgá-lo. Você sabia que sou um homem duro, que tiro dos outros o que não é meu e colho o que não plantei.
23 Kalo begitu knapa ko tra kas masuk uang itu di bank saja supaya waktu sa kembali sa bisa dapat uang itu sama de pu bunga lagi?’
23 Então por que você não pôs o meu dinheiro no banco? Assim, quando eu voltasse da viagem, receberia o dinheiro com juros.”
24 Habis itu tuan de bilang sama orang-orang yang bediri disitu, ‘Ambil uang logam emas dari orang itu trus kasi sama orang yang pu spulu uang logam emas itu.’
24 — E disse para os que estavam ali: “Tirem dele a moeda e deem ao que tem dez.”
25 Tapi orang-orang itu bilang, ‘Tuan, de su punya spulu mo.’
25 Eles responderam:
26 Tuan de jawab, ‘Sa kastau kam, orang yang urus deng baik apa yang de dapat, nanti de dapa kasi lebi banyak lagi. Tapi orang yang tra urus deng baik apa yang de dapat, nanti itu juga dapa ambil dari dia.
26 — E o patrão disse:
27 Jadi skarang, bawa kesini sa pu musu-musu yang tra mau kalo sa jadi dong pu raja. Bunu saja dong smua di depan sa pu mata!’ ”
27 E agora tragam aqui os meus inimigos, que não queriam que eu fosse o rei deles, e os matem na minha frente.”
28 Habis crita smua, Yesus jalan depan dong untuk pigi ke Kota Yerusalem.
28 Depois de dizer isso, Jesus foi adiante deles para Jerusalém.
29 Bua zaitun di pohon|src="olive-tree-9.jpg" size="col" loc="Luk 19:29" ref="19:29" Waktu sampe dekat kampung Betfage deng kampung Betania yang di dekat kaki Bukit Zaitun, Yesus suru De pu murid dua orang
29 Quando iam chegando aos povoados de Betfagé e Betânia, que ficam perto do monte das Oliveiras, enviou dois discípulos na frente,
30 deng bilang,
30 com a seguinte ordem:
31 Kalo ada orang yang tanya sama kam dua, ‘Knapa kledai itu kam dua lepas?’ Kam dua bilang begini, ‘Tuhan De perlu ini.’ ”
31 Se alguém perguntar por que vocês estão fazendo isso, digam que o Mestre precisa dele.
32 Trus dong dua yang dapa suru itu pigi, trus smua jadi sperti yang Yesus su bilang.
32 Eles foram e acharam tudo como Jesus tinha dito.
33 Pas dong dua ada kas lepas anak kledai itu, orang yang pu kledai tu tanya, “Knapa kledai itu kam lepas?”
33 Quando estavam desamarrando o jumentinho, os donos perguntaram: — Por que é que vocês estão desamarrando o animal?
34 Dong bilang, “Tuhan De perlu ini.”
34 Eles responderam: — O Mestre precisa dele.
35 Dong bawa kledai itu ke Yesus, trus alas kledai tu pu blakang pake dong pu baju panjang baru dong bantu Yesus naik duduk di atas.
35 Então eles levaram o jumentinho para Jesus, puseram as suas capas sobre o animal e ajudaram Jesus a montar.
36 Waktu Yesus duduk di kledai itu trus jalan, orang-orang alas jalan pake dong pu baju-baju panjang di tempat yang Yesus mo lewat.Smua orang yang ikut mulai puji kas tinggi Allah deng snang skali.|src="L19_128.jpg" size="col" loc="Luk 19:35-38" ref="19:36"
36 Conforme ele ia passando, o povo estendia as suas capas no caminho.
37 Waktu Yesus dekat Yerusalem, di jalan turun dari Bukit Zaitun, smua orang yang ikut mulai puji kas tinggi Allah deng suara yang kras deng snang skali karna smua tanda luar biasa yang dong su liat sendiri.
37 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém, na descida do monte das Oliveiras, uma grande multidão de seguidores ia com ele. E eles, cheios de alegria, começaram a louvar a Deus em voz alta por tudo o que tinham visto.
38 Dong bilang, “Allah berkati De yang datang jadi Raja dalam nama Tuhan. Skarang manusia su bisa baku damei deng Allah di surga, mari tong puji Allah yang di tempat tinggi!”
38 Eles diziam: — Que Deus abençoe o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e
39 Begini ada satu klompok orang yang ikut disitu, dong dari klompok Farisi, dong bilang sama Yesus, “Heee Guru! Tegur Ko pu pengikut-pengikut, karna dong tra bole bilang begitu.”
39 Aí alguns fariseus que estavam no meio da multidão disseram a Jesus: — Mestre, mande que os seus seguidores calem a boca!
40 Trus Yesus jawab, “Sa kastau sama kam, kalo dong diam, batu-batu ini yang nanti puji kas tinggi Allah.”
40 Jesus respondeu:
41 Waktu Yesus su dekat Kota Yerusalem, Yesus liat kota itu baru De mnangis.
41 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém e viu a cidade, chorou com pena dela
42 Yesus bilang,
42 e disse:
43 Karna hari itu nanti datang, kam pu musu srang kam, nanti dong timbun tana kliling kam pu kota. Trus dong kurung kam dari timur, barat, utara deng slatan sampe kam tra bisa kluar.
43 Pois chegarão os dias em que os inimigos vão cercá-la com rampas de ataque, e vão rodeá-la, e apertá-la de todos os lados.
44 Dong mo kas hancur kam pu kota trus bunu smua orang yang tinggal di dalam, dong tra mo kas biar batu satu juga tinggal di atas batu yang lain. Smua itu jadi karna kam tra trima Allah waktu De datang untuk kas slamat kam!”
44 Eles destruirão completamente você e todos os seus moradores. Não ficará uma pedra em cima da outra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus veio para salvá-la.
45 Trus Yesus masuk Ruma Allah baru mulai usir smua orang yang jual-jual disitu.
45 Jesus entrou no pátio do Templo e começou a expulsar dali os vendedores.
46 Yesus bilang sama dorang, “Ada tatulis to kalo Allah bilang, ‘Sa pu ruma harus jadi ruma doa,’ tapi kam ni su bikin itu jadi pencuri pu tempat.”
46 Ele lhes disse:
47 Stiap hari Yesus ajar trus di Ruma Allah. Imam-imam kepala deng guru-guru agama sama orang-orang besar dari orang Yahudi, dong smua cari jalan untuk bunu Yesus.
47 Jesus ensinava no pátio do Templo todos os dias. Os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes do povo queriam matá-lo.
48 Tapi dong tra tau pake cara apa, karna orang smua di tempat situ snang skali mo dengar Yesus pu kata-kata smua.
48 Mas não achavam jeito de fazer isso, pois todos o escutavam com muita atenção.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.