João 21
Tjukurpa Palya (PJT) vs VC
1 — ausente —
1 Depois disso, tornou Jesus a manifestar-se aos seus discípulos junto ao lago de Tiberíades. Manifestou-se deste modo:
2 — ausente —
2 Estavam juntos Simão Pedro, Tomé {chamado Dídimo}, Natanael {que era de Caná da Galiléia}, os filhos de Zebedeu e outros dois dos seus discípulos.
3 Ka Simon Peterlu mungartjirinyangka wangkangu tjanala, “Antipinakuṉa ananyi.”
3 Disse-lhes Simão Pedro: Vou pescar. Responderam-lhe eles: Também nós vamos contigo. Partiram e entraram na barca. Naquela noite, porém, nada apanharam.
4 Ka ngalya-tjiṉṯuringkunyangka Jesunya uṟu kantilytja ngaṟangi, ka nintintja tjuṯa parariṯu nyinangi uṟungka nguṟurpa pautangka munuya palunya puṯu ngurkantanangi.
4 Chegada a manhã, Jesus estava na praia. Todavia, os discípulos não o reconheceram.
5 Ka Jesulu tjananya mirara tjapinu, “Walytja tjuṯa! Kuka nyura witiṉu?”
5 Perguntou-lhes Jesus: Amigos, não tendes acaso alguma coisa para comer? Não, responderam-lhe.
6 Ka tjanala wangkangu, “Net palaya waṉi pauta kampa wakungka munu nyura kuka puḻka witilku.” Kaya mulapaṯu waṉingu kampa wakungka, munuya winki mulapa witiṉu munuya pautangka tjunkunytjikitjangku net puṯu ilaningi antipina mungilyi mulartjara.
6 Disse-lhes ele: Lançai a rede ao lado direito da barca e achareis. Lançaram-na, e já não podiam arrastá-la por causa da grande quantidade de peixes.
7 Ka nintintja panya Jesuku maḻpa mulatu wangkangu, “Mayatjanya palatja.” Ka Peterlu nyangatja kuliṟa mantara ngaṉmanytju araltjaṟa tjunkunytjatjanu tjarpangu maḻaku munu uṟungka ma-waṟarakatingu Jesulakutu ankunytjikitja.
7 Então aquele discípulo, que Jesus amava, disse a Pedro: É o Senhor! Quando Simão Pedro ouviu dizer que era o Senhor, cingiu-se com a túnica {porque estava nu} e lançou-se às águas.
8 Kaya nintintja kutjupa tjuṯa pautangka pitjangi mantakutu munuya net panya kuka tjuṯatjara ilaṟa katingi, panya manta ila ngaṟangi 100 metre nguwanpa.
8 Os outros discípulos vieram na barca, arrastando a rede dos peixes {pois não estavam longe da terra, senão cerca de duzentos côvados}.
9 Kaya mantangka wirkaṟa nyangu waṟu purku kampanyangka, ka nyara palula antipina maṉkurpa pauṟa wantinytja ngaringi, ka mai tampa kuḻu waṟungka itingka tangka ngaringi.
9 Ao saltarem em terra, viram umas brasas preparadas e um peixe em cima delas, e pão.
10 Ka Jesulu tjanala wangkangu, “Kuka tjaraya ngalya-kati.” |src="GT00104.tif" size="col" loc="p" ref="21:9-10"
10 Disse-lhes Jesus: Trazei aqui alguns dos peixes que agora apanhastes.
11 Ka Simon Peterlu pautangka tjarpara net panya antipina puḻka tjuṯatjara witiṟa ngalya-ilaṉu mantakutu. Munuya kantamilaṟa nyangu nampa nyanga alatji 153, tjuṯa mulapa. Palu net panya palyaṯu ngaṟangi kaṯakatinytja wiya alatjiṯu.
11 Subiu Simão Pedro e puxou a rede para a terra, cheia de cento e cinqüenta e três peixes grandes. Apesar de serem tantos, a rede não se rompeu.
12 Ka Jesulu tjanala wangkangu, “Pitjalaya pinpatja ngalkula!”
12 Disse-lhes Jesus: Vinde, comei. Nenhum dos discípulos ousou perguntar-lhe: Quem és tu?, pois bem sabiam que era o Senhor.
13 Ka Jesulu mai tampa mantjiṟa tjananya ungu kuka antipina kuḻukuḻu, kaya ngalkuningi.
13 Jesus aproximou-se, tomou o pão e lhos deu, e do mesmo modo o peixe.
14 Nyangatja panya Jesunya ilunytjatjanu pakaṟa aṟa maṉkuraṟa nintintja tjuṯangka utiringkunytja.
14 Era esta já a terceira vez que Jesus se manifestava aos seus discípulos, depois de ter ressuscitado.
15 Kaya kuka mai ngalkula wiyaringkunyangka Jesulu Simon Peterla wangkangu, “Simon Johnkunu, nyanga tjana ngayuku puḻkaṟa mukuringkupai. Ka nyuntu tjanala waintaṟa mulapa ngayuku mukuringanyi?”
15 Tendo eles comido, Jesus perguntou a Simão Pedro: Simão, filho de João, amas-me mais do que estes? Respondeu ele: Sim, Senhor, tu sabes que te amo. Disse-lhe Jesus: Apascenta os meus cordeiros.
16 Munu piṟuku tjapinu Simonta, “Simon Johnkunu, nyuntu mulapa ngayuku puḻkaṟa mukuringanyi?”
16 Perguntou-lhe outra vez: Simão, filho de João, amas-me? Respondeu-lhe: Sim, Senhor, tu sabes que te amo. Disse-lhe Jesus: Apascenta os meus cordeiros.
17 Munu piṟukuṯu Simonta tjapinu, “Simon Johnkunu, nyuntu ngayuku puḻkaṟa mulapa mukuringanyi?”
17 Perguntou-lhe pela terceira vez: Simão, filho de João, amas-me? Pedro entristeceu-se porque lhe perguntou pela terceira vez: Amas-me?, e respondeu-lhe: Senhor, sabes tudo, tu sabes que te amo. Disse-lhe Jesus: Apascenta as minhas ovelhas.
18 Tjukaṟurungkuṉanta wangkanyi, ngaṉmanypa panya nyuntu wati yangupalalpi nyinara pakaṟa mantarangka tjarpara walytjangku kuliṟa ankupai. Palu ngulan tjiḻpiringkula maṟa katuringkuku, kanta kutjupa tjuṯangku nyuntunya maṟa karpiṟa witiṟa ma-katiṟinkuku nyuntu mukuringkunytjitja wiyakutu.”
18 Em verdade, em verdade te digo: quando eras mais moço, cingias-te e andavas aonde querias. Mas, quando fores velho, estenderás as tuas mãos, e outro te cingirá e te levará para onde não queres.
19 (Alatji Jesulu wangkara utinu panya ngula mirpaṉtju tjuṯangku Peternya witiṟa maṟa karpiṟa ma-katiku pungkula iluntankunytjikitjangku. Panya paluṟu rapa alatjiṯu iluku Godaku puḻkaṟa mulamularingkula, kaya aṉangu tjuṯangku palunya rapa ilunyangka nyakula Godanya puḻkaṟa mirawaṉira waḻkulku.)
19 Por estas palavras, ele indicava o gênero de morte com que havia de glorificar a Deus. E depois de assim ter falado, acrescentou: Segue-me!
20 Ka Peterlu pinkuraraṟa nyangu nintintja panya Jesuku maḻpa mulapa palunya pulanya waṉannyangka. (Nintintja nyanga paluṟu panya mungaṯu mai ngalkunnyangka Jesula itingka ngarikatira tjapinu alatji, “Nganalunta witintjaku nintilku?”)
20 Voltando-se Pedro, viu que o seguia aquele discípulo que Jesus amava {aquele que estivera reclinado sobre o seu peito, durante a ceia, e lhe perguntara: Senhor, quem é que te há de trair?}.
21 Ka Peterlu palunya nyakula Jesula tjapinu, “Mayatja, wati nyangatjampa? Nyanga paluṟu ngula yaaltjiriku?”
21 Vendo-o, Pedro perguntou a Jesus: Senhor, e este? Que será dele?
22 Ka Jesulu wangkangu, “Tjinguṟuṉa ngayulu mukuringkulampa wati nyanga palunya wanka kanyinma ngula panya ngayulu maḻaku pitjanyangka ngayunya nyakunytjaku. Palu nyuntu palunya nyakula kulintja wiyangku wantima, munuṉi nyuntu walytjangku kuliṟa ngayunya waṉanma.” |src="cn01880B.tif" size="col" loc="p" ref="21:19-22"
22 Respondeu-lhe Jesus: Que te importa se eu quero que ele fique até que eu venha? Segue-me tu.
23 Kaya Jesunya waṉalpai tjuṯangku tjukurpa nyangatja kuliṟa aṟa kampa kutjupa ngunti kulinu munuya wangkara lipinu uwankarangka nyanga alatji, “Jesulu panya wangkangi wati nyanga nintintja palumpa maḻpa mulapa ilunytja wiya rawa nyinanytjaku.” Palu Jesulu nyanga alatji wangkanytja wiya wati paluṟu ilunytja wiya nyinanytjaku. Alatji kutju paluṟu wangkangu, “Tjinguṟu ngayulu mukuringkulampa palunya wanka kanyinma ngula panya ngayulu maḻaku pitjanyangka ngayunya nyakunytjaku. Palu nyuntu nyanga palunya nyakula kulintja wiyangku wantima.”
23 Correu por isso o boato entre os irmãos de que aquele discípulo não morreria. Mas Jesus não lhe disse: Não morrerá, mas: Que te importa se quero que ele fique assim até que eu venha?
24 Ka tjukurpa nyanganpa nintintja panya paluṟu tjakultjunanyi munu paluṟu nintingku walkatjunanyi kulintjatjanungku. Kala nganaṉa kulini panya paluṟu nintingku tjukaṟurungku tjakultjunkunyangka.
24 Este é o discípulo que dá testemunho de todas essas coisas, e as escreveu. E sabemos que é digno de fé o seu testemunho.
25 Ka panya Jesulu kutjupa kutjupa tjuṯa mulapa palyaningi mantangka nyinaralpi. Kaṉa tjinguṟu tjukurpa palunyatjara uwankaraṯu nyiri tjuṯangka walkatjuṟa wiyanma, ka nyiri paluṟu tjana manta winki anganma. Palu wiya, kutjupatjara kutjuṉa walkatjunu.
25 Jesus fez ainda muitas outras coisas. Se fossem escritas uma por uma, penso que nem o mundo inteiro poderia conter os livros que se deveriam escrever.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.