Romanos 8
Dyus Yuwe Uꞌsesa (PBB) vs VC
1 Txã'wẽ Kristo Jesus nwe'wepa'ga, kwe'sx kakwe ewmée yũuya' yaakxni's nwẽese'jmée naasáa Dxus Espirituçxá's nwẽese'jna fxi'zesawe'sx yakha' ãçxha' kĩh kastigo yuhwa meea'.
1 De agora em diante, pois, já não há nenhuma condenação para aqueles que estão em Jesus Cristo.
2 Txãa pa'gatey Dxus Espiritu ĩtxi kaafxi'ze'jwa'jsa' nwe'wek txã'wẽ pkalteçxáa fxi'zenijũ, sa' uuwa'theçxáa yã'j ũstewa txãajũwa nwe'wek, Kristo Jesus yakh fxi'zepa'ga.
2 A lei do Espírito de Vida me libertou, em Jesus Cristo, da lei do pecado e da morte.
3 Moises leya' kwe'sx kakwe ewmée yũunijũ txuhdeya' ãjameeyã'the', Dxusa' txajx Nçxi'ka's kaakh nasaa kakwe's ũsçxa. Aça' txãa kakwe yakh kluuste uuçxak pejka nwe'we, pkala' peena yu' ewmée yũuna kaafxi'ze'khamen.
3 O que era impossível à lei, visto que a carne a tornava impotente, Deus o fez. Enviando, por causa do pecado, o seu próprio Filho numa carne semelhante à do pecado, condenou o pecado na carne,
4 Txã'wẽ kluuste uuçxak kwe'sxtxi nwe'we, kwe'sx kakwe ewmée yũuya' yaakxni's weh yuhwa nwẽese'jmée Dxus Espirituçxá's nwẽese'the', Dxus leya' kĩhtewa jxuka ew yũuna fxi'zewa'ja'sçxáak jxkaaja' txã'sna pejka kxtey yuuya' ãjakahn.
4 a fim de que a justiça, prescrita pela lei, fosse realizada em nós, que vivemos não segundo a carne, mas segundo o espírito.
5 Txãa pa'gatx ewmée yũuna fxi'zenijũ nwe'wenisa' Dxus yakh fxi'zewa'jçxá's yajkxna fxi'ze', naapkaçxha' ewmée ũus yaakxni's yu'pthehnimeesa' ewmée yũuwa'ja'sçxáatx pa'pçxuna fxi'ze'.
5 Os que vivem segundo a carne gostam do que é carnal; os que vivem segundo o espírito apreciam as coisas que são do espírito.
6 Aça' ewmée yũuwa'ja'sçxáa pa'pçxute', Dxus kastigote uuwa'jçxáak kaseje'. Nawa Dxus Espiritu's nwẽese'the', ũuste wẽt fxi'zewa'kh kaseje'.
6 Ora, a aspiração da carne é a morte, enquanto a aspiração do espírito é a vida e a paz.
7 Txã'wẽ ewmée yũuwa'ja'sçxáa pa'pçxusa', Dxusa's açesata'. Txã'wẽçxaíitx Dxusa's nwẽese'je'çmée, sa' leya'swa kxtey yuuya' ãja'çmeeta'.
7 Porque o desejo da carne é hostil a Deus, pois a carne não se submete à lei de Deus, e nem o pode.
8 Txã'wẽ ewmée yũuya' yaakxni's yu'pthehnimeesa' Dxus yakh iiwehdxi fxi'ze'çmeeta'.
8 Os que vivem segundo a carne não podem agradar a Deus.
9 Nawa i'kwe'sxa' Dxus Espiritu's ũuste ji'phçxa', ewmée yũuya' yaakxni's nwẽese'je'çmeei'kwe, naasáa Dxus Espirituçxá's i'kwe nwẽese'je'. Aça' Dxus Espiritu's ũuste ji'phmeesa' Kristo jĩimeeta'.
9 Vós, porém, não viveis segundo a carne, mas segundo o Espírito, se realmente o espírito de Deus habita em vós. Se alguém não possui o Espírito de Cristo, este não é dele.
10 Nawa Kristo' i'kwe'sx ũuste fxi'zena ũste', makwe kakwe yu' pkalpa'ga uuwa'jsatewa Dxusa' i'kwe'sxtxi' ki' ĩtxi vxituna, txãa pa'gatey Dxusa' i'kwe'sxtxi yuuwemeesak vxit naa pa'ga.
10 Ora, se Cristo está em vós, o corpo, em verdade, está morto pelo pecado, mas o Espírito vive pela justificação.
11 Txã'wẽ Kristo Jesus uuniijũwa ki' ĩtxi vxit-sa Dxus Espiritu' i'kwe'sx ũuste fxi'zena ũsçxa', i'kwe'sx uutewa ki' ĩtxi vxituna petx kakwe yã'jçxa.
11 Se o Espírito daquele que ressuscitou Jesus dos mortos habita em vós, ele, que ressuscitou Jesus Cristo dos mortos, também dará a vida aos vossos corpos mortais, pelo seu Espírito que habita em vós.
12 Txãa pa'ga Dxus Espirituçxá's nwẽese'jna fxi'zewa'jsatha'w, ewmée yũu wẽenisa's nwẽese'jwa'j ji'phmeetha'w.
12 Portanto, irmãos, não somos devedores da carne, para que vivamos segundo a carne.
13 Txã'wẽ ewmée yũu wẽenisa's nwẽese'jna fxi'zeçxa', bagaçxte yuhwa Dxus yakh fxi'zewa'jmeete u'jwene'kwe. Nawa Dxus Espiritu pu'çxte ewmée yũu wẽenisa's nwẽese'jmée jxukate nvxihtçxa', bagaçxte yuhwa pçumée ĩtxi fxi'zewa'the u'jwene'kwe.
13 De fato, se viverdes segundo a carne, haveis de morrer; mas, se pelo Espírito mortificardes as obras da carne, vivereis,
14 Aça' maawa jxukaysa Dxus Espiritu jxpe'jnisa' Dxus luuçxta'.
14 pois todos os que são conduzidos pelo Espírito de Deus são filhos de Deus.
15 Ew mjiyuwe: I'kwe'sxtxi jxpe'jsa Dxus Espiritu' nyafxíi ley ma'wẽga seena' jxkaaja' txã'wẽ seena' juuna' jxkaahwa'jsame', wejxwa Dxus luuçx yuukahn pu'çxsaçxá' ũukhmée weçxana fxi'zekahn. Txãasaíik kwe'sx ũuste na'wẽçxáa kaaũusuthe'je' Dxusa' kwe'sx Tatana sũhwa'ja's.
15 Porquanto não recebestes um espírito de escravidão para viverdes ainda no temor, mas recebestes o espírito de adoção pelo qual clamamos: Aba! Pai!
16 Txãasak Dxus Espiritu' kwe'sx ũuste khẽeçxa kwe'sxtxi kaaũusuthe'je' Dxus luuçxtha'w sũhwa'ja's.
16 O Espírito mesmo dá testemunho ao nosso espírito de que somos filhos de Deus.
17 Txã'wẽ Dxus luuçx yã'ja', Dxus jĩ's jxuka jxpa'gawa'jsatha'w. Dxusa' txajx jĩi yu'sa' jxuka Kristo's ũsuna txã'sna kwe'sxwa jxpa'ga'nja'w Kristo yakh ja'daçxah. Nawa Kristo yakh pxthaa yuuwa'ja's ji'phuçxa yuuçxáa cielute txã'wẽ jxpa'ga'nja'w Kristo yakh ja'daçxah.
17 E, se filhos, também herdeiros, herdeiros de Deus e co-herdeiros de Cristo, contanto que soframos com ele, para que também com ele sejamos glorificados.
18 Cielute txã'wẽ seena' wẽt wẽt-sa's jxpa'gawa'jsatha'w, txãasa naa kiwete pxthaa yuunisa's le'çxkuẽçxáa yuhwa yaakxwa'j ji'phmeene'tka'w sũju'th.
18 Tenho para mim que os sofrimentos da presente vida não têm proporção alguma com a glória futura que nos deve ser manifestada.
19 Txãa pa'gaíiçxáatx Dxus pheu'jçxa nvxiitnisa kĩjkĩhwa jxuka txakwe wala ũythasu', ãçxhíi yu' txakwe wala nxusna ũsçxawa, Dxus luuçx jxukaysatx jxukate nwe'wewa'j en seena' zhiçxkwe yũuwa'ja's.
19 Por isso, a criação aguarda ansiosamente a manifestação dos filhos de Deus.
20 Txã'wẽ Dxus pheu'jçxa nvxiitnisa kĩjkĩhwa jxuka nxusna ũskahníi jxukatx ewmeeteçxaçxáa nvxiitni neeyũu. Txãasatx Dxus nwe'wewa'j ena's txakwe wala ũythasu', Dxus pheu'jçxa nvxiitnisa' peekxçxáa txã'wẽ ewmeete neeyũumeeta', Dxusa' ma'wẽ nwe'wewa'ja'swa jiiçxane' ewmeete weteyã'the', txagaçxhíi yu' nwe'wemée kxtee nvxiht. Txãa pa'gatx txakwe wala nxusu'.
20 Pois a criação foi sujeita à vaidade {não voluntariamente, mas por vontade daquele que a sujeitou},
21 Aça' Dxus nwe'wewa'j en ãhte', txajũ yuuçxá' kĩjkĩhwa jxuka ãçxh na'wẽ ewmeete ũsta' txãajũ nwe'weni yuutxna Dxus luuçx yakh ja'daçxah.
21 todavia com a esperança de ser também ela libertada do cativeiro da corrupção, para participar da gloriosa liberdade dos filhos de Deus.
22 Jiitha'w ãçxhíi yu' kĩhwa jxuka wala yuh seena' pxthaa yuuna u'y nasate yaakasá na'wẽ pebeena ũsta'.
22 Pois sabemos que toda a criação geme e sofre como que dores de parto até o presente dia.
23 Nawa Dxus pheu'jçxa nvxiitnisaçxáamée txã'wẽ pxthaa yuuna ũsta'. Kwe'sxa' Dxus ũsni yu'sa' jxuka jxpa'gawa'jsaçxa nyafxte ũsni txajx Espiritu's jxpa'gayã'tha'w. Nawa kwe'sxwa ja'da pxthaa yuuna ũstha'w, kwe'sx kakwe ki' ĩtxi yuuwa'j en ãhte Dxus luuçx jxukaysatx jxukate nwe'wewa'j ena's ũythasna.
23 Não só ela, mas também nós, que temos as primícias do Espírito, gememos em nós mesmos, aguardando a adoção, a redenção do nosso corpo.
24 Txã'wẽ kwe'sx kakwe ki' ĩtxi yuuwa'jsate íiçxáak Dxusa' nwe'we, aça' ĩtxi yuuwa'ja's jiiçxatha'w ũythasu', txã'wẽ yuuwa'j en pa'jyujuna sũhna.
24 Porque pela esperança é que fomos salvos. Ora, ver o objeto da esperança já não é esperança; porque o que alguém vê, como é que ainda o espera?
25 Txã'wẽ ĩtxi yuuwa'ja's jiimeewaça', ¿kĩjxa'çxáa ũythasukxtha'w? Nawa txã'wẽ yuuwa'j en ãhmeya', nawa e'suçxáawa ãayujuna sũhnatha'w ũythasu'.
25 Nós que esperamos o que não vemos, é em paciência que o aguardamos.
26 Txãa pa'gaíiçxáak Dxus Espiritu kwe'sx ũuste khẽeçxa pu'çxna kçxhãaçxha'ja'. Kwe'sxa' Dxus yakh ma'wẽ puutx we'wewa'ja'swa jiimeeçxa sxiiguçtewa, Dxus Espiritu' kwe'sx pa'gate Dxus dxi'pte wala pa'pçxu'k iiméh wala nxus yajkxna.
26 Outrossim, o Espírito vem em auxílio à nossa fraqueza; porque não sabemos o que devemos pedir, nem orar como convém, mas o Espírito mesmo intercede por nós com gemidos inefáveis.
27 Aça' Dxusa' ũus yaakxni's jiisa', txãasak Dxusa' jiyu txajx Espiritu yaakxni's, Dxus Espiritu' naasáa Dxus kxtey yuuwa'ja'sçxáak jxthãasu' kwe'sx jxukaysa pa'gate.
27 E aquele que perscruta os corações sabe o que deseja o Espírito, o qual intercede pelos santos, segundo Deus.
28 Kwe'sxa' nxuswa'j ena's yaakxwa'j ji'phmeetha'w, txãa pa'gatey en ma'wẽsawa pa'jçxawa, txãa yu' jxuka selpiwa'jsaçxaçxáata' Dxusna yaakxsawe'sx yuutxi's txã'sa' ew jiitha'w. Sa' txãawe'sxtxi' kĩh yuuya' ne' Dxusa' txhitxh txãa yu'sa' kxtey yuuna.
28 Aliás, sabemos que todas as coisas concorrem para o bem daqueles que amam a Deus, daqueles que são os eleitos, segundo os seus desígnios.
29 Txãasaíik maaçxah ne'ta txajx tasxte pa'jwa'jsa yu' txãa yuutxi' jxuka jiyuçxa nyafxíi entey txhitxh txajx Nçxi'k na'wẽy yuukahn, aça' txajx Nçxi'k yu'sa' nyakh nthẽ'jsa yuuwa'jsak vxitçxa nvxiht.
29 Os que ele distinguiu de antemão, também os predestinou para serem conformes à imagem de seu Filho, a fim de que este seja o primogênito entre uma multidão de irmãos.
30 Sa' txajx txhitxhnisatxi's txajx tasxte nuypa'kh, sa' txajx tasxte pa'jsatxi's yuuwemeesak vxit, sa' yuuwemée vxitnisatxi's txajx Nçxi'k yakh ih ũswa'jsak vxit.
30 E aos que predestinou, também os chamou; e aos que chamou, também os justificou; e aos que justificou, também os glorificou.
31 Dxusa' kwe'sxtxi's txã'wẽ seena' ew yũute', ¿kim kwe'sxtxi' ewmeete nvxiht-ya' ãjakx?
31 Que diremos depois disso? Se Deus é por nós, quem será contra nós?
32 Dxusa' txajx Nçxi'ka's yuhwa ũçxhi'dxmée kwe'sx jxukaysa pa'gate kluuste uuçxa nwe'wekahn ũsku. Txajx Nçxi'ka's yuh ũsuççxa', kwe'sx kĩjkwe peejini yu'sa' wejx thaakwe thẽymée ũsuna.
32 Aquele que não poupou seu próprio Filho, mas que por todos nós o entregou, como não nos dará também com ele todas as coisas?
33 Dxus txhitxhçxa yuuwemée vxitnisatxi', ¿kim ewmeesata' jĩya' ãjakx?
33 Quem poderia acusar os escolhidos de Deus? É Deus quem os justifica.
34 Kristo' kwe'sxtxi nwe'weya' uuçxa ki' ĩtxi yuuçxa ãçxha' Dxus paçu ju'gte ũsa' kwe'sx ju'gu we'we pu'çxna, aça' ¿kim kwe'sxtxi ewmeete nvxiht-ya' ãjakx?
34 Quem os condenará? Cristo Jesus, que morreu, ou melhor, que ressuscitou, que está à mão direita de Deus, é quem intercede por nós!
35 Na'wẽ' aça' Kristo peeygãanisatxi's ¿kĩhçxá' txajũ txuhdeya' ãjama'k? Meeçxa' nxuswa'j en, yaaçewa'j en, pkxuuwa'j en, wẽje en, sũpxçxáa nvxiitwa'j en, ũukhũukhte yuuçxáa fxi'zewa'j en, ikhte uuwa'j en kĩhwa thẽysa pa'jana.
35 Quem nos separará do amor de Cristo? A tribulação? A angústia? A perseguição? A fome? A nudez? O perigo? A espada?
36 Txajíik Dxus librutewa txã'wẽ yũuwa'ja's we'weçxa' na'jĩ':
36 Realmente, está escrito: Por amor de ti somos entregues à morte o dia inteiro; somos tratados como gado destinado ao matadouro {Sl 43,23}.
37 Makwe txã'wẽ seena' yuuwa'j en pa'thewa, txãatxi' jxuka knaywa'jsatha'w, kwe'sxtxi peeygãasa Kristo pu'çxpa'ga.
37 Mas, em todas essas coisas, somos mais que vencedores pela virtude daquele que nos amou.
38 Txãa pa'ga Dxus peeygãanijũ' kĩh yuhwa txuhdeya' ãjawa'jsame's ew jiith: uu en ma'k yuu, meeçxa' naa kiwega ĩtxi fxi'zewa'j ma'k yuu, Dxus angeleswe'sx ma'tx yuu, eçxthẽ'j angeleswe'sx ma'tx yuu, meeçxa' eçxthẽ'j yuu ma'k yuu, meeçxa' ãçxh naa ensu nakwe seena' yuuçta' txãa ma'tx yuu, meeçxa' vxite en seena'sa yuhna txãa ma'tx yuu,
38 Pois estou persuadido de que nem a morte, nem a vida, nem os anjos, nem os principados, nem o presente, nem o futuro, nem as potestades,
39 meeçxa' infxiernojuwe'sx seena'sa ma'tx yuu, nawa Dxus peeygãanijũ' kĩh yuhwa txuhdeya' ãjameena, txãa pa'gatey kwe'sxtxi jxpe'jsa Kristo Jesus nwe'wenisa yã'tha'w naa pa'ga.
39 nem as alturas, nem os abismos, nem outra qualquer criatura nos poderá apartar do amor que Deus nos testemunha em Cristo Jesus, nosso Senhor.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.