Mateus 25
Dyus Yuwe Uꞌsesa (PBB) vs VC
1 Dxus jxkaahwa'j en ãhte', na'wẽ yuuna: Diez kna'sawa ma'wẽta lampara aceite awniisa's atçxa boda yatna u'j novxio's jxpa'gaya', txã'wẽy yuutxna.
1 Então o Reino dos céus será semelhante a dez virgens, que saíram com suas lâmpadas ao encontro do esposo.
2 Txãa kna'sawe'sx tahçsa' jxpa'yakxmeeçxa pheu'jmeetx u'j, sa' vxite tahçsa' jxpa'yakxçxa jxuka pheu'jçxatx u'j.
2 Cinco dentre elas eram tolas e cinco, prudentes.
3 Tahçsa' ew ũus yajkxmeeçxa', lampara yu'sa' jxũçxa u'jçxawa aceite yu' jxũmeetx u'j pçuute ki' awwa'j.
3 Tomando suas lâmpadas, as tolas não levaram óleo consigo.
4 Nawa vxite tahçsa' aceite jxũçxatx u'j lamparatewe'sx pçuute' ki' awwa'j.
4 As prudentes, todavia, levaram de reserva vasos de óleo junto com as lâmpadas.
5 Novxio pa'jya' jxthẽeyuute', txãawe'sxtxi wala deewẽe yuute' dehtx.
5 Tardando o esposo, cochilaram todas e adormeceram.
6 Txajũ' kuspxãh yuuçte', pthũusek na'jĩna sus we'weni: Novxio yujxã'ja', aça' jxpa'gaya' myuhwe jĩni.
6 No meio da noite, porém, ouviu-se um clamor: Eis o esposo, ide-lhe ao encontro.
7 Naapkaçxha' kna'sawe'sx kxazíi kiiteçxa lampara's pheu'jtx.
7 E as virgens levantaram-se todas e prepararam suas lâmpadas.
8 Aça' tahçsa jxpa'yakxmée u'jsawe'sxa' vxite tahçsatx aceite thãastxi: Le'çxkuẽçxáawa peesune'kwe. Txã'wẽme', kwe'sx pki'tanisa' ũçxhaça' jĩnatx we'we.
8 As tolas disseram às prudentes: Dai-nos de vosso óleo, porque nossas lâmpadas se estão apagando.
9 Nawa kna'sawe'sx jxpa'yakx pheu'jçxa u'jsa' na'wẽtx pas: Ũsme'nja'w. Txã'wẽme', kwe'sx jĩi yuhwa ãhmée ji'ptha'w, aça' i'kwe'sxtxi ũswa'j yu' wejx ãhmeena. Wejx yuuwa me'jwe weyya' jĩ'tx.
9 As prudentes responderam: Não temos o suficiente para nós e para vós; é preferível irdes aos vendedores, a fim de o comprardes para vós.
10 Txã'wẽ tahçsa jxpa'yakxmeeçxa aceite weyya' u'jweçpkaçxha', ptamusá novxio' pa'kh. Aça' jxpa'yakx ũythãssawe'sxa' boda yatte novxio yakh u'kaçpkaçxha', vxitxa's aphtxi.
10 Ora, enquanto foram comprar, veio o esposo. As que estavam preparadas entraram com ele para a sala das bodas e foi fechada a porta.
11 Txãa e'suyã'jtx vxite kna'sawe'sx kũhçxa: Meen phaade jĩna we'we.
11 Mais tarde, chegaram também as outras e diziam: Senhor, senhor, abre-nos!
12 Nawa pasçxa': Isa, adxa' i'kwe'sxtxi' jiimeeth jĩk.
12 Mas ele respondeu: Em verdade vos digo: não vos conheço!
13 I'kwe'sxa' jxpa'yajkx meswe. Txã'wẽme', kĩh ente kĩh orate Dxus Nçxi'k Nasa Yuusáa pa'jwa'ja's jiimeei'kwe.
13 Vigiai, pois, porque não sabeis nem o dia nem a hora.
14 Teeçx piçthẽ'jwa ma'wẽga vxite kiwen u'jweççxa', txã'sna selpisaawe'sxtxi pa'yaçxa txajx vxyu's neewe'weçxa ũsçxa u'j, txã'wẽ yũuna Dxus jxkaahwa'j en ãhte'.
14 Será também como um homem que, tendo de viajar, reuniu seus servos e lhes confiou seus bens.
15 Txãa piçthẽ'ja' selpisáa teeçxsa's vxyu tahç milku ũs, sa' vxite's e'z milku ũs, sa' vxite's teeçx milku ũs, teeçxsa na'wẽçxah makwesa's sxiigmée iijxũya' ãjawa'jsatewa txakweçxáak ũsçxa u'j.
15 A um deu cinco talentos; a outro, dois; e a outro, um, segundo a capacidade de cada um. Depois partiu.
16 Teeçx selpisáa tahç mil vxyu jxpa'gasa', txãa vxyu's kmãaji'jçxa ki' vxite tahç mil íik ãh knay.
16 Logo em seguida, o que recebeu cinco talentos negociou com eles; fê-los produzir, e ganhou outros cinco.
17 Txã'wẽy e'z mil jxpa'gasawa ki' vxite e'z mil íik ãh knay.
17 Do mesmo modo, o que recebeu dois, ganhou outros dois.
18 Nawa teeçx milçxáa jxpa'gasa' patron vxyu's kafxi'jçxa kiwetek pedáa.
18 Mas, o que recebeu apenas um, foi cavar a terra e escondeu o dinheiro de seu senhor.
19 Patrona' wala txaçxte ki' sxawedna pa'jçxa', txãa selpisaawe'sxtxi vxyu ũsni's ki' pẽjxku.
19 Muito tempo depois, o senhor daqueles servos voltou e pediu-lhes contas.
20 Nyafxte' tahç mil vxyu jxpa'gasa khuẽ'y utxaana kũhçxa ki' vxite tahç mil íik ãh kaasxwedu'j na'jĩna patrona's: Idxa' tahç milgu ũs, aça' ki' vxite tahç mil íith knay kmãaji'jçxa jĩte',
20 O que recebeu cinco talentos, aproximou-se e apresentou outros cinco: - Senhor, disse-lhe, confiaste-me cinco talentos; eis aqui outros cinco que ganhei.'
21 patrona' na'wẽk we'we: Idxa' vxyu'sa' psuwmeeg wala ew kmãaji'j. Txã'wẽ le'çxkuẽçxáasanawa psuwmée kmãaji'pha'ga, wejx walasanawa neewe'weçxa iidx kusete nvxiitu'nja. Ãçxha' me'ka adx yakh weçxana ũsya' jĩk.
21 Disse-lhe seu senhor: - Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, eu te confiarei muito. Vem regozijar-te com teu senhor.
22 Txajũ' vxite selpisáa e'z mil jxpa'gasawa kũjk na'jĩna patrona's: Idxa' e'z milçxáag ũs, nawa txã'sa' kmãaji'jçxa ki' vxite e'z mil íith ãh knay jĩte',
22 O que recebeu dois talentos, adiantou-se também e disse: - Senhor, confiaste-me dois talentos; eis aqui os dois outros que lucrei.
23 patrona' na'wẽk pas: Idxa' vxyu'sa' psuwmeeg wala ew kmãaji'j. Txã'wẽ le'çxkweçxáasanawa psuwmée ewgu kmãaji'pha'ga ãçxha' txãate jxthaakwe walasanawa nvxiitu'nja iidx kusete. Me'ka adx yakh weçxana ũsya' jĩk.
23 Disse-lhe seu senhor: - Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, eu te confiarei muito. Vem regozijar-te com teu senhor.
24 Txajũ' teeçx milçxáa jxpa'gasawa kũjk patrona's na'jĩna: Idxa' wala weesweetewa jiith, sa' iidx uuthasxmeesuwa jxukag pkhakhe' kĩhwa uhmeeçxawa.
24 Veio, por fim, o que recebeu só um talento: - Senhor, disse-lhe, sabia que és um homem duro, que colhes onde não semeaste e recolhes onde não espalhaste.
25 Txãa pa'ga ũukhçxa iidx vxyu's jxaawthu kiwete pedaaçxa. Nawa ãçxha' dukheçthu idx makwene'ga ũs txã'sa' jĩte',
25 Por isso, tive medo e fui esconder teu talento na terra. Eis aqui, toma o que te pertence.
26 patrona' na'wẽk pas: Idxa' seelpimée watxkuẽg. Adxa' txã'wẽ juuna'çxa kĩhwa uhmeeçxawa vxite jĩitx pkhakhsatewa jiith jĩ'g na',
26 Respondeu-lhe seu senhor: - Servo mau e preguiçoso! Sabias que colho onde não semeei e que recolho onde não espalhei.
27 ¿mjĩtega adx vxyu's bankoga jxaawmée txãate jxthaakwekuẽ nuypehnaçxa kaasxwedu'jya'? jĩçxa',
27 Devias, pois, levar meu dinheiro ao banco e, à minha volta, eu receberia com os juros o que é meu.
28 kxtee ũssatx na'wẽk jxkaah: Txãa piçthẽ'j vxyu mil ji'phsa's kusa'jçxa diez mil ji'phsa's meswe.
28 Tirai-lhe este talento e dai-o ao que tem dez.
29 Txãa pa'gatey ji'phsa's jweeíiçxáa jxthaakwe ũswa'ja' wala ji'phukahn. Nawa ji'phmeesa's jxuka kusa'jwa'ja' le'çxkuẽçxáa ji'phuni'swa.
29 Dar-se-á ao que tem e terá em abundância. Mas ao que não tem, tirar-se-á mesmo aquilo que julga ter.
30 Sa' txãa piçthẽ'j seelpimeesa's uweçxa ekaju çxhi'dx walate makhwe. Kxte' seena' yuh pebeena ki'thtxi ksuusu'jna ũswa'ja' jĩk.
30 E a esse servo inútil, jogai-o nas trevas exteriores; ali haverá choro e ranger de dentes.
31 Dxus Nçxi'k Nasa Yuusa' jxkaahsa yuuçxa angeleswe'sx ksxavxyte kĩhçxa txajx jxkaahwa'the kaçxhiina.
31 Quando o Filho do Homem voltar na sua glória e todos os anjos com ele, sentar-se-á no seu trono glorioso.
32 Txajũ' nasa' naa kiwete mtee mteewe'sxwa jxuka pkhaakhetxna txajx tasxte, aça' teeçxsa na'wẽçxah txhitxhçxa txudena, piisxáa-thegsawa ma'wẽga fxii txudé' piisxáa vxite' kaplatx txã'wẽy.
32 Todas as nações se reunirão diante dele e ele separará uns dos outros, como o pastor separa as ovelhas dos cabritos.
33 Sa' piisxaatxi' paçu ju'gu txahçxa', kaplatxi' jebu ju'gu txajana.
33 Colocará as ovelhas à sua direita e os cabritos à sua esquerda.
34 Txã'wẽ yũuçxa jxkaahsa' we'wena paçu ju'gu ũssatxi' na'jĩna: Adx Tata peeygãanisa, i'kwe'sxa' myuhwe txã'wẽ naa kiwe's vxitiyna i'kwe'sx jxkaahwa'j pheu'jni ũsa' txã'sna jxpa'gaya'.
34 Então o Rei dirá aos que estão à direita: - Vinde, benditos de meu Pai, tomai posse do Reino que vos está preparado desde a criação do mundo,
35 Txãa pa'gatey i'kwe'sxa' adxa's sã'jĩ i'kwe wẽena u'jute'. Sa' yũ'wẽena u'jute', yusi'kwe. Nasa ekajuwe'sx na'wẽ u'jute', deewa'j pki'ji'kwe.
35 for I hungered, and ye gave me to eat; I thirsted, and ye gave me to drink; I was a stranger, and ye took me in;
36 Athwa'j ropa ji'phmée u'jute', ropa ũsi'kwe. Uuya' ũste', thegya' pa'ji'kwe. Karcelte ũste', kxteewa thegya' pa'ji'kwe jĩte',
36 naked, and ye clothed me; I was ill, and ye visited me; I was in prison, and ye came to me.
37 nasa ew yũusa' na'jĩtxna: Idxa' ¿bagaçx wẽena u'jutetka'w uyçxa ũ' puuç? ¿Bagaçx yũ'wẽena u'jutetka'w tudxwa'j ũs?
37 Then shall the righteous answer him saying, Lord, when saw we thee hungering, and nourished thee; or thirsting, and gave thee to drink?
38 Idxa' ¿bagaçx txã'wẽ ekajuwe'sx na'wẽ u'jute uyçxatka'w deewa'j pki'j? ¿Bagaçx txã'wẽ ropa ji'phmée u'jutetka'w ropawa ũs?
38 and when saw we thee a stranger, and took thee in; or naked, and clothed thee?
39 ¿Bagaçx ãça'na ũstetka'w thegya' pa'j? ¿Bagaçx karcelte ũstetka'w kxteewa thegya' pa'j? jĩtxna.
39 and when saw we thee ill, or in prison, and came to thee?
40 Aça' jxkaahsa' na'wẽ pasuna: Isath we'we', adx yakhthẽ'jwe'sx makwe wala pxthaa ãhmeekwesaçxawa ayte ũsta' txãatx txã'wẽ yũusa' adxna pu'çxsaçxa i'kwe txã'wẽ yũu jĩna.
40 And the King answering shall say to them, Verily, I say to you, Inasmuch as ye have done it to one of the least of these my brethren, ye have done it to me.
41 Txajũ' jebu ju'gu ũssatxi' jxkaahsa' na'jĩna we'wena: Adx tasxu mtxuteewe, i'kwe'sxa' ewmeetewe'sx yã'ji'kwe. Txãa pa'ga eçxthẽ'j jĩi eçxthẽ'j angeleswe'sx jĩi pheu'jni ũsa' infxierno ipx wala kxtee me'jwe jĩna jxkaajana.
41 Then shall he say also to those on the left, Go from me, cursed, into eternal fire, prepared for the devil and his angels:
42 Txã'wẽ adx wẽena u'jutewa, puuçmeei'kwe. Yũ'wẽena u'jutewa tudxwa'j ũsmeei'kwe.
42 for I hungered, and ye gave me not to eat; I thirsted, and ye gave me not to drink;
43 Nasa ekajuwe'sx na'wẽ u'jutewa, deewa'j pki'jmeei'kwe. Ropa ji'phmée u'jutewa, athwa'j ũsmeei'kwe. Ãça'na ũstewa, thegya' pa'jmeei'kwe. Sa' karcelte ũstewa, kxteewa thegya' pa'jmeei'kwe jĩte',
43 I was a stranger, and ye took me not in; naked, and ye did not clothe me; ill, and in prison, and ye did not visit me.
44 txãawe'sxa' na'wẽ pasutxna: Idxa' ¿bagaçx wẽena u'jutetka'w puuçmée? ¿Bagaçx yũ'wẽena u'jutetka'w tudxwa'j ũsmée? ¿Bagaçx ekajuwe'sx na'wẽ u'jutetka'w deewa'j pki'jmée? ¿Bagaçx ropa ji'phmée u'jutetka'w athwa'j ũsmée? ¿Bagaçx ãça'na ũstetka'w thegya' pa'jmée? ¿Bagaçx karcelte ũstetka'w kxteewa thegya' pa'jmée? jĩtxna.
44 Then shall *they* also answer saying, Lord, when saw we thee hungering, or thirsting, or a stranger, or naked, or ill, or in prison, and have not ministered to thee?
45 Aça' jxkaahsa' na'wẽ pasuna: Isath we'we', naa nasa pxthaa ãhmeekuẽsatx kĩhte yuhwa pu'çxmeei'kwe na' adxna pu'çxsameeçxai'kwe txã'wẽ yuu jĩna.
45 Then shall he answer them saying, Verily I say to you, Inasmuch as ye have not done it to one of these least, neither have ye done it to me.
46 Txãa pa'ga ew yũusame' infxierno ipx pçuwa'jmeete khẽeya' u'jwetxna, naapkaçxha' ew yũusawe'sxa' bagaçxtewa pçuwa'jmée ĩtxi fxi'zewa'ja's ji'phutxna.
46 And these shall go away into eternal punishment, and the righteous into life eternal.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.