João 8
Il Teingipe Ma Ili Topwepe Lapiri Lirouku (ONG) vs VC
1 Wolo Jisas le tumun lite nimpe oliv pile.
1 Dirigiu-se Jesus para o monte das Oliveiras.
2 Nolowi lire mul ili, Jisas nou le winem lite Ma Ili. Mete wurutei pepe, pe yeflipiye pau pifei neinowo le Jisas lifei leptalo lire il pite Ma Ili.
2 Ao romper da manhã, voltou ao templo e todo o povo veio a ele. Assentou-se e começou a ensinar.
3 Leye lo mete piti peptalo mete pire il lipi pite Moses, pe pire mete pite Farasi, pe pepi kesine moto nenpe pilane pinki pe winem lite Ma Ili. Moto nepe, pe perengane nire metine nele roum metei. Pe kesine moto nepe pilane pe pantei nile onom pelpe yeflipiye.
3 Os escribas e os fariseus trouxeram-lhe uma mulher que fora apanhada em adultério.
4 Le pe pirpowo Jisas polpepe, “Ye metine piti eitalouku lepe, moto nepei ku merengane nire metine nele roum metei.
4 Puseram-na no meio da multidão e disseram a Jesus: Mestre, agora mesmo esta mulher foi apanhada em adultério.
5 Il lipi pouku, Moses wauku il singe lirpei lolo, moto fei nolpepei nepe, ku ma mire era mosiene na tani. Le fei, ye ma irpei il men?”
5 Moisés mandou-nos na lei que apedrejássemos tais mulheres. Que dizes tu a isso?
6 Pe pirpei il pepei pirpolo ma pempesi Jisas lualo tisi oli le pe soma pamtuwo. Wolo Jisas lungutu luwo le le lire eti tunongo kareri tef.
6 Perguntavam-lhe isso, a fim de pô-lo à prova e poderem acusá-lo. Jesus, porém, se inclinou para a frente e escrevia com o dedo na terra.
7 Wem pe wala pile peletetei Jisas, Jisas leilo tuwopou lile le le lirpepe lolpepei, “Ise minele leise piti lingiepe il olpe kolo olo, le ma linu liri erau lanpo.”
7 Como eles insistissem, ergueu-se e disse-lhes: Quem de vós estiver sem pecado, seja o primeiro a lhe atirar uma pedra.
8 Leye lo Jisas nou lungutu luwo kareri tef.
8 Inclinando-se novamente, escrevia na terra.
9 Wem pe pingitepe il wuso Jisas lirpei pepe, pe yeflipiye kere pusa nemple, niliyeye niliyeye naro pe yalipeye, le pe pusa Jisas loteteiye lire moto nepe roum mile. Mete lipi pire potei pepe, pe naro pinuwepe piti peilo pingi pepe.
9 A essas palavras, sentindo-se acusados pela sua própria consciência, eles se foram retirando um por um, até o último, a começar pelos mais idosos, de sorte que Jesus ficou sozinho, com a mulher diante dele.
10 Jisas nou leilo tuwopou lile le le lenetei moto nepe lolpepei, “Le pe pinei? Nele lelpe re lile piti ma lamtuye lo olo?”
10 Então ele se ergueu e vendo ali apenas a mulher, perguntou-lhe: Mulher, onde estão os que te acusavam? Ninguém te condenou?
11 Le ne namti nirpowo Jisas nolpepei, “Ili leiki, olo.” Liso Jisas nou lirpene lolpepei, “So ki re ma kamtuye kolo olo. Ye e wolo ye ma nou ingiepe il olpe kolo olo.”
11 Respondeu ela: Ninguém, Senhor. Disse-lhe então Jesus: Nem eu te condeno. Vai e não tornes a pecar.
12 Fei Jisas nou lirpepe mete wurutei wuso pau panfi pifei winem lite Ma Ili lepe, Jisas lirpepe lolpepei, “Ki weli liti nainuwepe mete piti tef. Metine minele piti lulteiki ki, le ma ratei lire munkunum kolo olo, wolo le ma kali weli liti kanowo ratei loporo.”
12 Falou-lhes outra vez Jesus: Eu sou a luz do mundo; aquele que me segue não andará em trevas, mas terá a luz da vida.
13 Mete pite Farasi pirpowo Jisas polpepei, “Ye fei irpei lepei lepe, ye yotei irpei ire yotei le minemple re pulpope il peiye kolo olo, il peiye olo teingelem yaupe.”
13 A isso, os fariseus lhe disseram: Tu dás testemunho de ti mesmo; teu testemunho não é digno de fé.
14 Fei Jisas namti lirpepe lolpepei, “Olo, wuso ki kuteteiye kirpei kire ki kutei re, il peiki piti kirpei pepe olo punkom, wusoli ki kretai ki lite linei kau, le uf men ma ki nou karowo ke. Ki kato fei linei kau le uf mi ma ki nou karowo ke lepe, olo ise retai kolo olo.
14 Respondeu-lhes Jesus: Embora eu dê testemunho de mim mesmo, o meu testemunho é digno de fé, porque sei de onde vim e para onde vou; mas vós não sabeis de onde venho nem para onde vou.
15 Ise kapi il yaptei yiripe mete nemple yinge tisi re wai lite ise mete piti tef. Wolo ki olo kapi il kaptei kire metine nele re kolo olo.
15 Vós julgais segundo a aparência; eu não julgo ninguém.
16 Le wuso ki ma kapi il kaptei kiri metine nele, il peiki ma tuwopou wusoli ki kuteteiye kapi il kaptei kiri metine fei lepe kolo olo. Eiya wuso laiteiki kau lepe, le lireiki wepi kapi il waptei wiri metine fei lepe.
16 E, se julgo, o meu julgamento é conforme a verdade, porque não estou sozinho, mas comigo está o Pai que me enviou.
17 Il wuso paptei paitei Il Lipi peise pepe, pe pirpei polo, wem mete twinges tulpo noute tire il menmen, il wuso te rounge tirpei pepe ma punkom.
17 Ora, na vossa lei está escrito: O testemunho de duas pessoas é digno de fé {Dt 19,15}.
18 Ki kirpei kire ki kutei, le eiya leiki wuso laiteiki kau lepe, le re lirpei lireiki ki.”
18 Eu dou testemunho de mim mesmo; e meu Pai, que me enviou, o dá também.
19 “Le eiya leiye linei?” Pe peletei Jisas. Liso Jisas namti lirpepe lolpepei, “Ise retaiki ki lo eiya leiki re olo, ise retauku kolo. Wuso ise retaiki ki, eiya leiki re ise miso retawo wolo ise olo yironom.”
19 Perguntaram-lhe: Onde está teu Pai? Respondeu Jesus: Não conheceis nem a mim nem a meu Pai; se me conhecêsseis, certamente conheceríeis também a meu Pai.
20 Il pepei, Jisas lirpei lifei winem lite Ma Ili, lifei elpeingo wuso paptei ufal pifei piti nimoure mete ma pafo era piti watowo Ma Ili le pe pafo pratei pepe. Le minemple re penglei Jisas kolo olo, wusoli wem leletei wala lato.
20 Estas palavras proferiu Jesus ensinando no templo, junto aos cofres de esmola. Mas ninguém o prendeu, porque ainda não era chegada a sua hora.
21 Jisas nou lirpepe lolpepei, “Ki ma ke tanise. Ise ma yintataiki wolo ise ma ya yasiepe il olpe peise. Tulum piti ki ke lepe, ise miso ye kolo olo.”
21 Jesus disse-lhes: Eu me vou, e procurar-me-eis e morrereis no vosso pecado. Para onde eu vou, vós não podeis ir.
22 Liso mete lipi pite Juda pepe, pe pirpei polo, “Ko, le lirpei lolo, tulum piti ki ke lepe, ise miso ye kolo olo. Le lirpei piti le ma leipo lotei la lom?”
22 Perguntavam os judeus: Será que ele se vai matar, pois diz: Para onde eu vou, vós não podeis ir?
23 Fei Jisas namti lirpepe lolpepei, “Ise pite tef lepei, le ki olo, ki lite yuwei kau. Ise pite tef lepei, le ki olo lite tef lepei kolo.
23 Ele lhes disse: Vós sois cá de baixo, eu sou lá de cima. Vós sois deste mundo, eu não sou deste mundo.
24 Min polpepei so ki kirpeise pepe, ise ma ya yasiepe il olpe peise. Le ise ma ya yasiepe il olpe peise wuso ise yulpo kolo olo, yulpo yirpolo ‘Ki kutei so lepe.’ Wuso ise yulpo yolpepe kolo olo, ise ma ya yasiepe il olpe peise.
24 Por isso vos disse: morrereis no vosso pecado; porque, se não crerdes o que eu sou, morrereis no vosso pecado.
25 Leye lo pe peletei Jisas polpepei, “Le ye minele?”
25 Quem és tu?, perguntaram-lhe eles então. Jesus respondeu: Exatamente o que eu vos declaro.
26 Menmen wuru piti ki ma kirpei le ki ma kapi il kaptei kireise kiripe menmen fei pepe. Metine lotei wuso laiteiki kau lepe, le lirpei punkom le ki kirpepe nimoure mete piti tef, kirpepe kiripe menmen potei wuso ki kingitowo lirpeiki liripe pepe.”
26 Tenho muitas coisas a dizer e a julgar a vosso respeito, mas o que me enviou é verdadeiro e o que dele ouvi eu o digo ao mundo.
27 Jisas lirpei liri yaitei lele lite yuwei, wolo pe olo pironom pire il pele.
27 Eles, porém, não compreenderam que ele lhes falava do Pai.
28 Liso Jisas lirpepe lolpepei, “Wem ise yeila Ninge lite Metine Wape le yuwei, wem fei lepe, ise miso retai yolpepei, ‘Ki kutei so lepe.’ Leye lo ise miso retai yolpepei, ki kesiepe towa menmen kire onom peiki kolo olo, wolo ki kirpei il menmen wuso eiya leiki leitaloiki piti ma kingiepe kirpei pepe.
28 Jesus então lhes disse: Quando tiverdes levantado o Filho do Homem, então conhecereis quem sou e que nada faço de mim mesmo, mas falo do modo como o Pai me ensinou.
29 Le metine lotei wuso laiteiki kau lepe, le lireiki ratei. Le lusaiki kolo olo, wusoli menmen piti pailelene onom pele nepe, ki olo wem oli oli kingiepe re kesiepe koporotei.”
29 Aquele que me enviou está comigo; ele não me deixou sozinho, porque faço sempre o que é do seu agrado.
30 Wem Jisas lirpei il pepei, mete wuru pulpowo.
30 Tendo proferido essas palavras, muitos creram nele.
31 Liso Jisas lirpepe mete pite Juda wuso pulpowo pepe, Jisas lirpepe lolpepei, “Wuso ise yulpope il peiki wuso keitaloise pepe, ise pupam peikitei.
31 E Jesus dizia aos judeus que nele creram: Se permanecerdes na minha palavra, sereis meus verdadeiros discípulos;
32 Ise miso retape il punkom, le il punkom pepe miso kaneise ye yawi, menele re miso lesise leireise kolo olo.”
32 conhecereis a verdade e a verdade vos livrará.
33 Fei pe namti pirpowo Jisas polpepei, “Ku eple palye pite Abraham, le ku mesio towa lite metine nele yawi re kolo olotei. Wem ye irpei irpolo, ‘Ise miso ye yawi, menele re miso lesise leireise kolo olo,’ il pal pelpe pato polomen?”
33 Replicaram-lhe: Somos descendentes de Abraão e jamais fomos escravos de alguém. Como dizes tu: Sereis livres?
34 Jisas namti lirpepe lolpepei, “Ki kirpeise punkom, metine minele piti lingiepe il olpe, il olpe pepe olo pesio pariye, le pe peilawo onom piti ma lirkilau lingiepe wem oli oli.
34 Respondeu Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: todo homem que se entrega ao pecado é seu escravo.
35 Metine liti lesio towa lite metine nele yawi lepe, metine lepe le miso ratei winem lite nimou yaitei mele wem oli oli kolo olo. Ninge lotei soma ratei winem lite nimou yaitei mele wem oli oli.
35 Ora, o escravo não fica na casa para sempre, mas o filho sim, fica para sempre.
36 Le wuso ninge lotei kaneise ye yaupe, is menele re miso lesise leireise kolo olotei.
36 Se, portanto, o Filho vos libertar, sereis verdadeiramente livres.
37 Ki kretai ise eple palye pite Abraham pele. Wolo ise onposi yirpolo ma yeteteiki ka, wusoli ise ma kapi il peiki wuso keptalo pepe kolo olo.
37 Bem sei que sois a raça de Abraão; mas quereis matar-me, porque a minha palavra não penetra em vós.
38 Menmen wuso eiya leiki kusaiki liripe pepe so ki min kirpei kiripe pepe, wolo ise olo yingiepe il pite yaitei nele leise.”
38 Eu falo o que vi junto de meu Pai; e vós fazeis o que aprendestes de vosso pai.
39 Fei, pe namti pirpowo Jisas polpepei, “Ko ku eiya louku so Abraham lepe.”
39 Nosso pai, replicaram eles, é Abraão. Disse-lhes Jesus: Se fôsseis filhos de Abraão, faríeis as obras de Abraão.
40 Ki kuna kirpeise punkom kire il menmen wuso kingitowo Ma Ili lirpeiki liripe pepe. Wolo ise onposi yirpolo ma yeteteiki ka. Abraham lingiepe watafei ise pepei kolo olo.
40 Mas, agora, procurais tirar-me a vida, a mim que vos falei a verdade que ouvi de Deus! Isso Abraão não o fez.
41 Ise yingiepe watafei yaitei leise lotei, le lingiepe pepe.”
41 Vós fazeis as obras de vosso pai. Retrucaram-lhe eles: Nós não somos filhos da fornicação; temos um só pai: Deus.
42 Leye lo Jisas lirpepe lolpepei, “Wuso Ma Ili, le yaitei leise punkom, ise ma onom puwoiki, wusoli Ma Ili lotei laiteiki kaule ki fei min kireise mepi mifei lepei. Ki kau kire onom peiki kutei kolo olo, wolo le laiteiki le ki so kau.
42 Jesus replicou: Se Deus fosse vosso pai, vós me amaríeis, porque eu saí de Deus. É dele que eu provenho, porque não vim de mim mesmo, mas foi ele quem me enviou.
43 Le piti men so ise yironom yire il wuso kirpei pepe? Ise yironom wusoli ise miso yapteiki mingim kolo olo.
43 Por que não compreendeis a minha linguagem? É porque não podeis ouvir a minha palavra.
44 Ise eple pite yaitei leise Towa, le ise onposi piti ma yingiepe il menmen wuso le leilaise enke piti yingiepe pepe. Wem linutei, sungoitei liye, le oli piti letesipe mete pa. Le wem nele re, le lirpei il nemple punkom re kolo olotei, wusoli il punkom nemple re pultei onom pele kolo olo. Wem le lirpei lempesipe mete, le lingiepe il pele piti wem oli oli pele lingiepe pepe, wusoli le metine liti lempesipe mete le le nimoutei piti lempetetei.
44 Vós tendes como pai o demônio e quereis fazer os desejos de vosso pai. Ele era homicida desde o princípio e não permaneceu na verdade, porque a verdade não está nele. Quando diz a mentira, fala do que lhe é próprio, porque é mentiroso e pai da mentira.
45 Ki kirpei punkom, le min polpepei so ise yulpoiki kolo olo lepe.
45 Mas eu, porque vos digo a verdade, não me credes.
46 Minele leise miso kusaiki lirpolo ki metine oli liti kingiepe il olpe? Le wuso ki kirpei punkom, piti men so ise yulpoiki kolo olo lepe?
46 Quem de vós me acusará de pecado? Se vos falo a verdade, por que me não credes?
47 Metine wuso Ma Ili lotei laisi lau lepe, metine fei lepe miso lingitepe il pite Ma Ili pele. Ise olo yaule Ma Ili kolo olo, le min polpepei so ise miso yaptei mingim kolo olo.”
47 Quem é de Deus ouve as palavras de Deus, e se vós não as ouvis é porque não sois de Deus.
48 Fei, mete pite Juda, pe namti pirpowo Jisas polpepei, “Ko ku mirpei tuwopou kolo lom? Ye lite Samaria, le ye olo towa lunkuye.”
48 Responderam então os judeus: Não dizemos com razão que és samaritano, e que estás possesso de um demônio?
49 “Ki towa lunkiki kolo olo.” Jisas namti lirpepe. “Wolo ki onposi piti keila nange lite eiya leiki, le ise olo yireiki teingi kolo olo.
49 Respondeu-lhes Jesus: Eu não estou possesso de demônio, mas honro a meu Pai. Vós, porém, me ultrajais!
50 Ki onposi piti mete ma peila nange leiki kutei kolo olo. Wolo metine nele, le onposi piti leila nange leiki, le il menmen le kapi laptei lireiki ki, le lirpei punkom.
50 Não busco a minha glória. Há quem a busque e ele fará justiça.
51 Ki kirpeise punkom, metine minele piti lingiepe il peiki, le miso la kolo olotei.”
51 Em verdade, em verdade vos digo: se alguém guardar a minha palavra, não verá jamais a morte.
52 Jisas lirpei il pepei re fei, mete pite Juda nou pirpowo polpepei, “Ku fei mretai punkom molpepei, ye olo towa lunkiye. Abraham la, le mete emarengi re pa. Wolo ye irpei irpolo, ‘Metine minele piti lulpope il peiki pepe, le miso la kolo olotei.’
52 Disseram-lhe os judeus: Agora vemos que és possuído de um demônio. Abraão morreu, e também os profetas. E tu dizes que, se alguém guardar a tua palavra, jamais provará a morte...
53 Ku eiya louku Abraham lepe, le la, le mete emarengi re, pe pa. Wolo ye irpei irpolo ye ili inuwo Abraham lom? Le ye onposi yotei irpolo ye minele?”
53 És acaso maior do que nosso pai Abraão? E, entretanto, ele morreu... e os profetas também. Quem pretendes ser?
54 Leye lo Jisas namti lirpepe lolpepei, “Wuso ki onposi piti keila nange leiki kutei, nange leiki kutei miso fale ili kolo olo. Metine lotei piti leila nange leiki lepe, le eiya leiki. Le lotei wuso ise yirpei yirpolo le Ma Ili leise lepe.
54 Respondeu Jesus: Se me glorifico a mim mesmo, a minha glória não é nada; meu Pai é quem me glorifica, aquele que vós dizeis ser o vosso Deus
55 Ise retawo kolo olotei, wolo ki olo kretawo. Le wuso ki ma kirpei kirpolo ki olo kirowo onom, ki ma kempetei watafei ise pepe. Wolo ki olo kretawo, le ki kingiepe il pele.
55 e, contudo, não o conheceis. Eu, porém, o conheço e, se dissesse que não o conheço, seria mentiroso como vós. Mas conheço-o e guardo a sua palavra.
56 Eiya leise Abraham lepe, le onom teingine lasio wem piti ki ma kau lepe, le le luluwo wem lepe fei, le le onom teingine.”
56 Abraão, vosso pai, exultou com o pensamento de ver o meu dia. Viu-o e ficou cheio de alegria.
57 Fei, mete pite Juda pepe, pe pirpowo Jisas polpepei, “Ye eringi peiye olo wurutei kolo (50), le ye irpei irpolo ye uluwo Abraham lom?”
57 Os judeus lhe disseram: Não tens ainda cinqüenta anos e viste Abraão!...
58 Le Jisas namti lirpepe lolpepei, “Ki kirpeise punkom, Abraham nimou pele wala nila kolo olo, ki olo kinu kratei fei.”
58 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: antes que Abraão fosse, eu sou.
59 Wem pe pingitepe il pepei, pe kapi era piti ma piripe posio, wolo Jisas leingi lotei le le naro le yawi tani winem lite Ma Ili.
59 A essas palavras, pegaram então em pedras para lhas atirar. Jesus, porém, se ocultou e saiu do templo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.