Lucas 7

nww (NWW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Mbole pakayomolite kulongela malagho agha ghoha na bhandu paannyihwite kakiyingila ku kitami kya Kapelinaumu.
1 Quando Jesus acabou de dizer essas coisas ao povo, foi para a cidade de Cafarnaum.
2 Akwo kakibhegha nbhandwa yumu ghwa machonda kilongohi ghwa Akaalumi, mwene ywakannyelelitwe munu na nkulu ghwake, kakitopelwa utamwa na kakibhegha tepatepa paulili.Machonda ghwa Akaalumi|src="08 Centurion.jpg" size="col" ref="7:2"
2 Havia ali um oficial romano que tinha um empregado a quem estimava muito. O empregado estava gravemente doente, quase morto.
3 Kilongohi aywo ywa machonda pakayihwite mihalo ya Yesu, kakialaghila amoo akulu bha Akaayahudi kwa Yesu, ngati akannyupe kahike ngati kakanlamihe nbhandwa ghwa kilongohi aywo gwa amachonda.
3 Quando o oficial ouviu falar de Jesus, enviou alguns líderes judeus para pedirem a ele que viesse curar o seu empregado.
4 Bhala hilongohi paahikite kwa Yesu bhakinnyupa kakanntangatile yula kilongohi ghwa amachonda paakilongela, “Mundu aywo yingunnogha kakatendelwe nnando aghwo,
4 Eles foram falar com Jesus e lhe pediram com insistência: — Esse homem merece, de fato, a sua ajuda,
5 kiyaha kanguapala bhandu bhannima ghwetu, hila hila kakituchengela kitutubhi kyetu kya kukonganila.”
5 pois estima muito o nosso povo e até construiu uma sinagoga para nós.
6 Hinu Yesu kakilongohana nabho, peni pakabheghite kutali ng'obhe na lubhagha lwake, yula machonda kilongohi ghwa Akaaloma kakialaghila aghanja bhake kunng'ombela Yesu, “Bambo, ghukotoke kulighaha kiyaha nenga yingunnogha ng'obhe kwa ghwenga kuyingila payi ya lunyakaa lwangu.
6 Então Jesus foi com eles. Porém, quando já estava perto da casa, o oficial romano mandou alguns amigos dizerem a Jesus: — Senhor, não se incomode, pois eu não mereço que entre na minha casa.
7 Ndo nikilibhona yingunnogha ng'obhe kughuhikila. Peni ghukwilikihe lilagho ghweka chake na nndumitumi ghwangu kaalama.
7 E acho também que não mereço a honra de falar pessoalmente com o senhor. Dê somente uma ordem, e o meu empregado ficará bom.
8 Kiyaha nenga ndo mundu niibheghite pahi ya makakala, megha na machonda bha abheghiti pahi ya nenga. Pa nunng'ombela ayu ‘Ghughende!’ Naywo kaaghenda, na ayu ‘Ghuhike!’ Naywo katahika. Panunng'ombela nbhandwa ghwangu ‘Ghutende aki!’ Ywombe kaatenda.”
8 Eu também estou debaixo da autoridade de oficiais superiores e tenho soldados que obedecem às minhas ordens. Digo para um: “Vá lá”, e ele vai. Digo para outro: “Venha cá”, e ele vem. E digo também para o meu empregado: “Faça isto”, e ele faz.
9 Yesu pakayihwite malagho agho kakinkangacha munu, kakilupilukila lula lumati lwa bhandu luuntughilite, na kakiaghombela, “Nenga niyibhona ng'obhe hyubhalilo ngulu handa ayi hata Muakaaisilaeli.”
9 Jesus ficou muito admirado quando ouviu isso. Então virou-se e disse para a multidão que o seguia:
10 Bhala bhandu paabhuyite mulubhagha lwa nkulu ghwabhe bhakimmona yula nbhandwa kalama kala.
10 Aí os amigos do oficial voltaram para a casa dele e encontraram o empregado curado.
11 Mbole kya mandina Yesu kakighenda ku kitami kimo kikemitweghe Naini. Nabho ahundwa bhake na lumati lukulu lwa bhandu bhakilongohana papamu naywo.
11 Pouco tempo depois Jesus foi para uma cidade chamada Naim. Os seus discípulos e uma grande multidão foram com ele.
12 Pakabheghite ugheghela na nlyango nkulu ghwa kitami, bhakikongana na bhandu bha ayeghite ntumba paakibhuka kughenda panje ya kitami. Aywo ywakahweghite kakibhegha mwana ghwa kighweka ghwa nndala nnekwa. Lumati lukulu lwa bhandu bha kitami kila lukibhegha papamu na nndala aywo.
12 Quando ele estava chegando perto do portão da cidade, ia saindo um enterro. O defunto era filho único de uma viúva, e muita gente da cidade ia com ela.
13 Bambo Yesu pakammonite yula nndala nnekwa, kakimmonela luhungu, kakinng'ombela, “Ghukotoke kulila.”
13 Quando o Senhor a viu, ficou com muita pena dela e disse:
14 Mbole kakiheghelela kuulongolo na kakikikamula kila kindanda kya kugheghela ntumba, na bhala bhandu bha alipapite bhakiyima jii. Yesu kakilongela, “Nhongolo, ningughughombela ghuyumuke.”
14 Então ele chegou mais perto e tocou no caixão. E os que o estavam carregando pararam. Então Jesus disse:
15 Yula nhongolo ywakahweghite kakitama na kakiyanda kuyobhela, naywo Yesu kakinkamuha kwa ma ghwake.
15 O moço sentou-se no caixão e começou a falar, e Jesus o entregou à mãe.
16 Bhandu bhoha bhakiyingilwa na lyogha lya Chapanga na bhakintika Chapanga paakilongela, “Mbuye nkulu ghwa Chapanga kabwituka kwa twenga, Chapanga kahika kubhalopoha bhandu bhake.”
16 Todos ficaram com muito medo e louvavam a Deus, dizendo: — Que grande
17 Mihalu ayi yakayitendite Yesu yikikwila mu nnima ghwa Yudea hyoha na mu milima hyoha ya ugheghela.
17 Essas notícias a respeito de Jesus se espalharam por todo o país e pelas regiões vizinhas.
18 Ahundwa bha Yohane yunakubatisa bhakinng'ombela Yohane mihalu ayi hyoha yakayitendite Yesu. Mbole Yohane kakiakema ahundwa bhake abhili,
18 Os discípulos de João Batista contaram tudo isso a ele. Aí João chamou dois deles
19 na kakialaghila kwa Bambo Yesu ngati bhakankonye, “Bhuli, ghwenga ndo yula ywakapala kuhika ywene ywakankambukite Yohane, ebu tunlindilile yungi?”
19 e os enviou ao Senhor Jesus para perguntarem: “O senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?”
20 Bhala ahundwa paahikite kwa Yesu bhakinng'ombela, “Yohane yunakubatisa katulaghila tughukonye, ‘Bhuli, ghwenga ndo yula ywakapala kuhika ebu tunlindile yungi?’ ”
20 Então eles foram até o lugar onde Jesus estava e disseram: — João Batista nos mandou perguntar o seguinte: o senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?
21 Mulisaa alyo alyo, Yesu kakibhegha mukualamiha atamwa atangalo, na akwelitwe na mandilu, mandilu ghakialekekeha, ubhwabhu abhu bhangalola atangalo, kakiatenda abhone.
21 Naquele momento Jesus curou muitas pessoas das suas doenças e dos seus sofrimentos, expulsou espíritos maus e também curou muitos cegos.
22 Ndo Yesu kakiayanga bhala bhaalaghilitwe, “Mmuye makanng'ombele Yohane ghoha ghamughabhonite na kughayihwa. Bhanga kubhona angubhona, ngwabhenghwabhe angutyanga, abheghite na maloha angughululwa, bhanga kuyihwa anguyihwa, bhaahweghite anguhyuka na akapukwa bhangughombelwa Nhalo ghwa Maha.
22 Depois respondeu aos discípulos de João:
23 Chapanga katannonela mundu yula ywakabheghite ng'obhe na nyengema na nenga.”
23 E felizes são as pessoas que não duvidam de mim!
24 Pabhabhukite ahundwa bha Yohane, Yesu kakilughombela lula lumati lwa bhandu, mihalu ya kya Yohane, “Pamughendite kumanyahi nyahi mukighenda kulola niki? Bhuli, mukighenda kubhona lunyahi paluyukwa na liyegha?
24 Quando os discípulos de João foram embora, Jesus começou a dizer ao povo o seguinte a respeito de João:
25 Handa ng'obhe, mukighenda kubhona niki? Akakaa bhandu ahwalite maghwanda na mapinda matandamaho na kutama ulami ghwa utyahe angutama mu hitutubhi hya ghubhutwa.
25 O que foram ver? Um homem bem-vestido? Ora, os que se vestem bem e vivem no luxo moram nos palácios!
26 Peni mukighenda kubhona niki? Mukighenda kummona mbuye? Kulyaghila ninguaghombela yunummonite kakibhegha kupitingana kwa mbuye ghwa Chapanga.
26 Então me digam: o que foram ver? Um
27 Kiyaha Yohane ndo mwene matyeko mang'anyimo ghangulongela kukita, ‘Nnole nungunlaghila nndumitumi ghwangu, kakaghulongolele kukutendekehela njila yako.’ ”
27 Porque João é aquele a respeito de quem as
28 Yesu kakiyomola kwa kulongela, “Nunguaghombela bhoha kukita mu anabhandu bhoha bha atamiteghe mu nnima kahone ywakabheghite nkulu kupitingana kwa Yohane, peni ywakabheghite nndokwa mu Ghubhutwa ghwa Chapanga aywo ndo nkulu kupitingana Yohane.”
28 — Eu digo a vocês que de todos os homens que já nasceram João é o maior. Porém quem é o menor no
29 Bhandu bhoha na asumula sumu paayihwite mihalo ya Yesu, bhakiyitikila kukita nnando ghwa Chapanga ghukibha ghwa maha, abho ndo bhala bhaayitikilite kubatiswa na Yohane.
29 Os cobradores de impostos e todo o povo ouviram isso. Eles eram aqueles que haviam obedecido às ordens justas de Deus e tinham sido batizados por João.
30 Peni, Akaafalisayo na ahunda bha malaghilo bhakighulema nnando ghwa Chapanga kwabhe, kiyaha bhakilema kubatiswa na Yohane.
30 Mas os fariseus e os mestres da Lei não quiseram ser batizados por João e assim rejeitaram o plano de Deus para eles.
31 Ndo Yesu kakighendelela kulongela, “Bhandu bha kibheleko aki nibhahwananihe na kilibhi kyoki? Ndo bhandu bha kya bhuli?
31 E Jesus terminou, dizendo:
32 Bhene abhegha handa bhana bhaatamite mu ligulio. Paakemana bhene kwa bhene pa akilongela, ‘Tukiapyembela lupalata peni mukikina ng'obhe, tukiayimbila nhambo ghwa kuhyononeha peni mukilila ng'obhe’
32 Elas são como crianças sentadas na praça. Um grupo grita para o outro:
33 Kiyaha Yohane yunakubatisa kakibhegha pakalyeghagha ng'obhe lingate ebu kakinywegha difwai, mwenga mukilongela, ‘Kana lindilu!’
33 João Batista jejua e não bebe vinho, e vocês dizem: “Ele está dominado por um demônio.”
34 Mwana ghwa Mundu kahika kunu pakalyegha na kunywegha na mwenga mungulongela, ‘Nlole, nhukila aywo na nnobhi, nng'anja ghwa asumula sumu na bhana ulemwa bhangi!’
34 O
35 Hata habhu Malangu gha Chapanga ghangubhoneha uhoto kwa bhoha bhanakughakingama.”
35 Mas aqueles que aceitam a sabedoria de Deus mostram que ela é verdadeira.
36 Nfalisayo yumo kakinnyupa Yesu kaghende kulubhagha lwake kwakya hilyo, hinu Yesu kakighenda kulubhagha lwa nfalisayo aywo na kakitama kulyeghela hilyo.
36 Um fariseu convidou Jesus para jantar. Jesus foi até a casa dele e sentou-se para comer.
37 Mukitami kila pakibhegha nndala yumo yunaulemwa, pakamanyite kukita Yesu kakibhegha mulubhagha lwa Nfalisayo, yula nndala kakitola kyupa kya liganga lya alabasita kimemikihitwe mahuta ghanakunungila maha munu.
37 Naquela cidade morava uma mulher de má fama. Ela soube que Jesus estava jantando na casa do fariseu. Então pegou um frasco feito de alabastro , cheio de perfume,
38 Kakihika na kakiyima ugheghela na maghulu gha Yesu, pakalila, na mahohi ghake ghakinponekela Yesu mumaghulu ghake. Nndala aywo kakighapukuta maghulu gha Yesu kwa hwili hyake. Mbole kakighachwembula maghulu gha Yesu na kughatyeka ghala mahuta ghaanungila.
38 e ficou aos pés de Jesus, por trás. Ela chorava e as suas lágrimas molhavam os pés dele. Então ela os enxugou com os seus próprios cabelos. Ela beijava os pés de Jesus e derramava o perfume neles.
39 Yula Nfalisayo ywakanlalikite Yesu pakabhonite agho, kakihwacha mumwoyo ghwake, “Handa Mundu ayu kangabheghite mbuye ghwa Chapanga ghwa hoto kangamanyite kukita nndala ayu ghwa kya bhuli na kukita nndala ayu kanaulemwa.”
39 Quando o fariseu viu isso, pensou assim: “Se este homem fosse, de fato, um profeta , saberia quem é esta mulher que está tocando nele e a vida de pecado que ela leva.”
40 Yesu kaking'ombela aywo Falisayo, “Simoni, megha na nhalo ghwa kughughombela.”
40 Jesus então disse ao fariseu: — Fale, Mestre! — respondeu Simão.
41 “Pakibhegha na nkulu yumo yunakuayahikila ngalabha bhandu abhili, yumu kakinnyahika hipalamande hya ngalabha mbinda mabhoko kumi nhano na yungi hipalamande ya ngalabha mbinda mabhoko kumi.
41 Jesus disse:
42 Bhoha abhili bhakilepelwa kubhuyiha ngalabha yila, na yula mundu kakialekekeha bhoha. Hinu ndo ywoki mu abha abhili katampala munu yula nkulu?”
42 mas nenhum dos dois podia pagar ao homem que havia emprestado. Então ele perdoou a dívida de cada um. Qual deles vai estimá-lo mais?
43 Simoni kakinnyanga, “Ninguhwacha katabhegha yula ywakalekekehitwe ngalabha ngulu.”
43 — Eu acho que é aquele que foi mais perdoado! — respondeu Simão.
44 Mbole Yesu kakinkilibhukila yula nndala na kakinng'ombela Simoni, “Hinu, ghungummona nndala ayu? Panyingilite mu lubhagha lwako ghukimbegha ng'obhe machi gha kukuha maghulu ghangu, peni nndala ayu kanng'ulula maghulu ghangu kwa mahohi ghake na kakighapukuta kwa hwili hyaki.
44 Então virou-se para a mulher e disse a Simão:
45 Ghukinamuha ng'obhe kya kunjwembula, peni nndala ayu kakileka ng'obhe kughachwembula maghulu ghangu kutandila pa hikite.
45 Você não me beijou quando cheguei; ela, porém, não para de beijar os meus pés desde que entrei.
46 Ghukindyeka ng'obhe mahuta gha seituni mumutwe ghwangu, peni mwene kakighatyeka maghulu ghangu mahuta ghanakunungila.
46 Você não pôs azeite perfumado na minha cabeça , porém ela derramou perfume nos meus pés.
47 Hinu nungughughombela ulemwa ghwake ghuubheghite ghwa mahele ghulekekehwa, kiyaha kaghubhoneha upalo ghwa mahele. Peni yula ywakalekikihitwe kya mandina kaapala kya mandina.”
47 Eu afirmo a você, então, que o grande amor que ela mostrou prova que os seus muitos pecados já foram perdoados. Mas onde pouco é perdoado, pouco amor é mostrado.
48 Mbole Yesu kakinng'ombela yula nndala, “Ghulekekehwa ulemwa ghwako.”
48 Então Jesus disse à mulher:
49 Peni bhala bhaatamite papamu naywo mu hilyo, bhakiyanda kughombana bhene kwa bhene, “Mundu ayu ndo ghani mbaka kabhe na makakala gha kulekekeha ulemwa?”
49 Os que estavam sentados à mesa começaram a perguntar: — Que homem é esse que até perdoa pecados?
50 Yesu kakinng'ombela yula nndala, “Uhyubhalilo ghwako ghukulopoha, ghughende kwa uhihimilo.”
50 Mas Jesus disse à mulher:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.