Lucas 6
nww (NWW) vs VC
1 Mulinjubha limo lya kupumulila, Yesu na ahundwa bhake bhakibhegha mukutyanga mumighunda ya ngano. Ahundwa bhake bhakighatunyula mahonjo gha ngano na bhakipulula mbunje hyaki mumabhoko ghabhe na kulyegha.
1 Em dia de sábado, Jesus atravessava umas plantações; seus discípulos iam colhendo espigas {de trigo}, as debulhavam na mão e comiam.
2 Amoo bha Akaafalisayo bhakiakonya, “Kiyaha niki mungughatughila ng'obhe malaghilo na mungutenda ghaakanikihitwe Mulinjubha lya kupumulila?”
2 Alguns dos fariseus lhes diziam: Por que fazeis o que não é permitido no sábado?
3 Yesu kakiayanga, “Mwenga munasoma ng'obhe pakatendite Daudi na ayake pa abheghite na njala?
3 Jesus respondeu: Acaso não tendes lido o que fez Davi, quando teve fome, ele e os seus companheiros;
4 Bhuli Daudi kakighatughila ng'obhe malaghilo pala pakayingilite Mukitutubhi kya Chapanga, na kuyitola yila mangate yibhuhitwe kwakya Chapanga, na kakiapegha na ayake, mangate ghaanoghwa kulyeghwa na andundame ghweka chabhe?”
4 como entrou na casa de Deus e tomou os pães da proposição e deles comeu e deu de comer aos seus companheiros, se bem que só aos sacerdotes era permitido comê-los?
5 Habhu Yesu kakiaghombela, “Nenga Mwana ghwa Mundu ndo Bambo ghwa Linjubha lya Kupumulila.”
5 E ajuntou: O Filho do Homem é senhor também do sábado.
6 Mu Linjubha lingi lya Kupumulila Yesu kakiyingila mu kitutubhi kya kukonganila Akaayahudi na kakihunda bhandu, na akwo kakibhegha mundu yumo yuna ulelebhalo ghwa kibhoko kyake kya nnilo.
6 Em outro dia de sábado, Jesus entrou na sinagoga e ensinava. Achava-se ali um homem que tinha a mão direita seca.
7 Akaafalisayo na ahunda bha malaghilo gha Musa bhakipalaha kihokonyo kya kunkokelela Yesu, na ndo bhakilindila abhone handa kaanlamiha mundu Linjubha lya Kupumulila.
7 Ora, os escribas e os fariseus observavam Jesus para ver se ele curaria no dia de sábado. Eles teriam então pretexto para acusá-lo.
8 Peni Yesu kakighamanya mahwacho ghabhe na kakinng'ombela yula mundu, “Ghuyime na ghuhike ghuyime pakati!” Yula mundu kakighenda kukiyima pakati yabhe.
8 Mas Jesus conhecia os pensamentos deles e disse ao homem que tinha a mão seca: Levanta-te e põe-te em pé, aqui no meio. Ele se levantou e ficou em pé.
9 Ndo Yesu kakiaghombela bhala ahunda bha Malaghilo na Akaafalisayo, “Nunguakonya mwenga, yingutukwiliha kughatughila ghoki mumalaghilo mu Linjubha lya Kupumulila? Kughatenda gha maha ebu gha mahakataho? Kulopoha na kulama ebu kuukanjaghana ubhumi?”
9 Disse-lhes Jesus: Pergunto-vos se no sábado é permitido fazer o bem ou o mal; salvar a vida, ou deixá-la perecer.
10 Yesu kakialolekeha bhandu bhoha bhabheghite pala na ndo kakinng'ombela yula mundu, “Ghugholohe kibhoko kyako.” Naywo kakikigholoha kibhoko kyake nakyo kamu kikibha tela.
10 E relanceando os olhos sobre todos, disse ao homem: Estende tua mão. Ele a estendeu, e foi-lhe restabelecida a mão.
11 Habhu bhombe bhakikalala munu, bhakighombana bhene kwa bhene lyoki lya kuntendela Yesu.
11 Mas eles encheram-se de furor e indagavam uns aos outros o que fariam a Jesus.
12 Mu manjubha agho Yesu kakighenda ku kitumbi kuyupa, na kakikilukiha akwo pakinnyupa Chapanga.
12 Naqueles dias, Jesus retirou-se a uma montanha para rezar, e passou aí toda a noite orando a Deus.
13 Pamalabhila kakiakema ahundwa bhake, na munkati yabhe kakiahaghula bhandu mbinda mabhoko yimo na abhili na ndo abho kakiakema andumitumi.
13 Ao amanhecer, chamou os seus discípulos e escolheu doze dentre eles que chamou de apóstolos:
14 Simoni, yula Yesu ywakankemite Petili na Andelea nnongo ghwake Petili, Yakobu na Yohane na Filipo na Batulumayo,
14 Simão, a quem deu o sobrenome de Pedro; André, seu irmão; Tiago, João, Filipe, Bartolomeu,
15 Matayu na Tomasi na Yakobu mwana ghwa Alufayo na Simoni ywakakemitweghe Selote mundu ywakaghukomanilite nnima ghwake,
15 Mateus, Tomé, Tiago, filho de Alfeu; Simão, chamado Zelador;
16 Yuda mwana ghwa Yakobu na Yuda Isikaliyote aywo ndo mbole kakibhagha nkiluka.
16 Judas, irmão de Tiago; e Judas Iscariotes, aquele que foi o traidor.
17 Yesu kakihuluka papamu na ahundwa bhake na bhakiyima pa telelele. Na apwo pakibhegha na ahundwa bhake atangalo na lumati lukulu lwa bhandu kuhuma mu mbande hyoha ya nnima ghwa Yudea na kitami kya Yelusalemu na kuhuma mu bwani ya hitami hya Tilo na Sidoni,
17 Descendo com eles, parou numa planície. Aí se achava um grande número de seus discípulos e uma grande multidão de pessoas vindas da Judéia, de Jerusalém, da região marítima, de Tiro e Sidônia, que tinham vindo para ouvi-lo e ser curadas das suas enfermidades.
18 bhaahikite kunnyihwa na kulamihwa matamwa ghabhe. Bhala bhoha bhaabamanditwe na mandilo kakialamiha.
18 E os que eram atormentados dos espíritos imundos ficavam livres.
19 Bhandu bhoha bhakipala kunbyala, kiyaha likalama likibhegha lingummuka nkati yake na kualamiha bhandu bhoha.
19 Todo o povo procurava tocá-lo, pois saía dele uma força que os curava a todos.
20 Yesu kakialolekeha ahundwa bhake na kakilongela
20 Então ele ergueu os olhos para os seus discípulos e disse: Bem-aventurados vós que sois pobres, porque vosso é o Reino de Deus!
21 Nnonelwa mwenga mummeghite na njala hinu,
21 Bem-aventurados vós que agora tendes fome, porque sereis fartos! Bem-aventurados vós que agora chorais, porque vos alegrareis!
22 “Nnonelwa mwenga bhandu paabhayaghabhalila, bhanmaghula na kualigha na kulilema lihina lyenu handa nhalo nhakataho, kwa kya nenga Mwana ghwa Mundu.
22 Bem-aventurados sereis quando os homens vos odiarem, vos expulsarem, vos ultrajarem, e quando repelirem o vosso nome como infame por causa do Filho do Homem!
23 Pamakachu apwo aghohi bhenu akiatendela ubhwabhu abhu ambuye ghwa chapanga. Hinu mihalu ayi payibwituka, nnyelelwe na kuhanga kwa kiheko, kiyaha lilumbo lyenu lyabhegha likulu kunani kwa Chapanga.”
23 Alegrai-vos naquele dia e exultai, porque grande é o vosso galardão no céu. Era assim que os pais deles tratavam os profetas.
24 “Peni, npinguhi ghwa kyabhuli ghungualindila mwenga muubheghite na utopelo,
24 Mas ai de vós, ricos, porque tendes a vossa consolação!
25 Npinguhi ghwa kyabhuli ghungualindila mwenga muyukutite hinu,
25 Ai de vós, que estais fartos, porque vireis a ter fome! Ai de vós, que agora rides, porque gemereis e chorareis!
26 “Npinguhi ghwa kyabhuli ghwaabhalindila handa bhandu paabhatika, kiyaha aghohi bhabhe akiatika ambuye ghwa uhwangi ubhwabhu abhu.”
26 Ai de vós, quando vos louvarem os homens, porque assim faziam os pais deles aos falsos profetas!
27 “Peni ninguaghombela mwenga bhaannyihwa, mubhapale amyanja bhenu. Mubhatendele gha maha bhala bhaabhakalalila.
27 Digo-vos a vós que me ouvis: amai os vossos inimigos, fazei bem aos que vos odeiam,
28 Munnyupe Chapanga abhanonele bhala bhaabhakotola mwenga na mubhayupile bhala bha abhatendela mahakataho.
28 abençoai os que vos maldizem e orai pelos que vos injuriam.
29 Handa Mundu kaghuhyatula likanja limo ghunpiluhile na lingi. Mundu pakatola lighwanda lyako ghunpeghe na lighwanda litandamaho bhubho.
29 Ao que te ferir numa face, oferece-lhe também a outra. E ao que te tirar a capa, não impeças de levar também a túnica.
30 Mundu pakakuyahika kilibhi na handa mundu kakupoka utopelo ghwako ghukotoke kupala kaghubhuyihile.
30 Dá a todo o que te pedir; e ao que tomar o que é teu, não lho reclames.
31 Mubhatendele bhangi handa bhula mpalite bhene abhatendele mwenga.”
31 O que quereis que os homens vos façam, fazei-o também a eles.
32 “Handa pamuaapala bhala bhaabhapalite, maamokola lilumbo lyoki? Na bhana ulemwa anguapala bhaabhapalite.
32 Se amais os que vos amam, que recompensa mereceis? Também os pecadores amam aqueles que os amam.
33 Hinu handa mungughatendela ghamaha bhala bha abhatendelite ghamaha ghweka chabhe, maamokola lilumbo lyoki? Na bhana ulemwa bhangutenda ubhwabhu abhu.
33 E se fazeis bem aos que vos fazem bem, que recompensa mereceis? Pois o mesmo fazem também os pecadores.
34 Kangi handa pamubhayahikila bhala mubhamanyite kukita bhatabhuyiha, maamokola lilumbo lyoki? Hata bhana ulemwa bhanguayahikila bhanaulemwa ayabhe paadumbila kubhuyihilwa.
34 Se emprestais àqueles de quem esperais receber, que recompensa mereceis? Também os pecadores emprestam aos pecadores, para receberem outro tanto.
35 Peni mubhapale amyanja bhenu, mubhatendele ghamaha, mubhayahikile kyanga kudumbila kukita bhataabhuyihila kila kimubhayahikilite. Ndo litiko lyenu lyabhegha likulu, pantenda naha maabhegha handa payinoghela kutenda bhana bha Chapanga ywakabhegha unani mwa ghoha, kiyaha mwene ndo ghwa maha kwa bhandu bhangabhega na lilumbo na alemwa.
35 Pelo contrário, amai os vossos inimigos, fazei bem e emprestai, sem daí esperar nada. E grande será a vossa recompensa e sereis filhos do Altíssimo, porque ele é bom para com os ingratos e maus.
36 Mubhe na luhungu handa Tate ghwenu pakabheghite na lipyanda.”
36 Sede misericordiosos, como também vosso Pai é misericordioso.
37 “Nkotoke kuatosa bhangi, kiyaha Chapanga kataatosa mwenga. Nkotoke kulibhaya, kiyaha na mwenga maabhaywa. Nnekekehe, na mwenga maalekekehwa.
37 Não julgueis, e não sereis julgados; não condeneis, e não sereis condenados; perdoai, e sereis perdoados;
38 Muakamuhe bhandu hilibhi, na mwenga maakamuhwa. Nteko ghwa kumemekehwa kumamatihwa na kuyukwa mbaka kuyitika, akyo ndo bhandu bhataabhuyiha mwenga. Kiyaha nteko ghughula ghula ghwa muatekela bhandu ndo maatekeghwa mwenga.”
38 dai, e dar-se-vos-á. Colocar-vos-ão no regaço medida boa, cheia, recalcada e transbordante, porque, com a mesma medida com que medirdes, sereis medidos vós também.
39 Kangi kakiapegha ndambulo, “Ywanga kubhona katahotola bhuli kunlongoha ywa nga kubhona nnyake? Ng'obhe, bhoha abhili bhataghwegha mu lilindi.
39 Propôs-lhes também esta comparação: Pode acaso um cego guiar outro cego? Não cairão ambos na cova?
40 Nhundwa kahone kunhotola nhunda ghwake, ngati yula ywakahotolite mahundo katahotola kubhegha handa nhunda ghwake.”
40 O discípulo não é superior ao mestre; mas todo discípulo perfeito será como o seu mestre.
41 “Bhuli ghungululolekeha lukapi luubheghite mu liho lya nnongo ghwako na ghungubhona ng'obhe lutela luubheghite mu liho lyako mwene?
41 Por que vês tu o argueiro no olho de teu irmão e não reparas na trave que está no teu olho?
42 Ebu ghwa hotola bhuli kunng'ombela nnongo ghwako, ‘Nnongo ghuleke huti nulubhuhe lukapi luubheghite mu liho lyako,’ handa ghumwene ghungulubhona ng'obhe lutela mu liho lyako? Ghwenga nfyangu! Ghulubhuhe huti lutela mu liho lyako, ndo ghwabhona tela na ndo ghwahotola kulubhuha lukapi mu liho lya nnongo ghwako.”
42 Ou como podes dizer a teu irmão: Deixa-me, irmão, tirar de teu olho o argueiro, quando tu não vês a trave no teu olho? Hipócrita, tira primeiro a trave do teu olho e depois enxergarás para tirar o argueiro do olho de teu irmão.
43 “Kahone nkongo ghwa maha ghupambikite mapambiko ghaahechukite, ebu nkongo nhakataho ghupambikite mapabhika gha maha.
43 Uma árvore boa não dá frutos maus, uma árvore má não dá bom fruto.
44 Nkongo ghwoheli ghungumanyika kwa mapambiko ghake. Kiyaha bhandu bhangunuka ng'obhe mahuku mumihomi ebu sabibu mumihomanga.
44 Porquanto cada árvore se conhece pelo seu fruto. Não se colhem figos dos espinheiros, nem se apanham uvas dos abrolhos.
45 Ubhwabhu abhu mumundu ghwamaha ghaahuma milando yamaha kuhuma luhanja lwa ghala ghaabheghite mumwoyo ghwake, na mumundu ghwa mahakataho ghaahuma mahakataho kuhuma mughala ghaamemite mumwoyo ghwake. Kiyaha mundu katakambuka kwa ngulu yake ghala ghamemite mu mwoyo ghwake.”
45 O homem bom tira coisas boas do bom tesouro do seu coração, e o homem mau tira coisas más do seu mau tesouro, porque a boca fala daquilo de que o coração está cheio.
46 “Kiyaha niki mungunngema ‘Bambo Bambo,’ Na mwenga mungutenda ng'obhe ghala nighalaghilite?
46 Por que me chamais: Senhor, Senhor... e não fazeis o que digo?
47 Ndabhapegha ndambulo ya mundu yunakuhika kwa nenga na kuyihwa mihalo ya nenga na kuyitenda.
47 Todo aquele que vem a mim ouve as minhas palavras e as pratica, eu vos mostrarei a quem é semelhante.
48 Aywo ndo handa mundu ghwakachengite lubhagha, na kukumba pahi muno na kubhika kitamilo kya maganga mulutalabha. Ngumbwa ya machi yikihika, kamu machi ghakikituta kila kitutubhi peni kikihotolwa ng'obhe na machi, kiyaha kikichengwa unani mwa litalabha.
48 É semelhante ao homem que, edificando uma casa, cavou bem fundo e pôs os alicerces sobre a rocha. As águas transbordaram, precipitaram-se as torrentes contra aquela casa e não a puderam abalar, porque ela estava bem construída.
49 Peni yunakuyihwa mihalo ya nenga na kutendekeha kata, ayo ndo handa mundu ywakachengite lubhagha unani mwalutupi kyanga kitamilo kya maganga unani mwa litalabha. Payihikite ngumbwa ya machi kila kitutubhi kamu kikighwegha na kuhaghunganika pechepeche.”
49 Mas aquele que as ouve e não as observa é semelhante ao homem que construiu a sua casa sobre a terra movediça, sem alicerces. A torrente investiu contra ela, e ela logo ruiu; e grande foi a ruína daquela casa.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.