Lucas 23
nww (NWW) vs NVT
1 Mbole lumati lwoha lwa bhandu lukiyima na kunnyegha Yesu kwa Pilato.
1 Então todo o conselho levou Jesus a Pilatos.
2 Nabho bhakiyanda kunkokela paakilongela, “Tukimmona mundu ayu kanguapotongana bhandu bha nnima ghwetu, kanguakanikiha bhandu akotoke kunpegha sumu Mutwa nkulu ghwa Akaaloma na kangulikema mwene ndo Kilisito, Mutwa.”
2 Começaram a apresentar o caso: “Este homem corrompe o nosso povo, dizendo que não se deve pagar impostos ao governo romano e afirmando ser ele próprio o Cristo, o rei”.
3 Ndo Pilato kakinkonya Yesu, “Ghwenga ndo mutwa ghwa Akaayahudi?”
3 Então Pilatos lhe perguntou: “Você é o rei dos judeus?”. Jesus respondeu: “É como você diz”.
4 Ndo Pilato kakiaghombela andundame akulu na lumati lwa bhandu, “Nighubhona ng'obhe uhokelo ghwohele ghula kwa mundu ayu!”
4 Pilatos se voltou para os principais sacerdotes e para a multidão e disse: “Não vejo crime algum neste homem!”.
5 Peni bhene bhakikamala kulongela, “Kanguakolekeha bhandu kwa mahundo ghake mu nnima ghwoha ghwa Yudea. Kakiyanda ako Galilaya na hinu kahika aku.”
5 Mas eles insistiam: “Ele provoca revoltas em toda a Judeia com seus ensinamentos, começando pela Galileia e agora aqui, em Jerusalém!”.
6 Pilato pakayihwite agha kakikonya, “Mundu ayu nkolannima ghwa ku Galilaya?”
6 “Então ele é galileu?”, perguntou Pilatos.
7 Pakamanyite kukita Yesu kakihuma kunnima ghuubheghite mumakakala gha mutwa Helode, kakinyegha kwa Helode, ywene mumanjubha agho kakibhegha akwo ku Yelusalemu.
7 Quando responderam que sim, Pilatos o enviou a Herodes Antipas, pois a Galileia ficava sob sua jurisdição, e naqueles dias ele estava em Jerusalém.
8 Helode kakiyelelwa muno pakammonite Yesu, kiyaha kwa manjubha matangalo kakiyihwa mihalo miyoloho yakya Yesu kakidumbila kummona. Kangi kakipala kummona pakitenda naho.
8 Herodes se animou com a oportunidade de ver Jesus, pois tinha ouvido falar a seu respeito e esperava, havia tempo, vê-lo realizar algum milagre.
9 Helode kakinkonya Yesu makonyo matangalo, peni Yesu kakinnyanga ng'obhe kyohele.
9 Fez uma série de perguntas a Jesus, mas ele não lhe respondeu.
10 Akaandundame akulu na ahunda bha malaghilo bhakihika kuulongolo, bhakinkokela Yesu kwa ukalipo munu.
10 Enquanto isso, os principais sacerdotes e mestres da lei permaneciam ali, gritando acusações.
11 Helode na amachonda bhake bhakinkinila Yesu na kunbhikila ubhichi. Bhakinhwaliha lipinda lya kibhutwa na bhakinbhuyila kwa Pilato.
11 Então Herodes e seus soldados começaram a zombar de Jesus e ridicularizá-lo. Por fim, vestiram nele um manto real e o mandaram de volta a Pilatos.
12 Kalongohi, Helode na Pilato bhakibha amyanja, peni kutandila linjubha alyo akibhegha aghanja.
12 Naquele dia, Herodes e Pilatos, que eram inimigos, tornaram-se amigos.
13 Hinu Pilato kakiakema akaandundame akulu, na hilongohi bha Akaayahudi na bhandu bhangi,
13 Então Pilatos reuniu os principais sacerdotes e outros líderes religiosos, juntamente com o povo,
14 kakiaghombela, “Mwenga mungunnyegha mundu ayu kwa nenga pamunlongela kukita kanguakolekeha bhandu bhaghukiluke utabhala. Hinu nnyihwe! Mbole ya kuhingukiha nhalo agho paulongolo ghwenu nikighubhona ng'obhe uhokelo mungokelo yenu kwa mwene.
14 e anunciou seu veredicto: “Vocês me trouxeram este homem acusando-o de liderar uma revolta. Eu o interroguei minuciosamente a esse respeito na presença de vocês e vejo que não há nada que o condene.
15 Ebhu Helode kakimmona ng'obhe na uhokelo ghwohele ndo mana kakimmuyila kwa nenga. Kulyaghila mundu ayu katenda ng'obhe kyohele kya kuntenda kahweghe.
15 Herodes chegou à mesma conclusão e o enviou de volta a nós. Nada do que ele fez merece a pena de morte.
16 Hinu ningukwilikiha katutwe hindomondo na ndanlekekeha.”
16 Portanto, ordenarei que seja açoitado e o soltarei”.
17 Mu kila kikubhukubhu kya Pakasa yikibha hitohe ya Palato kubhahughulila bhandu nbhopwa yumu.
17 (Era necessário libertar-lhes um prisioneiro durante a festa da Páscoa.)
18 Ndo bhandu bhoha bhakituta kyobho kwa papamu, “Ghunkome mundu aywo! Ghutuhughulile Balaba!”
18 Um grande clamor se levantou da multidão, e a uma só voz gritavam: “Mate-o! Solte-nos Barrabás!”.
19 Balaba kakibhopwa mu kibhopo kiyaha kakilongoha bhulwa ngulu mu kitami na kya kukoma.
19 Esse Barrabás estava preso por ter participado de uma revolta em Jerusalém contra o governo e ter cometido assassinato.
20 Pilato kakipala kunlekekeha Yesu, ndo kakilongela nabho kangi.
20 Pilatos discutiu com eles, pois desejava soltar Jesus.
21 Peni bhene bhakiyendelela kututa kyobho pakilongela, “Ghunmangalile mulupingika! Ghunbhambe mulupingika!”
21 Eles, porém, continuaram gritando: “Crucifique-o! Crucifique-o!”.
22 Kya pa ndatu Pilato kakiaghombela, “Katenda uhekelo ghani? Nenga ningughubhona ng'obhe uhokelo ghwohele kwa ywombe lya kuntenda kakomwe, hinu nda nntuta hindomondo mbole ndanlekekeha.”
22 Pela terceira vez, ele perguntou: “Por quê? Que crime ele cometeu? Não encontrei motivo para condená-lo à morte. Portanto, ordenarei que seja açoitado e o soltarei”.
23 Peni bhene bhakiyendelela kututa kyobho kwa makakala muno, kukita yingunnogha kakamangalilwe. Mu uhiko malobhe ghabhe ghakikingamwa.
23 A multidão gritava cada vez mais alto, exigindo que Jesus fosse crucificado, e seu clamor prevaleceu.
24 Hinu Pilato kakilamula kukita kila bhaakipala bhandu kitendeke.
24 Então Pilatos condenou Jesus à morte, conforme exigiam.
25 Kakimmopolela yula mundu bhaanpalite, ywakabheghite mu kibhopo, ywene ywakatendite bhulwa ngulu kwa utabhala na kukoma bhandu. Na kakinkamuha Yesu mu mabhoko ghabhe, ngati bhantendele handa mwaapalite.
25 A pedido deles, libertou Barrabás, o homem preso por revolta e assassinato. Depois, entregou-lhes Jesus para fazerem com ele o que quisessem.
26 Amachonda pa abheghite mu kunnyegha ku Goligota, bhakikongana na mundu yumu ankemite Simoni ghwa Kulene, ywakabheghite mu kubhuya kuhuma panji ya kitami. Hinu bhakinkamula na bhakinpapiha lula lupingika kaluyeghe kuhyetu kwa Yesu.
26 Enquanto levavam Jesus, um homem chamado Simão, de Cirene, vinha do campo. Os soldados o agarraram, puseram a cruz sobre ele e o obrigaram a carregá-la atrás de Jesus.
27 Lumati lukulu lwa bhandu lukimmutukila, pakibhegha adala bhaabheghite mu kunlilila na kunhyononekela.
27 Uma grande multidão os seguia, incluindo muitas mulheres aflitas que choravam por ele.
28 Yesu kakiaghalambukila, na kakiaghombela, “Mwenga makaadala ghwa Yelusalemu, nkotoke kunilila nenga ngati mulilile mabhene na bhana bhenu
28 Mas Jesus, dirigindo-se a elas, disse: “Filhas de Jerusalém, não chorem por mim; chorem por si mesmas e por seus filhos.
29 Kiyaha kulyaghila manjubha ghatahika apo bhatalongela, ‘Bhanonelwa bhala adala bhangalela, ebu mabhele ghangayongeha.’
29 Pois estão chegando os dias em que dirão: ‘Felizes as mulheres que nunca tiveram filhos e os seios que nunca amamentaram!’.
30 Kiyaha mu manjubha agho bhandu bhatayanda kuhighombela hitumbi, ‘Mutughweghele!’ Na hitumbi hichoko hichoko, ‘Mutugubike’
30 Suplicarão aos montes: ‘Caiam sobre nós!’ e pedirão às colinas: ‘Soterrem-nos!’.
31 Kiyaha handa bhandu bhaghutendelaa bhabhu nkongo nmihi, kwa njilo yabhegha bhuli?”
31 Pois, se fazem estas coisas com a árvore verde, o que acontecerá com a árvore seca?”.
32 Machonda bhakintola Yesu papamu na ahakata abhili, ngati bhakabhambwe mulupingika.
32 Dois outros homens, ambos criminosos, foram levados com ele a fim de também serem executados.
33 Paahikite pala apakemite Lihuhu lya Mutwe, apa ndo bhakinmangalila Yesu mulupingika, na bhala ahakata abhili bhakiabhamba kila yumo mulupingika lwake yumo mu mbande hyaki ya nnilo ya Yesu na yumo mumbande hyaki ya kungiya.
33 Quando chegaram ao lugar chamado Caveira, o pregaram na cruz. Os criminosos também foram crucificados, um à sua direita e outro à sua esquerda.
34 Yesu kakilongela, “Tate ghubhalekekehe kiyaha bhangumanya ng'obhe kila kyabhaatenda!”
34 Jesus disse: “Pai, perdoa-lhes, pois não sabem o que fazem”. E os soldados tiraram sortes para dividir entre si as roupas de Jesus.
35 Bhandu bhakiyima apwo pa akinlolekeha, na hilongohi ghwa Akaayahudi bhakinbhicha Yesu pa akilongela. “Kakialopoha bhangi! Hinu kalilopohe mwene, handa mwene ndo Kilisito ywakahaghulitwe na Chapanga!”
35 A multidão observava, e os líderes zombavam. “Salvou os outros, salve a si mesmo, se é o Cristo, o escolhido de Deus”, diziam.
36 Amachonda nabho bhakihika, na bhakintendela ubhichi na kunkinila, bhakinyeghela kilobhi ili kakanyweghe.
36 Os soldados também zombavam dele, oferecendo-lhe vinagre para beber.
37 Nabho bhakinng'ombela, “Handa ghwenga ndo Mutwa ghwa Akaayahudi, ghulilopohe ghumwene.”
37 Diziam: “Se você é o Rei dos judeus, salve a si mesmo!”.
38 Hilahila unani mwa lupingika lwake bhakilubhika lupapi luutyekitwe malembo agha, “AYU NDO MUTWA GHWA AKAAYAHUDI.”
38 Uma tabuleta presa acima dele dizia: “Este é o Rei dos Judeus”.
39 Yumoo ghwa bhala ahokelo bhaamangalilitwe papamu naywo kakintendela ufyangu pakalongele, “Ghwenga ndo Kilisito ng'obhe? Ghulilopohe ghumwene na ghutulopohe na twenga.”
39 Um dos criminosos, dependurado ao lado dele, zombava: “Então você é o Cristo? Salve a si mesmo e a nós também!”.
40 Yula nhokelo yungi kakinlakalila nnyake, pakilongela, “Ghwenga, bhuli ghungunnyoghopa ng'obhe Chapanga na ghubhegha mutoso ahyo ahyo?
40 Mas o outro criminoso o repreendeu: “Você não teme a Deus, nem mesmo ao ser condenado à morte?
41 Twenga tutoswa kwa shaliya kiyaha tungunoghwa toso ya ndendelo yetu. Peni mundu ayu kakitenda ng'obhe kyohele kihakata.”
41 Nós merecemos morrer por nossos crimes, mas este homem não cometeu mal algum”.
42 Mbole kakilongela, “Bambo Yesu, ghuhwachile nenga paghuyingila mu Ubhutwa ghwako.”
42 Então ele disse: “Jesus, lembre-se de mim quando vier no seu reino”.
43 Yesu kakinnyanga, “Kulyaghila, nungughughombela hoto, lelo ghwabhegha papamu na nenga ku Paladiso.”
43 E Jesus lhe respondeu: “Eu lhe asseguro que hoje você estará comigo no paraíso”.
44 Yikibhegha handa saa sita, kukibhegha na lubhindu mu nnima ghwoha mbaka saa tisa, kiyaha luchubha lukileka kubhuha bhwelo.
44 Já era cerca de meio-dia, e a escuridão cobriu toda a terra até as três horas da tarde.
45 Na lipasia liighabhanite pabhili Kitutubhi kya Chapanga likibaluka hipalamande hibhili.
45 A luz do sol desapareceu, e a cortina do santuário do templo rasgou-se ao meio.
46 Yesu kakilila kwa lilobhe likulu, “Tate, mu mabhoko ghako ningughubhika nhuki ghwangu.” Mbole ya kughalongela agha kakihwegha.
46 Então Jesus clamou em alta voz: “Pai, em tuas mãos entrego meu espírito!”. E, com essas palavras, deu o último suspiro.
47 Yula machonda kilongohi pakabhonite agha, kakintika Chapanga pakilongela, “Kulyaghila mundu ayu kakighatughilagha ghala ghakaghapala Chapanga!”
47 Quando o oficial romano que supervisionava a execução viu o que havia acontecido, adorou a Deus e disse: “Sem dúvida este homem era inocente”.
48 Bhandu bhoha bhaaghendite kwakya nhalo agho, paabhonote agho ghaabwitukilite bhakibhuya ukaya kwabhe kunu bhaakilituta tuta mu hifubha hyabhe kubhoneha kukita bhakibhegha na hyononeko munu.
48 E, quando toda a multidão que tinha ido assistir à crucificação viu isso, voltou para casa entristecida e batendo no peito.
49 Peni aghanja, alongo na bhoha bhaanmanyite Yesu, papamu na bhala adala bhantughilite kuhuma ku Galilaya, bhakiyima kya kutali paakilolekea nnando aghwo.
49 Mas os amigos de Jesus, incluindo as mulheres que o seguiram desde a Galileia, olhavam de longe.
50 Hinu, kukibha na mundu yumu ywa maha lihina lyake likibha Yosefu, ywakabheghite nkolannima ghwa Kualimataya akwo Yudea, kakibhegha mundu ywakaghatughila ghghapalite Chapanga na ywa kuhokamilwa.
50 Havia um homem bom e justo chamado José, membro do conselho dos líderes do povo,
51 Alimatayu kakibhegha mukughulimbilila Ghubhutwa ghwa Chapanga. Mwene kakibhegha yumoo ywa bhandu bha munjengakaya ya Akaayahudi, peni mwene kakililunga nabho ng'ohe mutoso na ndendelo ya alongohi ayake, naywo kakibhegha mukughulindila Ghubhutwa ghwa Chapanga kwa upalo nkulu.
51 mas que não tinha concordado com a decisão e os atos dos outros líderes religiosos. Era da cidade de Arimateia, na Judeia, e esperava a vinda do reino de Deus.
52 Yosefu kakighenda kwa Pilato kuyupa kakakamuhwe mmili ghwa Yesu.
52 José foi a Pilatos e pediu o corpo de Jesus.
53 Kakighuhuluha kuhuma kulupingika, kakighubhulungilila sanda na kughubhika mulindogholo lihongolitwe mulitalabha, mualyo lindogholo kakibhikwa ng'obhe mundu ywohele.
53 Desceu o corpo da cruz, enrolou-o num lençol de linho e o colocou num túmulo novo, escavado na rocha.
54 Linjubha alyo, likibhegha linjubha lya utendekeho, na Linjubha la Kupumulila, likibhegha ugheghela kuyanda.
54 Isso aconteceu na sexta-feira à tarde, no dia da preparação, quando o sábado estava para começar.
55 Bhala adala bhaahikite papamu na Yesu kuhuma ku Galilaya, bhakintughila Yosefu, bhakilibhona lila lindogholo na bhuli bhuli Yosefu kakighughonjeha mmili ghwa Yesu.
55 As mulheres da Galileia seguiram José e viram o túmulo onde o corpo de Jesus foi colocado.
56 Mbole bhakibhuya ukaya na bhakitendekeha luhumba lwa kunungila na mahuta ghaanungila gha kughutyeka mmili ghwake.
56 Depois, foram para casa e prepararam especiarias e perfumes para ungir o corpo. No sábado, descansaram, conforme a lei exigia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.