Lucas 22
nww (NWW) vs NTLH
1 Pakiheghelelite kikubhukubhu kya mangate yanga kubhikwa linjacha, yiikemiteghwe Pasaka.
1 Faltava pouco tempo para a Festa dos Pães sem Fermento , chamada Páscoa .
2 Andundame akulu na ahunda bha malaghilo bhakibha bhangupalaha kihokonyo kya kunkoma Yesu, peni bhakibhayoghopa bhandu.
2 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito para matar Jesus em segredo porque tinham medo do povo.
3 Hino, Nchipila kakinnyingila Yuda, ywaankemiteghe Isikaliyote, yumoo ywa bhala ahundwa kumi na mbili.
3 Então Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze discípulos.
4 Yuda kakighenda kwa andundame akulu na kwa mahofisa bha machonda bha kupingikiha Kitutubhi kya Chapanga, kakighombana nabho kwa kya bhuli bhangankamula Yesu.
4 Judas foi falar com os chefes dos sacerdotes e com os oficiais da guarda do Templo para combinar a maneira como ele ia lhes entregar Jesus.
5 Nabho bhakiyelelwa na bhakilingana kunpegha ngalabha.
5 Eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele.
6 Naywo Yuda kakiyitikila, na kakiyanda kupalaha ng'ebhu ya maha ya kunkamuha Yesu kwa bhene, kya nga lwa bhandu kumanya.
6 Judas aceitou e começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus a eles, sem que o povo ficasse sabendo.
7 Hinu likihika linjubha lya mangate yangabhikwa linjacha, alyo ndo linjubha lya kuliyambika lyana mene lya Pasaka.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães sem Fermento , dia em que os judeus matavam carneirinhos para comemorar a Páscoa .
8 Habhu Yesu kakialaghila Petili na Yohane pakilongela, “Nng'ende mukabhike kala hilyo hya Pasaka ngati tulyeghe.”
8 Então Jesus deu a Pedro e a João a seguinte ordem:
9 Bhene bhakinkonya, “Ghungupala tuyitendekehe kwoki?”
9 Eles perguntaram: — Onde o senhor quer que a gente prepare o jantar?
10 Yesu kakiayanga, “Munnyihwe! Pammegha mukuyingila kukitami, maakongana na nnume yumu kaghegha kibhigha kya machi, muntughile mbaka ku lubhagha lwakapala kuyingila,
10 Jesus respondeu:
11 Munng'ombele nkola lubhagha, ‘Nhunda kangukonya, kibhegha kwoki kyumba kya ahenja, kyene nenga na ahundwa bhangu twaalyegha kikubhukubhu kya Pasaka?’
11 e digam ao dono dela: “O Mestre mandou perguntar a você onde fica a sala em que ele e os seus discípulos vão comer o jantar da Páscoa.”
12 Kataalangiha kyumba kikulu kuligholofa, kiibhikitwe maha kala. Ntendekehe amwo.”
12 Então ele mostrará a vocês uma grande sala mobiliada, no andar de cima. Preparem ali o jantar.
13 Bhakighenda na bhakibhona kila kilibhi kibhegha tela handa paaghombilitwe Yesu. Kya habhu bhakitendekeha mulyo ghwa Pasaka.
13 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
14 Palihikite lisaa, Yesu kakitama pakulyegha hilyo papamu na andumitumi bhake.
14 Quando chegou a hora, Jesus sentou-se à mesa com os apóstolos
15 Mbole kakiaghombela, “Nikinoghelwa muno kuilyegha Pasaka ayi papamu na mwenga kukali na kumbamandwa kwa nenga.
15 e lhes disse:
16 Hinu nunguaghombela, ndaalyegha kangi ng'obhe Pasaka mbaka payitulukila Mughubhutwa ghwa Chapanga.”
16 Pois eu digo a vocês que nunca comerei este jantar até que eu coma o verdadeiro jantar que haverá no
17 Mbole Yesu kakitola nnobho, kakinnumba Chapanga pakilongela, “Ntole nnobho aghu nkingulani mabhoha.
17 Então Jesus pegou o cálice de vinho, deu graças a Deus e disse:
18 Kiyaha nunguaghombela, kutandila hinu ndanywegha kangi ng'obhe difwai yiihuma munkongo ghwa nsabibu mbaka paghupalakuhika Ghubhutwa ghwa Chapanga.”
18 Pois eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até que chegue o Reino de Deus.
19 Mbole kakilitola lingate, kakinnumba Chapanga, kakilimetula na kakiapegha andumitumi bhake pakilongela, “Aghu ndo mmili ghwangu ghuubhuhwa kwakya mwenga, ntende naha kya kungulungwa nenga.”
19 Depois pegou o pão e deu graças a Deus. Em seguida partiu o pão e o deu aos apóstolos, dizendo:
20 Ubhwabhuabhu mbole ya kulyegha, kakighutola ghula nnobho ghwa difwai pakilongela, “Nnobho aghu ndo Ninganilo lya hyono liibhonihitwe kukita lya hoto kwa mwahi ghwangu, ghuuyitika kwakya mwenga.”
20 Depois do jantar, do mesmo modo deu a eles o cálice de vinho, dizendo:
21 “Peni nnole, yula ywakapalakungiluka kabhegha bahapa apa pakulyeghela papamu na nenga.
21 Mas vejam: o traidor está aqui sentado comigo à mesa!
22 Kulyaghila Mwana ghwa Mundu kangughenda kukomwa handa muyipanganitwe na Chapanga, peni ghwaabhegha npinguhi ghwakyabhuli kwa yula yunakunkiluka.”
22 Pois o
23 Andumitumi bhake bhakiyanda kukonyana bhene kwa bhene, ghani mu bhombe ywangahotolite katatenda nnhalo ghula.
23 Então os apóstolos começaram a perguntar uns aos outros quem seria o traidor.
24 Mbole ghakibwituka maghombano mu bhala ahundwa kukita ghani kanguhwachilwa kabhe nkulu kupitingana bhangi?
24 Os apóstolos tiveram uma forte discussão sobre qual deles deveria ser considerado o mais importante.
25 Yesu kakiaghombela, “Abhatwa bha bhandu bhaabheghite ng'obhe Ayahudi bhanguatabhala bhandu bhabhe kwa makakala, nabho bha abheghite na makakala angulikema aghanja bha bhandu bha abhatabhala.
25 Então Jesus disse:
26 Peni mwenga nkotoke kulandana na bhombe, ngati yula ywaabhegha nkulu mumwenga, yingunkwiliha kabhe nndokwa kupitingana bhoha, na kilongohi mbaka kabhe kuakeyela ayake.
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, o mais importante deve ser como o menos importante; e o que manda deve ser como o que é mandado.
27 Hino ndo ywoki ywaabheghite nkulu, yula ywakutama pakulyeghela hilyo, ebu yula ywakahikeyela hilyo? Kulyaghila ndo yula ywakatama pakulyeghela hilyo! Hata naha nenga megha apa mumwenga handa nndumindumi.”
27 Quem é o mais importante? É o que está sentado à mesa para comer ou é o que está servindo? Claro que é o que está sentado à mesa. Mas entre vocês eu sou como aquele que serve.
28 “Mwenga mmegha papamu na nenga mu mayighilo ghangu ghoha.
28 — Vocês têm estado sempre comigo nos meus sofrimentos.
29 Na handa bhula Tate ghwangu pakangamuhite ghubhutwa, ubhwabhu abhu na nenga nunguakamuha mwenga ghubhutwa.
29 Por isso, assim como o meu Pai me deu o direito de governar, eu também dou o mesmo direito a vocês.
30 Mwenga maalyegha na kunywegha pakulyegheha pangu muutabhala ghwangu, na maatama muhiteho hya ghubhutwa pamubhatosa bhandu bha makabila kumi na mbili gha Isilaeli.”
30 Vocês vão comer e beber à minha mesa no meu
31 Yesu kakilongela, “Simoni, Simoni ghuyihwe, ghumanye kukita Nchipila kalekekehwa na Chapanga ngati abhapalangule handa mundu paayebheha mbunje hya ngano.
31 Jesus continuou:
32 Peni nenga nughuyupila kwa Chapanga ghwenga Simoni, ngati kuhyubhalila kwako kukotoke kulepelwa, na paghumuyila ghuatengelehe alongo bhako.”
32 Mas eu tenho orado por você, Simão, para que não lhe falte fé. E, quando você voltar para mim, anime os seus irmãos.
33 Petili kakinnyanga, “Bambo, nenga megha kala kughenda papamu naghwenga kukibhopo na kuhwegha.”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Estou pronto para ser preso e morrer com o senhor!
34 Yesu kakinnyanga, “Ningukughombela Petili, yikali na mbichi lelo pakilo, ghwangana paundatu kukita ghungunmanya ng'obhe.”
34 Então Jesus afirmou:
35 Mbole Yesu kakiakonya ahundwa bhake, “Panubhaalaghilite kyanga lilobota ebu nhako ghwa mbiya ebu makobasi, mkipelelwa kilibhi kyohele?”
35 Depois Jesus perguntou aos discípulos: — Não faltou nada! — responderam eles.
36 Yesu kakiaghombela, “Peni hinu, ywakabheghite na lilobota kakalitole na ywakabheghite na nhako ghwake ghwa mbiya ubhwabhu abhu. Na ywanga lukechelo, kakahemengane lighwanda lyake ngati kakahemele lukechelo.
36 Então Jesus disse:
37 Kiyaha yityekwa mu matyeko gha Chapanga, ‘Kakibhalangilwa papamu na alemwa.’ Mihalo ayi yikityekwa kwa kya nenga, nunguaghombela kukita mihalo ayi mbaka ndendelwe.”
37 Pois as
38 Ahundwa bhake bhakinng'ombela, “Bambo, ghulole, apa tubhegha na makechelo mabhili.”
38 Aí os seus discípulos disseram: — Senhor, aqui estão duas espadas.
39 Yesu kakibhuka na kakighenda ku kitumbi kya mikongo hya Miseituni handa payibheghite hitohe hyaki, na ahundwa bhake bhakintughila.
39 Jesus saiu e foi, como de costume, ao monte das Oliveiras; e os seus discípulos foram com ele.
40 Pakahikite akwo, kakiaghombela ahundwa bhake, “Nnyupe ngati nkotoke kuyingila mumang'eho.”
40 Quando chegou ao lugar escolhido, Jesus disse:
41 Mwene kakilibhaghula nabho kya ng'ebhu ya utali ghwa kutagha liganga, kakichutama mayughwa pakiyupa Chapanga,
41 Então se afastou a uma distância de mais ou menos trinta metros. Ajoelhou-se e começou a orar,
42 pakilongela, “Tate handa ghupala ghuubhuhe nnobho aghu ghwa kimbamanda, peni yibhe ng'obhe handa mumbalite nenga, ngati lila lighulipatite ndo lihotolwe.”
42 dizendo:
43 Nndumitumi ghwa kunani ghwa Chapanga kakinbwitukila ngati kannyonjokehe makakala.
43 [Então um anjo do céu apareceu e o animava.
44 Naywo pakabheghite mu lihingili likulu, kakiyupa kya kukangamala munu, na lihuki lyake likibha handa mandondogholo gha mwahi ghaaponekite mu lutupi.
44 Cheio de uma grande aflição, Jesus orava com mais força ainda. O seu suor era como gotas de sangue caindo no chão.]
45 Mbole ya kuyupa, kakiabhuyila ahundwa bhake, kakiabhona paakighonja, bhakibha bhakitotokela kubhukana na kuhyongoloka.
45 Depois de orar, ele se levantou, voltou para o lugar onde os discípulos estavam e os encontrou dormindo, pois a tristeza deles era muito grande.
46 Naywo kakiakonya, “Kiyaha niki mungughonja? Nnyumuke nnyupe, ngati nkotoke kuyingila mu mang'eho.”
46 E disse:
47 Yesu pakabheghite mukulongela, lumati lukulu lwa bhandu lukinhikila, pa lukilongohwa na Yuda ywakabheghite yumoo ywa bhala ahundwa mbinda mabhoko yimo na abhili. Naywo Yuda kakinheghelela Yesu ngati kakannjambuhe kwa kunhumbatila.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou uma multidão. Judas, um dos doze discípulos, que era quem guiava aquela gente, chegou perto de Jesus para beijá-lo.
48 Peni Yesu kakinng'ombela, “Bhuli Yuda, ghungunkiluka Mwana ghwa Mundu kwa kunhumbatila?”
48 Mas Jesus disse:
49 Ahundwa bha Yesu paabhonite ghaabhwitukilite bhakinng'ombela, “Bambo, tubhakechule kechule kwa makechelo ghetu?”
49 Quando os discípulos que estavam com Jesus viram o que ia acontecer, disseram: — Senhor, devemos atacar essa gente com as nossas espadas?
50 Yumoo ywa andumitumi ghwa Yesu, kakinkechula nndumindumi ghwa Ndundame Nkulu kwa lukechelo na kakilikechula likutu lyake lya mbande ya nnilo.
50 Um deles feriu com a espada o empregado do Grande Sacerdote , cortando a sua orelha direita.
51 Peni Yesu kakilongela, “Nneke!” Kakiliyabhika lila likutu lya yula Mundu na kakinlamiha.
51 Mas Jesus ordenou: Aí tocou na orelha do homem e o curou.
52 Mbole yesu kakiaghombela andundame akulu, na hilongohi bha amachonda bha Kitutubhi kya Chapanga na hilongohi bhangi bha Akaaisilaeli bha anhikilite ngati ankamule, “Kiyaha niki, munhikila na makechelo na hindonga, npoka?
52 Em seguida disse aos chefes dos sacerdotes, aos oficiais da guarda do Templo e aos líderes judeus que tinham vindo para prendê-lo:
53 Pameghite papamu na mwenga mumanjubha ghoha Pakitutubhi kya Chapanga mukingamula ng'obhe. Peni ali ndo lisaa lyenu, lisaa lya makakala gha lubhindu.”
53 Eu estava com vocês todos os dias no pátio do Templo, e vocês não tentaram me prender. Mas esta é a hora de vocês e também a hora do poder da escuridão.
54 Mbole bhakinkamula Yesu, bhakintola na bhakighenda naywo mbaka ku lubhagha Ndundame Nkulu. Peni Petili kakiatughila kya kutali.
54 Eles prenderam Jesus e o levaram até a casa do Grande Sacerdote . E Pedro os seguia de longe.
55 Bhandu bhala pabhahikite kala, bhakikwata mwoto pakati ya lubhigho lwa lubhagha lwa Ndundame Nkulu na kutama papamu na kuyota mwoto, naywo Petili kakitama papamu nabho.
55 Quando acenderam uma fogueira no meio do pátio, Pedro foi e sentou-se com os que estavam em volta do fogo.
56 Nndumitumi yumo nndala, pakammonite Petili pakitama pambhwegha ya mwoto, kakinhulutulila mehu pakilongela, “Mundu ayu naywo kakibhegha papamu na Yesu!”
56 Uma das empregadas o viu sentado ali perto da fogueira, olhou bem para ele e disse: — Este homem também estava com Jesus!
57 Peni Petili kakilema pakilongela, “Ndala! Nenga nungunmanya ng'obhe mundu aywo!”
57 Mas Pedro negou, dizendo: — Mulher, eu nem conheço esse homem!
58 Mbole kya mandina, mundu yungi kakimmona Petili na kakilongela, “Ghwenga ndo yumoo ywabhe.”
58 Pouco tempo depois, um homem o viu ali e disse: — Você também é um deles! Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sou um deles.
59 Mbole ya lisaa limu, mundu yungi kakiyanda kakibhinilila, “Kulyaghila ayi ndo hoto mundu ayu naywo kakibhegha papamu na Yesu, kiyaha ywombe naywo ndi Nngalilaya.”
59 Mais ou menos uma hora depois, outro insistiu: — Você estava mesmo com ele porque também é galileu.
60 Petili kakiyanga, “Ghwenga mundu ghwee! Nenga nungumanya ng'obhe kighukilongela!”
60 Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sei do que é que você está falando! Naquele instante, enquanto ele falava, o galo cantou.
61 Naywo Bambo kakikilibhuka na kunlolekeha Petili. Petili kakighakulungwa ghala malagho gha Yesu ghakanng'ombilite, “Lelo yikali na mbichi ghwaangiluka pandatu.”
61 Então o Senhor virou-se e olhou firme para Pedro, e ele lembrou das palavras que o Senhor lhe tinha dito: “Hoje, antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.”
62 Mbole Petili kakighenda panje na kakilila muno.
62 Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.
63 Bhala bhandu bha abheghite mu kunpingikiha Yesu bhakiyanda kunnyuyuha na kuntuta.
63 Os homens que estavam guardando Jesus zombavam dele e batiam nele.
64 Bhakinmopa lipinda mumeho na bhakinkonya, “Ghulondole! Ndo ghani aywo ywakakututite?”
64 Taparam os olhos dele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe!
65 Na bhakighendelela kuntendela ufyangu kwa maligho matangalo.
65 E diziam muitas outras coisas para insultá-lo.
66 Paghucheghite, njenga kaya ya aghohi hilongohi bha Isilaeli yikitama, na andundame akulu na ahunda bha malaghilo nabho bhakibhegha. Yesu kakigheghwa mulibalasa alyo.
66 Quando amanheceu, alguns líderes dos judeus, alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei se reuniram. Depois mandaram levar Jesus diante do Conselho Superior .
67 Bhakinng'ombela, “Handa ghwenga ndo Kilisito ghutughombele.”
67 Então lhe disseram: — Diga para nós se você é o Ele respondeu:
68 Na handa panubhayupa kunnyanga ngonyo, mannyanga ng'obhe.
68 E, se eu fizer uma pergunta, vocês não vão responder.
69 Peni kutandila hinu Mwana ghwa Mundu katatama mumbande ya nnilo ya Chapanga Yunamakalama.”
69 Mas de agora em diante o
70 Bhoha bhakikonya, “Hinu ghwenga ndo Mwana ghwa Chapanga?”
70 Aí todos perguntaram: — Então você é o Filho de Deus? Jesus respondeu:
71 Mbole bhakilongela, “Bhuli! Tungupala uyimiho ghwoki kangi? Twabhene tuyihwa pakilongela kwa nlomo ghwake mwene.”
71 E eles disseram: — Não precisamos mais de testemunhas. Nós mesmos ouvimos o que ele disse.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.