Lucas 19

nww (NWW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yesu kakiyingila kunkitami kya Yeliko, naywo kakipita pakati ya kitami akyo.
1 Jesus entrou em Jericó e estava atravessando a cidade.
2 Mukitami akyo, pakibhegha mundu yumu lihina lyake Sakayo. Mundu aywo kakibhegha nkulu ghwa asumula sumu, kangi kakibhegha yuna utopelo.
2 Morava ali um homem rico, chamado Zaqueu, que era chefe dos cobradores de impostos.
3 Mwene kakipalaha kammone Yesu mundu ghwa kya bhuli. Peni yakya lumati lukulu lwa bhandu kakilepelwa kiyaha kakibhegha nhupitaho.
3 Ele estava tentando ver quem era Jesus, mas não podia, por causa da multidão, pois Zaqueu era muito baixo.
4 Hinu kakilongoha kuulongolo ghwa lula lumati lwa bhandu kakihubhuka munkongo ghwa nkuyu ngati ammone Yesu, kiyaha nge kakinde mu njila yila.
4 Então correu adiante da multidão e subiu numa figueira brava para ver Jesus, que devia passar por ali.
5 Yesu pakahikite pahi ya ghula nkongo ghwa nkuyu, kakilolekeha kunani, na kakinng'ombela, “Sakayo ghuhuluke kya kuyumbatika, kiyaha lelo ndahwelekeha ku lubhagha lwako!”
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhou para cima e disse a Zaqueu:
6 Ndo Sakayo kakihuluka kya kuyumbatika, na kakinkingama Yesu mu lubhagha lwake kya uyelelo nkulu.
6 Zaqueu desceu depressa e o recebeu na sua casa, com muita alegria.
7 Bhandu bhoha bhaabhonite bhakiyanda kuhyongoloka paakilongela, “Kaghenda kubhegha nhenja ghwa mundu yunaulemwa.”
7 Todos os que viram isso começaram a resmungar: — Este homem foi se hospedar na casa de um pecador!
8 Peni Sakayo kakiyima na kung'ombela Yesu, “Muyihwe, Bambo! Nenga ndaapegha lihinda lya utopelo ghwangu akapukwa, na handa nikighupoka utopelo ghwa mundu kwa makakala nda mmuyihila pancheche ya utopelo ghula.”
8 Zaqueu se levantou e disse ao Senhor: — Escute, Senhor, eu vou dar a metade dos meus bens aos pobres. E, se roubei alguém, vou devolver quatro vezes mais.
9 Ndo Yesu kakinng'ombela, “Lelo, ulopoho ghukihika mu lubhagha alu, kiyaha ayu naywo ndi kibheleko kya Abulahamu.
9 Então Jesus disse:
10 Kiyaha Mwana ghwa Mundu kahika kupalaha na kulopoha bhandu bhahobhite.”
10 Porque o
11 Bhandu bhaannyihwite Yesu bhakihwacha kukita Ghubhutwa ghwa Chapanga ghunguhika masaa ghala ghala na akibhegha ugheghela na Yelusalemu ndo Yesu kakilongela ndambulo ayi.
11 Jesus contou uma parábola para os que ouviram o que ele tinha dito. Agora ele estava perto de Jerusalém, e por isso eles estavam pensando que o Reino de Deus ia aparecer logo.
12 “Pakibhegha mundu yumo ywa lukolo ghwa ghubhutwa, kakibhegha mu mwanja kughenda ku nnima ghwa kutali ngati kakakingame ulongohi ghwa ghubhutwa, mbole kakabhuye.
12 Então Jesus disse:
13 Kukali na kubhuka kakiakema mbinda libhoko yimo muabhandwa bhake na kakiapegha kila yumo kimati kya ngalabha pakilongela, ‘Makatende kyohele na mbiya aywo mbaka pambala kubhuya.’
13 Antes de viajar, chamou dez dos seus empregados, deu a cada um uma moeda de ouro e disse: “Vejam o que vocês conseguem ganhar com este dinheiro, até a minha volta.”
14 Peni bhandu bha nnima ghwake bhakibha paakinnyaghabhalila ndo bhakialaghila ajumbe paakilongela, ‘Tungupala ng'obhe aywo kabhe mutwa ghwetu.’ ”
14 — Acontece que o povo do seu país o odiava e por isso mandou atrás dele uma comissão para dizer que não queriam que aquele homem fosse feito rei deles.
15 “Hata naha mundu aywo kakikamuhwa ghubhutwa na kakibhuya ku nnima ghwake. Mbole kakiakema bhala ndumindumi bhake ghwakaalekilite ngalabha ngati kakamanye kya amokolite kwa ndendelo hya kila yumoo.
15 — O homem foi feito rei e voltou para casa. Aí mandou chamar os empregados a quem tinha dado o dinheiro, para saber quanto haviam conseguido ganhar.
16 Nndumitumi ghwa ulongohi kakihika pakilongela, ‘Bambo, kuhumila mukimati kimo ya ngalabha yighunekilite niyimokola mala mbinda mabhoko yimo.’
16 O primeiro chegou e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei dez.”
17 Yula Nkulu kakinnyanga, ‘Ghutenda maha nbhandwa ghwa maha, kiyaha ghuhyubhalika mumihalo midokwa, ndakupegha makakala mu hitami mbinda mabhoko yimo.’
17 — “Muito bem!” — respondeu ele. — “Você é um bom empregado! E, porque foi fiel em coisas pequenas, você vai ser o governador de dez cidades.”
18 Ndumindumi ghwa ubhili naywo kakihika, pakilongela, ‘Bambo, mukimati kya ngalabha kighungamuhite kiyonnjokeheka mala nhano.’
18 — O segundo empregado veio e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei cinco.”
19 Bambo ghwake kakinnyanga, ‘Na ghwenga ghwa bhegha nkulu muhitami nhano.’
19 — “Você vai ser o governador de cinco cidades!” — disse o patrão.
20 Mbole kakihika yula nbhandwa yungi pakilongela, ‘Bambo ghutole kimati kya ngalabha hyako. Kiyaha nikiyihiha maha mulipinda.
20 — O outro empregado chegou e disse: “Patrão, aqui está a sua moeda. Eu a embrulhei num lenço e a escondi.
21 Nikiyoghopa kiyaha ghwenga ndo mundu nhakata. Ghwenga ghungutola hilibhi hibheghite hyako ng'obhe, na kunuka hila ghuyihimelihite ng'obhe.’
21 Tive medo do senhor, porque sei que é um homem duro, que tira dos outros o que não é seu e colhe o que não plantou.”
22 Bambo ghwake kakinnyanga, ‘Ningughutosa kwa kya lilagho lyako, ghwenga nbhandwa nhakata, ghukimanya kukita nenga nhakata yunakutola hilibhi hiibheghite hyangu ng'obhe na kunuka kyanga kuhimeleha,
22 — Ele respondeu: “Você é um mau empregado! Vou usar as suas próprias palavras para julgá-lo. Você sabia que sou um homem duro, que tiro dos outros o que não é meu e colho o que não plantei.
23 kiyaha niki, ghukihibhika ng'obhe kimati kya ngalabha yangu kwa ayahika ngalabha ngati pamuya ntole yiibheghite yangu na yila yiiyonjokihite?’
23 Então por que você não pôs o meu dinheiro no banco? Assim, quando eu voltasse da viagem, receberia o dinheiro com juros.”
24 Ndo kakiaghombela bhala bhaayimite ugheghela, ‘Mumpoke kimati kya ngalabha yake na makanpeghe yula ywakabheghite na himati mbinda mabhoko yimo.’
24 — E disse para os que estavam ali: “Tirem dele a moeda e deem ao que tem dez.”
25 Bhakinng'ombela, ‘Bambo, aywo kabhegha kala na himati hya ngalabha mbinda mabhoko yimo!’
25 Eles responderam:
26 Kakiayanga, ‘Ninguaghombela kukita, ywohele ywakabheghite na kilibhi, katayonjokehwa, na yula ywa nga kilibhi, hata kila kyakabheghite nakyo, katapokwa,
26 — E o patrão disse:
27 peni bhala amyanja bhangu bhene bha nga kupala mmeghe mutwa ghwabhe, maayeghe apa makaakome kunu nenga pannola.’ ”
27 E agora tragam aqui os meus inimigos, que não queriam que eu fosse o rei deles, e os matem na minha frente.”
28 Mbole ya kughalongela agha Yesu kakilongola kughenda ku Yelusalemu.
28 Depois de dizer isso, Jesus foi adiante deles para Jerusalém.
29 Naywo pakaheghelelite kuhika muhijiji hya Betifage na Betania ugheghele na kitumbi kiikemitwe kitumbi kya mikongo ya miseituni, kakialaghila ahundwa bhake abhili,
29 Quando iam chegando aos povoados de Betfagé e Betânia, que ficam perto do monte das Oliveiras, enviou dois discípulos na frente,
30 pakialongela, “Nng'endi mu kijiji kila kibheghite mu ulongolo ghwenu, pammegha mu kuyingila mu kijiji akyo, maamona mwana kaputa lyana lyanga kuhubhukwa na mundu ywohele, kabhopwa apwo. Munhughule na munnyeghele apa.Mwana kaputa|src="15 Colt.jpg" size="col" ref="19:30"
30 com a seguinte ordem:
31 Handa mundu kataakonya, ‘Bhuli mungunhughula?’ Munng'ombele, ‘Bambo kangunnyupa.’ ”
31 Se alguém perguntar por que vocês estão fazendo isso, digam que o Mestre precisa dele.
32 Bhala bha alaghilitwe bhakighenda, na bhakibhona hyoha hila hila handa bhula pakaaghombilitwe na Yesu.
32 Eles foram e acharam tudo como Jesus tinha dito.
33 Paabheghite mukunhughula lila kaputa lyana, yula bambo ywakalihughite lila kaputa kakiakonya, “Bhuli mungunhughula alyo kaputa lyana?”
33 Quando estavam desamarrando o jumentinho, os donos perguntaram: — Por que é que vocês estão desamarrando o animal?
34 Bhala ahundwa bhakiayanga, “Bambo kangunpala.”
34 Eles responderam: — O Mestre precisa dele.
35 Bhakinnyegha kwa Yesu lilala kaputa lyana, na mbole ya kuyalika maha mapinda ghabhe munng'ongo ghwa mwana kaputa bhakinhubhuha Yesu mu nng'ongo ghwa mwana kaputa aywo.
35 Então eles levaram o jumentinho para Jesus, puseram as suas capas sobre o animal e ajudaram Jesus a montar.
36 Yesu kakighendelela na mwanja ghwake na bhandu bhakiyalila mapinda ghabhe mu njila.
36 Conforme ele ia passando, o povo estendia as suas capas no caminho.
37 Pakabheghite ugheghela na Yelusalemu, muuhelelo ghwa kitumbi kya Mikongo ya Miseituni, lumati lwa lahundwa bhake luuntughilite bhakiyanda kuntika Chapanga kwa nnyelelo na kwa lilobhe likulu kwakya ndendelo ya mihabho bhaayibhonite.
37 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém, na descida do monte das Oliveiras, uma grande multidão de seguidores ia com ele. E eles, cheios de alegria, começaram a louvar a Deus em voz alta por tudo o que tinham visto.
38 Paakilongela, “Kanonelwa Mutwa yunakuhika kwa lihina lya Bambo Chapanga! Uhihimilo kunani kwa Chapanga na ukulu akwo kunani munu.”
38 Eles diziam: — Que Deus abençoe o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e
39 Amoo bha Akaafalisayo bha abheghite mulula lumati lwa bhandu bhakinng'ombela Yesu, “Nhunda ghubhalakalile ahundwa bhako anyamale.”
39 Aí alguns fariseus que estavam no meio da multidão disseram a Jesus: — Mestre, mande que os seus seguidores calem a boca!
40 Yesu kakiayanga, “Nunguaghombela, handa abha bhaanyamala, maganga agha ghaachobha kyobho.”
40 Jesus respondeu:
41 Yesu pakabheghite ugheghela na kitami kya ku Yelusalemu na pakakibhonite kitami, kakikililila,
41 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém e viu a cidade, chorou com pena dela
42 pakilongela kwa kya bhandu bha kitami akyo, “Nikipalaha hata lelo mmanyi mihalo ya kutenda ngati mmeghe na uhihimililo, peni hinu ghuihihwa na mahotola ng'obhe kughubhona uhihimilo.
42 e disse:
43 Kulyaghila manjubha ghaahika, na amyanja bhako bhaakuchengela kindupa kikangamalo kukitindila kitami kyako nabho bhaayanda kukututa kuhuma mumbande hyoha.
43 Pois chegarão os dias em que os inimigos vão cercá-la com rampas de ataque, e vão rodeá-la, e apertá-la de todos os lados.
44 Bhatakubajanga ghwenga na bhana bhako mu hindupa hyako. Nabho bhataleka ng'obhe liganga limu kunani ya liganga lingi, kiyaha ghukilimanya ng'obhe lisaa lyakahikite Chapanga kukulopoha.”
44 Eles destruirão completamente você e todos os seus moradores. Não ficará uma pedra em cima da outra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus veio para salvá-la.
45 Mbole Yesu kakiyingila mulubhigho lwa kitutubhi kya Chapanga, na kakiyanda kuabhingabhinga bhala bhaabheghite mu kuhemengana hilibhi amwo.
45 Jesus entrou no pátio do Templo e começou a expulsar dali os vendedores.
46 Naywo kakiaghombela, “Yikityekwa mumalembo gha Chapanga, Chapanga kakilongela, ‘Kitutubhi kya nenga Chapanga kyaabhegha kitutubhi kya nnyupo.’ Peni mwenga mungukitenda kibhe mbako ya apoka.”
46 Ele lhes disse:
47 Mumanjubha ghoha Yesu kakibhegha pakihunda Pakitutubhi kya Chapanga. Peni andundame akulu na ahunda bha malaghilo na hilongohi bha bhandu bhakibhegha paakipalaha njila ngati ankome.
47 Jesus ensinava no pátio do Templo todos os dias. Os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes do povo queriam matá-lo.
48 Peni akihotola ng'obhe kiyaha bhandu bhoha bhakibhegha paakinnyihwa kya nga kutagha lilagho limo.
48 Mas não achavam jeito de fazer isso, pois todos o escutavam com muita atenção.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.