Lucas 11
nww (NWW) vs NTLH
1 Linjubha limu Yesu kakibhegha kumoo kumo pakinnyupa Chapanga. Pakayomolite kuyupa, yumoo ywa ahundwa bhake kakinng'ombela, “Bambo, tungughuyupa ghutuhunde kunnyupa Chapanga, handa bhula Yohane pakaahundite ahundwa bhake.”
1 Um dia Jesus estava orando num certo lugar. Quando acabou de orar, um dos seus discípulos pediu: — Senhor, nos ensine a orar, como João ensinou os discípulos dele.
2 Yesu kakiaghombela, “Pammegha mukunnyupa Chapanga nnongele naha,
2 Jesus respondeu:
3 Ghutupeghe nalelo hilyo hyetu hya kila linjubha.
3 Dá-nos cada dia o alimento
4 Gutulekekehe ulemwa ghwetu,
4 Perdoa os nossos pecados,
5 Mbole Yesu kakiaghombela ahundwa bhake, “Tulongele yumoo ywenu ywakabheghite na nng'anja ghwake, na kakighenda ku lubhagha lwake pakilo, kakanng'ombele, ‘Ghanja, nje ghunnyahikile mangate mandatu chonde!
5 Então Jesus disse aos seus discípulos:
6 Kiyaha nng'anja ghwangu kanhikila pakibha mu mwanja ghwake na nenga mmegha nakyo ng'obhe kya kunpegha.’
6 É que um amigo meu acaba de chegar de viagem, e eu não tenho nada para lhe oferecer.”
7 Naywo nge kakannyangule kakali mu nyumba, ‘Ghukotoke kunng'aha ndata kala nlyango. Nenga na bhana bhangu tughonja kala ndayumuka ng'obhe kukupegha kilibhi.’
7 — E imaginem que o amigo responda lá de dentro: “Não me amole! A porta já está trancada, e eu e os meus filhos estamos deitados. Não posso me levantar para lhe dar os pães.”
8 Kulyaghila, nunguaghombela, mundu aywo katayumuka ng'obhe kunpegha aywo mangate kiyaha ndo ghanja ghwake, peni kiyaha yula mundu kaabhona ng'obhe honi, kughendelela kuyupa hinu aywo mundu katayimuka na kunpegha kilibhi kyohele kyakakipalite.
8 Jesus disse:
9 Hinu ningubhaghombela, nnyupe na mwenga maakamuhwa, npalahe na mwenga matabhona, makatite hodi na mwenga maayughulighwa.
9 Por isso eu digo: peçam e vocês receberão; procurem e vocês acharão; batam, e a porta será aberta para vocês.
10 Kiyaha ywohele yunakuyupa kaakamuhwa yunakupalaha kaabhona na yula yunakutite hodi kaahughulighwa.
10 Porque todos aqueles que pedem recebem; aqueles que procuram acham; e a porta será aberta para quem bate.
11 Bhuli, kabhegha ywohele mu mwenga ywene mwana ghwake pakannyupite homba, kaanpegha liyoka kihyengo kya homba?
11 Por acaso algum de vocês será capaz de dar uma cobra ao seu filho, quando ele pede um peixe?
12 Ebu pakannyupa lihumbi kaanpegha kipinini?
12 Ou, se o filho pedir um ovo, vai lhe dar um escorpião?
13 Mwenga mabhandu bha mahakataho, mungumanya kuapeha bhana bhenu hilibhi hya maha, yabhegha bhuli kwa Tate ghwenu ghwa kunani katabhapegha ng'obhe mwenga Nhuki ghwake mwene Chapanga bhala bhaannyupa?”
13 Vocês, mesmo sendo maus, sabem dar coisas boas aos seus filhos. Quanto mais o Pai, que está no céu, dará o Espírito Santo aos que lhe pedirem!
14 Hinu Yesu kakibhegha mu kulibhuha lindilu kuhuma kwa mundu ywanga kughomba. Lila lindilu pakammukite yula mundu ywanga kughomba kamu kakiyanda kuyobhela, nalo lumati lwa bhandu lukikangacha.
14 Jesus estava expulsando de certo homem um demônio que não o deixava falar. Quando o demônio saiu, o homem começou a falar. A multidão ficou admirada,
15 Peni amoo bhandu bhakilongela, “Kangughabhuha mandilu kwa makakala ghakakamuhitwe na Belisebuli, yula kilongohi ghwa mandilu.”
15 mas alguns disseram: — É
16 Bhandu bhangi bhakinng'eha kwa kunpala kakatende naho kuhuma kunani kwa Chapanga, kubhoneha kukita kakiteghekwa na Chapanga.
16 Outros, querendo conseguir alguma prova contra Jesus, pediam que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha de Deus.
17 Yesu pakimanya mahwacho ghabhe, kakiaghombela, “Ghubhutwa ghwohele ghunakumetukana himati himati hinakupingikihana ghwakanjaghanika, ubhwabhu abhu lubhagha lwoheli luubheghite na bhulwa lwa pwilinganika.
17 Mas Jesus, conhecendo os pensamentos deles, disse:
18 Handa ghubhutwa ghwa Nchipila naghwo ghungulikan ghwene, utabhala ghwabhe ghwatengeleheka bhuli? Nungubhaghombela naha mwenga kiyaha mwenga mungulongela kukita nungughabhingabhinga mandilu kwa makakala gha Belisebuli.
18 Se o reino de Satanás tem grupos que lutam entre si, como continuará a existir? Vocês dizem que é Belzebu que me dá poder para expulsar demônios.
19 Hinu, handa nenga nungughabhuha mandilu kwa makakala gha Belisebuli, hata ahundwa bhenu ubhwabhu angughabhuha kwa makakala ghake hinu ahundwa bhenu bhaadumula nongwa ayi ya nenga na mwenga kukita mmegha tela ng'obhe.
19 Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
20 Peni handa nenga nungughabhuha mandilu kwa makakala gha Chapanga, nmanyi kukita Ghubhutwa ghwa Chapanga ghubhahikila.”
20 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
21 “Mundu yuna makakala pakakamula mikoha kulukingika lubhagha lyake, ghoha ghakabheghite naghwo ghaabhegha muuhihimilo.
21 — Quando um homem forte e bem-armado guarda a sua própria casa, tudo o que ele tem está seguro.
22 Peni pakahika mundu yuna makakala kupitingana kwa yombe aywo katanpukila na kuntuta na kunhotola mbole katanpoka mikoha yake hyoha yakayidumbilite na kuyitola hilibhi hyaki hyoha.”
22 Mas, quando um homem mais forte o ataca e vence, leva todas as armas em que o outro confiava e reparte tudo o que tomou dele.
23 “Mundu ywohele ywanga kubhegha papamu na nenga, kagumbingikiha, na ywohele ywa nga kukongoha papamu na nenga, kangupwilinganya.”
23 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
24 “Lindilu pakammuka mundu, kataghenda kuuyumu kupalaha pa kupumulila, peni handa kapabhona ng'obhe katalongela, ‘Ndabhuya ku kitutubhi kyangu kunhumite.’
24 Jesus continuou:
25 Paabhuya na kukibhona kila kitutubhi kipyaghilwa na kulembwa maha,
25 Aí volta e encontra a casa varrida e arrumada.
26 ndo kataghenda na kughatola mandilu ghangi nhano na abhili ahakata kupitingana kwa mwene nabho bhaayingila na kutama amwo. Ku uhiko njimba ya yula mundu yabhegha tepatepa kupitingana kya ulongohi.”
26 Depois sai e vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes.
27 Yesu pakabheghite mu kulongela agha, nndala yumo ywakabheghite pakati ya lula lumati kakikweha lilobhe pakilongela, “Kanonelwa nndala ywakakupapite na kukunyongeha!”
27 Quando Jesus acabou de dizer isso, uma mulher que estava no meio da multidão gritou para ele: — Como é feliz a mulher que pôs o senhor no mundo e o amamentou!
28 Yesu kakinnyanga, “Peni bhanonelwa muno bhala bhaaliyihwa lilagho lya Chapanga na kuliyitikila.”
28 Mas Jesus respondeu:
29 Lumati lwa bhandu palubheghite mu kuyonjokeheka, Yesu kakighendelela kuaghombela, “Aki ndo kibheleko kya uhakata, kingupalaha naho peni kya kamuhwa ng'obhe naho yohele ngati nga yila ya Yona.
29 Quando a multidão se ajuntou em volta de Jesus, ele começou a falar e disse o seguinte:
30 Kiyaha handa bhula Yona pakabheghite naho kwa bhandu bha Ninawi, ubhwabhu abhu Mwana ghwa Mundu kaabhegha naho kwa kibheleko aki.
30 Assim como o
31 Linjubha lya toso mutwa nndala ghwa Kusi katayima papamu na bhandu bha kibheleko aki, naywo pakiyimiha uhokelo ghwa kibheleko aki, kiyaha mwene kakibhegha mumwanja kuhuma kutali kahike kughayihwa malango gha Sulemani. Peni apa mmegha nkulu kupitingana Solomoni!
31 No Dia do Juízo a rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
32 Linjubha lya toso, bhandu bha Ninawi bhaayima papamu na kibheleko aki na kubhoneha kukita kibheleko aki kihakata, kiyaha bhene bhakilipetula paannyihwite Yona pakilandamiha. Peni apa mmegha nkulu kupitingana Yona!”
32 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês porque, quando ouviram a mensagem de Jonas, eles se arrependeram dos seus pecados. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
33 “Kahone mundu ywakakwatiti limbamba na kulihiha ebu kuligubika na nkambo, maha bhangulibhika pakinyuta kyake ngati bhandu bhoha bhalubhone lung'ali.
33 Jesus continuou:
34 Liho ndo limbamba lya mmili ghwako. Handa liho lyako lingubhona tela, mmili ghwako ghwoha ghwabhegha mu lung'ali. Peni handa liho lyako libhoho, mmili ghwako ghwoha ghwabhegha mu lubhindu.
34 Os olhos são como uma luz para o corpo: quando os olhos de você são bons, todo o seu corpo fica cheio de luz. Porém, se os seus olhos forem maus, o seu corpo ficará cheio de escuridão.
35 Hinu, ghulilolekee, lung'ali lughubheghite mu ghwenga ghukotoke kubhegha lubhindu.
35 Portanto, tenha cuidado para que a luz que está em você não seja escuridão.
36 Hinu, handa mmili ghwako ghwoha ghukwila lung'ali, kya nga kipalamande kiibheghite mu lubhindu, ndo mmili aghwo ghwang'aliha tela handa bhula limbamba mulughung'aliha kwa lung'ali lwake.”
36 Pois, se o seu corpo estiver completamente luminoso, e nenhuma parte estiver escura, então ele ficará todo cheio de luz como acontece quando você é iluminado pelo brilho de uma lamparina.
37 Yesu pakayomolite kuyobhela, nfalisayo yumu kakinnyupa Yesu kaghende kulubhagha lwake kwa kya hilyo. Yesu kakiyingila na kutama na kulyegha.
37 Quando Jesus acabou de falar, um fariseu o convidou para jantar na casa dele. Jesus foi e sentou-se à mesa.
38 Yula Nfalisayo kakikangacha kukita Yesu kakikuha ng'obhe mabhoko ghake kukali na kulyegha hilyo, handa payibheghite hitohe yabhe.
38 O fariseu ficou admirado quando viu que Jesus não tinha se lavado antes de comer.
39 Ndo Bambo kaking'ombela, “Mwenga makaafalisayo mungughulula nnobho na kipumbulu kya panje, peni mu mwenga yimema bhulwa na uhakata.
39 Então o Senhor disse a ele:
40 Mwenga ahila mahala! Mungumanya ng'obhe kukita Chapanga ywakabhumbite panje ndo aywo aywo ywakabhumbite nkati?
40 Seus tolos! Quem fez o lado de fora não é o mesmo que fez o lado de dentro?
41 Hinu, handa pamuapegha makapukwa himuyibheghite naywo, na hilibhi hyoha yimuyitendite yabhegha nyanyi kwa Chapanga.”
41 Portanto, deem aos pobres o que está dentro dos seus copos e pratos, e assim tudo ficará limpo para vocês.
42 “Peni yaabhegha mipinguhi ya kyabhuli kwa mwenga Makaafalisayo kiyaha mungunpegha Chapanga kimati kya mbinda mabhoko yimo kwa manyahi gha midadangala, na mahambanyungu na makolo gha manyahi matangalo, kangi munguakuluha bhandu na mungunpala ng'obhe Chapanga. Yinguanogha kuyilolekeha huti mihalo aywo kyanga kughabhaya na ghala ghangi ghaannogheha Chapanga.”
42 — Ai de vocês, fariseus! Pois dão para Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da arruda e de todas as verduras, mas não são justos com os outros e não amam a Deus. E são exatamente essas coisas que vocês devem fazer sem deixar de lado as outras.
43 “Ghwaabhegha npinguhi ghwa kyabhuli kwa mwenga Makaafalisayo, kiyaha mwenga mungupala kutama mu hiteho hya kuulongolo pakuhokamilwa mu hitutubhi hya kukonganila, na kulamuhwa kwa kuhokamilwa mu ulongolo ghwa bhandu.
43 — Ai de vocês, fariseus! Pois gostam demais dos lugares de honra nas
44 Gwaabhegha npinguhi ghwa kyabuli kwa mwenga Makaafalisayo, kiyaha mwenga ndo handa mandogholo gha nga matumbila, ghene bhandu bhangughalibhata kya nga kumanya.”
44 — Ai de vocês! Pois são como sepulturas que não se veem, sepulturas que as pessoas pisam sem perceber.
45 Nhunda yumo ghwa malaghilo kakinnyanga pakilongela, “Pa ghulongela mihalo ayi ghungutuligha na twenga ubhwabhu.”
45 Então um mestre da Lei disse a Jesus: — Mestre, falando assim, o senhor está nos ofendendo também.
46 Yesu kakinnyanga, “Ghwabhegha npinguhi ghwakyabhuli kwa mwenga ahunda bha malaghilo kiyaha munguapapiha bhandu mihigho ya nga kuhotola kuyitola, na mwenga mungubhatangatila ng'obhe nga kwa kuyinula kikonji.
46 Jesus respondeu:
47 Gwaabhegha npinguhi ghwa kyabhuli kwa mwenga, kiyaha munguachengela mandogholo ambuye bha Chapanga bha akomitwe na atate bhenu.
47 Ai de vocês! Pois fazem túmulos bonitos para os
48 Hinu, mwenga ndo ayimiho na munguyitikila ndendelo ya aghohi bhenu, kiyaha bhene bhakiakoma abho ambuye bha Chapanga na mwenga munguchengela mandogholo ghabhe.
48 Com isso vocês mostram que concordam com o que os seus antepassados fizeram, pois eles mataram os profetas, e vocês fazem túmulos para eles.
49 Hinu, Chapanga kakilongela naha mu malango ghake, ‘Ndabhayeghela ambuye na andumitumi, peni amoo bhangi mabhakoma na bhangi mamubhabamanda.’
49 Por isso a Sabedoria de Deus disse: “Mandarei para eles profetas e mensageiros, e eles matarão alguns e perseguirão outros.”
50 Hinu kibheleko aki kyaatoswa kwakya mwahi ghwa ambuye bhoha bha Chapanga bhaakomitwe kutandila kuyimikwa kwa nnima aghu.
50 Por causa disso esta gente de hoje será castigada pela morte de todos os profetas assassinados desde a criação do mundo,
51 Kutandila mwahi ghwa Abeli mbaka Sakalia, ywakakomitwe pakati ya likuta na pakya Chapanga Mukitutubhi kya Chapanga. Kulyaghila nunguaghombela, kibheleko aki kyaatoswa kwa kya agho ghoha.”
51 começando pela morte de Abel até a morte de Zacarias, que foi assassinado entre o altar e o
52 “Ghwaabhegha npinguhi ghwa kyabhuli kwa mwenga ahunda ghwa malaghilo, kiyaha mungukibhua kihughulo kya nlyango ghwa mahala gha kunmanya Chapanga. Mabhene munguyingila ng'obhe na bhala bha apalite kuyingila munguakanikiha.”
52 — Ai de vocês, mestres da Lei! Pois guardam a chave que abre a porta da casa da Sabedoria. E assim nem vocês mesmos entram, nem deixam os outros entrarem.
53 Yesu pakabheghite mukubhuka akwo, ahunda bha malaghilo na Akaafalisayo bhakiyanda kunpingikiha muno na kunnyuka kwa ngonyo tangalo,
53 Quando Jesus saiu dali, os mestres da Lei e os fariseus começaram a criticá-lo com raiva e a lhe fazer perguntas sobre muitos assuntos.
54 apati kuntyegha na kunkamula pakilongela kyohele kihakata.
54 Eles queriam levá-lo a dizer alguma coisa que pudesse lhes servir de motivo para acusá-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.