João 4
nww (NWW) vs NVI
1 Afalisayo bhakiyihwa kukita Yesu kakibhegha kangumokola na kuabatisa ahundwa atangalo kupitingana Yohane.
1 Os fariseus ouviram falar que Jesus estava fazendo e batizando mais discípulos do que João,
2 Peni Yesu mwene kakibatisa ng'obhe, ngati ahundwa bhake ndo bhakibatisa.
2 embora não fosse Jesus quem batizasse, mas os seus discípulos.
3 Yesu pakayihwite nhalo aghu, kakibhuka ku Yudea na kakibhuya kangi mbaka ku Galilaya,
3 Quando o Senhor ficou sabendo disso, saiu da Judéia e voltou uma vez mais à Galiléia.
4 mu mwanja aghwo yikinnogha kapitile pakati ya Samalia.
4 Era-lhe necessário passar por Samaria.
5 Hino, kakihika kukitami kimu kya Samalia kiikemiteghwe Sikali, ugheghela na nng'unda ghula ghwene Yakobu kakinpegha mwana ywake Yosefu.
5 Assim, chegou a uma cidade de Samaria, chamada Sicar, perto das terras que Jacó dera a seu filho José.
6 Pahala apo pakibhegha na kilibha kya Yakobu, kubhukana na kutotokela na mwanja, Yesu kakitama pambwegha ya kilibha. Yikibhegha handa saa lya luchubha lwa londondohi.
6 Havia ali o poço de Jacó. Jesus, cansado da viagem, sentou-se à beira do poço. Isto se deu por volta do meio-dia.
7 Hino, nndala yumu Nsamalia kakihika kuteka machi, na Yesu kakinng'ombela, “Ghumbeghe machi nyweghe.”
7 Nisso veio uma mulher samaritana tirar água. Disse-lhe Jesus: "Dê-me um pouco de água".
8 Peneapo ahundwa bha Yesu bhakighenda ku mbwani kuhemela hilyo.
8 ( Os seus discípulos tinham ido à cidade comprar comida. )
9 Hino, yula nndala kakinnyanga, “Ghwenga ghu Nnyahudi na nenga nu nndala Nsamalia, ghunghotola bhuli ghunyupe machi?” Akaayahudi bhakibhegha bhangulihanga ng'obhe na Akaasamalia na kutenda kyohele papamu.
9 A mulher samaritana lhe perguntou: "Como o senhor, sendo judeu, pede a mim, uma samaritana, água para beber? " ( Pois os judeus não se dão bem com os samaritanos. )
10 Yesu kakinnyanga yula nndala, “Handa ghungamanyite kilibhi kyene Chapanga kanguhotola kughupegha, na ywoki ywakakughombela ghumbeghe machi nyweghe, ghwenga ghungannyupite kaghupeghe machi ghaabheghite na ubhumi.”
10 Jesus lhe respondeu: "Se você conhecesse o dom de Deus e quem lhe está pedindo água, você lhe teria pedido e ele lhe teria dado água viva".
11 Yula nndala kakinkonya, “Bambo, ghwenga ghubhegha ng'obhe na nteko ghwa kutekela machi, na kilibha aki kitandamahu. Agha machi ghaabheghite na ubhumi ghwaghapiha kwoki?
11 Disse a mulher: "O senhor não tem com que tirar a água, e o poço é fundo. Onde pode conseguir essa água viva?
12 Bhuli, ghwenga ghu unkulu kupitingana tate ywetu Yakobu ywene, ywakatupeghite kilibha aki. Kyene ywombe papamu na bhana bhake na anyama bhake bhakikitumila?”
12 Acaso o senhor é maior do que o nosso pai Jacó, que nos deu o poço, do qual ele mesmo bebeu, bem como seus filhos e seu gado? "
13 Yesu kakinnyanga, “Mundu ywokele ywakanywegha machi agha katabona nyota kangi.
13 Jesus respondeu: "Quem beber desta água terá sede outra vez,
14 Peni ywohele ywakaywegha machi gha nonda kunpegha nenga, kaabhona ng'obhe nyota manjubha ghoha. Machi gha nonda kunpegha ghaabhegha nkati mwaki na luhemuku lwa machi palupopoheka ubhumi ghwangapela ghwa manjubha ghoha.”
14 mas quem beber da água que eu lhe der nunca mais terá sede. Pelo contrário, a água que eu lhe der se tornará nele uma fonte de água a jorrar para a vida eterna".
15 Yula nndala kakinng'ombela Yesu, “Bambo, chonde ghumbeghe machi agho ngotoke kubhegha na nyota kangi, hangi ngotoke kuhika kangi apa kuteka machi.”
15 A mulher lhe disse: "Senhor, dê-me dessa água, para que eu não tenha mais sede, nem precise voltar aqui para tirar água".
16 Yesu kakinng'ombela, “Ghughende ghukankeme nngwana ywako, ghuhike naywo apa.”
16 Ele lhe disse: "Vá, chame o seu marido e volte".
17 Yula n'dala kakiyanga, “Nenga nanga nngwana.”
17 "Não tenho marido", respondeu ela. Disse-lhe Jesus: "Você falou corretamente, dizendo que não tem marido.
18 Mana ghubhegha kala na angwana nhano, na nngwana yughubheghite naywo hinu chepa nngwana ywako. Apa ghulongela hoto.”
18 O fato é que você já teve cinco; e o homem com quem agora vive não é seu marido. O que você acabou de dizer é verdade".
19 Yula nndala kakilongela, “Bambo, nungubhona kukita ghwenga ghu mbuye.
19 Disse a mulher: "Senhor, vejo que é profeta.
20 Akaatate bhetu Asamalia bhakitundamila pakitumbi aki, peni mwenga Makaayahudi mungulongela yingunoghwa tukatundamile akwo Yelusalemu.”
20 Nossos antepassados adoraram neste monte, mas vocês, judeus, dizem que Jerusalém é o lugar onde se deve adorar".
21 Yesu kakinnyanga, “Nndala, ghunyubhalile, linjubha lyahika lyena maantundamila ng'obhe Tate pa kitumbi aki, ebu akwo Yelusalemu.
21 Jesus declarou: "Creia em mim, mulher: está próxima a hora em que vocês não adorarão o Pai nem neste monte, nem em Jerusalém.
22 Mwenga Makaasamalia mungutundamila kyanga kukimanya, peni twenga Twakaayahudi tungutundamila kitukimanya, kiyaha ulopohi ghunguhuma kwa Akaayahudi.
22 Vocês, samaritanos, adoram o que não conhecem; nós adoramos o que conhecemos, pois a salvação vem dos judeus.
23 Peni lisaa linguhika na libhegha kala, lyene bhandu bhanakutundamila kya uhoto bhatantundamila Tate mu nhuki na hoto, kiyaha Tate kanguapalaha bhandu bhaantundama kya habhu.
23 No entanto, está chegando a hora, e de fato já chegou, em que os verdadeiros adoradores adorarão o Pai em espírito e em verdade. São estes os adoradores que o Pai procura.
24 Chapanga ndo nhuki, na bhoha bhanakuntundamila yibhanogha bhantundamile kwa nhuki na hoto.”
24 Deus é espírito, e é necessário que os seus adoradores o adorem em espírito e em verdade".
25 Yula nndala kakinng'ombela Yesu, “Ningumanya kukita Kilisto Nkombohi pakapala kuhika, katatufwambulila milando hyoha.”
25 Disse a mulher: "Eu sei que o Messias ( chamado Cristo ) está para vir. Quando ele vier, explicará tudo para nós".
26 Yesu kakinng'ombela yula nndala, “Nenga yunuyobhela na ghwenga, ndo Kilisto.”
26 Então Jesus declarou: "Eu sou o Messias! Eu, que estou falando com você".
27 Kamu ahundwa bha Yesu bhakibhuya, bhakikangacha paammonite pakayobhela na nndala. Peni kahone mundu ywakankonyite Yesu, “Ghungupala niki kwa ywombe?” Ebu “Yibheghaki ghunguyobhela na nndala ayu?”
27 Naquele momento os seus discípulos voltaram e ficaram surpresos ao encontrá-lo conversando com uma mulher. Mas ninguém perguntou: "Que queres saber? " ou: "Por que estás conversando com ela? "
28 Yula nndala kakikileka kila kijoba kyake pala, kakibhuya kumbwani, na kualubhulila bhandu,
28 Então, deixando o seu cântaro, a mulher voltou à cidade e disse ao povo:
29 “Tughende mukanmone mundu ywakanubhulilite milando hyoha yiindendite. Pangi mani ndo Masihi Kilisto Nkombohi?”
29 "Venham ver um homem que me disse tudo o que tenho feito. Será que ele não é o Cristo? "
30 Hino bhandu bhakikwemuka kuhuma kumbwani na bhakinng'endela Yesu.
30 Então saíram da cidade e foram para onde ele estava.
31 Peniapo ahundwa bhake Yesu bhakibhegha bhangunpembeleha, “Nhunda ghulyeghe huti hilyo!”
31 Enquanto isso, os discípulos insistiam com ele: "Mestre, come alguma coisa".
32 Peni Yesu kakiayanga, “Nenga megha na hilyo hyanga kuhimanya mwenga.”
32 Mas ele lhes disse: "Tenho algo para comer que vocês não conhecem".
33 Hino ahundwa bhake bhakiyanda kukonyekehana, “Bhuli, kabhegha mundu ywakannyeghelite hilyo?”
33 Então os seus discípulos disseram uns aos outros: "Será que alguém lhe trouxe comida? "
34 Peni Yesu kakiayanga, “Hilyo hyangu ndo kutenda ghakapala ywakanaghihite.
34 Disse Jesus: "A minha comida é fazer a vontade daquele que me enviou e concluir a sua obra.
35 Mwenga mungulongela, ‘Yihighala mwehi ncheche kwaabhegha na mabeno’ Peni nenga nunguaghombela, nnyinule meho ghenu muyilolekehe mighunda, mapambiko ghabhegha kala kubenwa!
35 Vocês não dizem: ‘Daqui a quatro meses haverá a colheita’? Eu lhes digo: Abram os olhos e vejam os campos! Eles estão maduros para a colheita.
36 Na yunakubena kapokela kala lifungu lyake naywo kangukungangana mbunje yakya ubhumi ghwa manjubha ghoha kyanga uhiko, ngati ywombe yunakukweta na ywombe yunakubena bhaayelelwa papamu.
36 Aquele que colhe já recebe o seu salário e colhe fruto para a vida eterna, de forma que se alegram juntos o que semeia e o que colhe.
37 Habhu kula kulongela, ‘Yumu kangupanda, na yungi kangubena yibhegha hoto.’
37 Assim é verdadeiro o ditado: ‘Um semeia, e outro colhe’.
38 Nikialaghila mukabene mabeno mu mighunda manga kuyitendela mahengo, bhangi bhakitenda mahengo manonopo, peni mwenga mukibena motelo mu mapungwo ghabhe.”
38 Eu os enviei para colherem o que vocês não cultivaram. Outros realizaram o trabalho árduo, e vocês vieram a usufruir do trabalho deles".
39 Akaasamalia ayoloho kuhuma ku kitami kila bhakinhyubhalila Yesu kubhukana na ghala ghakalongelite yula nndala ywakaaghombilite kukita, “Kang'ombela milando hyoha yiniyitendite.”
39 Muitos samaritanos daquela cidade creram nele por causa do seguinte testemunho dado pela mulher: "Ele me disse tudo o que tenho feito".
40 Hino, bhala Akaasamalia paanhikilite Yesu, bhakinpembeleleha katami kwa bhombe. Naywo Yesu kakitama akwo manjubha mabhili.
40 Assim, quando se aproximaram dele, os samaritanos insistiram em que ficasse com eles, e ele ficou dois dias.
41 Na kubhukana na malagho ghake, bhandu bhakinhyubhalila.
41 E por causa da sua palavra, muitos outros creram.
42 Bhala bhandu bhakinng'ombela yula nndala, “Hinu tunguhyubhalila, chepa kiyaha ghwenga ghukitughombela malagho ghako, ngati kiyaha tunnyihwa twabheni twenga, na tungumanya hoto kukita ayu ndo Kilisto Nkombohi ghwa nnima.”
42 E disseram à mulher: "Agora cremos não somente por causa do que você disse, pois nós mesmos o ouvimos e sabemos que este é realmente o Salvador do mundo".
43 Mbole ya manjubha ghala mabhili, Yesu kakibhuka na kughenda ku Galilaya.
43 Depois daqueles dois dias, ele partiu para a Galiléia.
44 Kiyaha Yesu mwene kakilongela kukita mbuye kahokamilaghwa ng'obhe pannimama ghwake mwene.
44 ( Jesus tinha afirmado que nenhum profeta tem honra em sua própria terra. )
45 Yesu pakahikite ku Galilaya, Akaagalilaya atangalo bhakinkingama kiyaha bhakibhona ghala ghakatendite akwo ku Yelusalemu mu kikubhukubhu ya Pasaka. Mana bhombe bhubho bhakibhegha mu kikubhukubhu akyo.
45 Quando chegou à Galiléia, os galileus deram-lhe boas-vindas. Eles tinham visto tudo o que ele fizera em Jerusalém, por ocasião da festa da Páscoa, pois também haviam estado lá.
46 Habhu Yesu kakihika kangi mbaka ku kitami kya Kana ya Galilaya, pala pakaghalambulite machi ghabheghe difwai. Akwo kukibhegha mundu yumu kilongohi, ywene mwana ywake kakibhegha ntamwa akwo ku Kapelinaumu.
46 Mais uma vez, ele visitou Caná da Galiléia, onde tinha transformado água em vinho. E havia ali um oficial do rei, cujo filho estava doente em Cafarnaum.
47 Aywo hofisa pakayihwite kukita Yesu kakihika ku Galilaya kuhumila ku Yudea, kakinng'endela Yesu na kunnyupa ngati kaghende kunnamiha mwana ywake, ywakabheghite tepatepa paulili.
47 Quando ele ouviu falar que Jesus tinha chegado à Galiléia, vindo da Judéia, procurou-o e suplicou-lhe que fosse curar seu filho, que estava à beira da morte.
48 Yesu kakinng'ombela yula kilongohi, “Mwenga bhandu kyanga kubhona naho na mihabho mahyubhalila ng'obhe.”
48 Disse-lhe Jesus: "Se vocês não virem sinais e maravilhas, nunca crerão".
49 Yula hofisa ghwa ghubhutwa kakinng'ombela Yesu, “Chonde Bambo, tughende ukaya kwangu yikali na mwana ghwangu kuuleka ulili.”
49 O oficial do rei disse: "Senhor, vem, antes que o meu filho morra".
50 Yesu kakinng'ombela yula kilongohi, “Ghughende ukaya kwako, mwana ywako kangukeka!”
50 Jesus respondeu: "Pode ir. O seu filho continuará vivo". O homem confiou na palavra de Jesus e partiu.
51 Pakabheghite kakali kunjila kakibhonana na andumindumi bhake na bhakinng'ombela kukita, “Mwana ywako yughunng'endela kalama!”
51 Estando ele ainda a caminho, seus servos vieram ao seu encontro com notícias de que o menino estava vivo.
52 Kakiakonya bhala andumitumi bhake lisaa kyakapatite upughwo mwana ywake, nabho bhakinnyanga, “Yikibha licho pamuhi lichubha lwa londondohi, utamwa ghukinneka.”
52 Quando perguntou a que horas o seu filho tinha melhorado, eles lhe disseram: "A febre o deixou ontem, à uma hora da tarde".
53 Ndo tate ywa yula mwana kakikulungwa kukita likibhegha ndo lisaa lilalila lyeni Yesu pakankambukilite, “Mwana ywako kalama.” Hino, ywombe na bhandu bhoha bha lubhagha lwake bhakinhyubhalila Yesu ndo Kilisto Nkombohi.
53 Então o pai percebeu que aquela fora exatamente a hora em que Jesus lhe dissera: "O seu filho continuará vivo". Assim, creram ele e todos os de sua casa.
54 Ayi ndo yikibhegha naho ya ubhili yeni Yesu yakatenditi pakabhuyite Galilaya kuhumila ku Yudea.
54 Esse foi o segundo sinal miraculoso que Jesus realizou, depois que veio da Judéia para a Galiléia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.