Salmos 104
Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs NAA
1 Welenedi Yahwe niutumbawit! Yahwe, du Bepaŋne, du adi loloŋnit hinek. Tiŋa du adi Mapme loloŋnit hinek eŋ wohogigitnit.
1 Bendiga, minha alma, o Senhor ! como tu és grandioso! Estás revestido de glória e majestade,
2 Du adi hautadi folooge mukufuladapmaaŋ hataŋ. Tiŋa kunum adi haule yehitubu-bateyeyam nabugoŋ tububateyeune hatak.
2 coberto de luz como de um manto. Tu estendes o céu como uma cortina,
3 Tiŋa yoke adi mulukwaŋ yalakapmeeŋ foloniŋ gimiŋgimiŋ hinek gwaŋ maguŋ. Eŋ mulukwaŋdi kalisge kali wilihinit wosidi yehimaneiŋ undiniŋ nabugoŋ tilak. Kaŋ sububadi ganagila yaulak.
3 pões nas águas o vigamento da tua morada, tomas as nuvens por carruagem e voas nas asas do vento.
4 Du sububa niŋkulune medege tiŋa yaulak. Kaŋ filimpit tiŋa hauta tilak woŋ adi kwanai-mege.
4 Fazes a teus anjos ventos e a teus ministros, labaredas de fogo.
5 Du kwet i kwelineŋ dibek kameguŋ undugoŋ fafaŋeŋ hatak, adi kweli bikabu-kabe nemu tilak. Mokoŋ hinek.
5 Lançaste os fundamentos da terra, para que ela não se abale em tempo nenhum.
6 Du imeŋgwaŋ wapum kameune kwet kufulaguk, kaŋ imedi kweboboe yehikufulaguk.
6 Tomaste o abismo por vestuário e a cobriste; as águas ficaram acima das montanhas.
7 Iŋgoŋ mindaŋ ime nintobune naŋgali foguk. Tiŋa undugoŋ gibitaŋ kutifiyeune imeŋgwaŋdi nadihakene momoŋ uguk.
7 Com a tua repreensão, as águas fugiram, com a voz do teu trovão, bateram em retirada.
8 Imeŋgwaŋ wapum adi kweboboe bikabuŋa kwet gutuneŋ foguk. Da imeŋgwaŋdi daŋ halaak nadiguŋ wondok tuwot undugoŋ hatak.
8 Elevaram-se os montes, desceram os vales, até o lugar que lhes havias preparado.
9 Da fek kamemiŋguŋ. Kaŋ imeŋgwaŋ wapum u fek mu lahutak. Wendoktiŋa imeŋgwaŋdi kwet i kotigoŋ mu kufulalak.
9 Puseste às águas divisa que não ultrapassarão, para que não voltem a cobrir a terra.
10 Dagoŋ nadilaŋ kaŋ kweboboe yaliwiiŋ lekiŋgoŋhik foloŋ kubali gineŋ ime sikiiŋ, sila labuŋa wodiŋa wooŋ kwet gutuneŋ wiiŋ.
10 Tu fazes rebentar fontes no vale, cujas águas correm entre os montes;
11 Kale moihi adi ime uŋakoŋ naiŋ, eŋ doŋki heki adi maaŋ ime uŋakoŋ naiŋ, kaŋ mahik kotigoŋ mu galilak.
11 dão de beber a todos os animais do campo; os jumentos selvagens matam a sua sede.
12 Eŋ bagi hekidi maaŋ yohik bem ime gagayeŋ yakiiŋ wendok foloŋgoŋ maiŋ, tiŋa bem taŋeniŋ foloŋ ila medehik toiŋ.
12 Junto delas as aves do céu têm o seu pouso e, por entre a ramagem, elas se põem a cantar.
13 Du kunum gineŋ hali gwi kameune fooŋ kweboboe foloŋ malak, kaŋ du’walaŋ kahaŋgedi kwet wapum i tokidapmalak.
13 Do alto de tua morada, regas os montes; a terra farta-se do fruto de tuas obras.
14 Dagoŋ nadilaŋ kaŋ kilihikit labiiŋ kaŋ makau hekidi naiŋ, eŋ nemenemek metam indi diniyetiyam u maaŋ nadilaŋ kaŋ looŋ folooŋ mintaiŋ kaŋ behenaŋ tiyam.
14 Fazes crescer a relva para os animais e as plantas que o ser humano cultiva, para que da terra tire o seu alimento:
15 Eŋ wain tutumbaaŋ naaŋ nadifo tiyam, tiŋa bem olif meniŋŋiŋ galikit u namandatnik foloŋ hafiyeeŋ waliniŋ diweyaam. Eŋ nanaŋe nakilitiŋa saŋiniŋhinit tiyam.
15 o vinho, que alegra o coração, o azeite, que lhe dá brilho ao rosto, e o pão, que lhe sustém as forças.
16 Gwi maune bem Lebanon uŋoŋ yakiiŋ adi kokoihikdi ime kedem hinek hamaneiŋ. Bem sida heki adi Yahwe ne’walaŋ hinek, u koom negoŋ yetiguk.
16 São saciadas as árvores do e os cedros do Líbano que ele plantou,
17 Bagi heki adi bem sida foloŋ yohik uŋgoŋ maiŋ. Eŋ kowaŋ heki adi kwele foloŋ yohik maiŋ.
17 em que as aves fazem os seus ninhos; quanto à cegonha, a sua casa é nos ciprestes.
18 Kaŋ meme moihi adi kweboboe foloŋ hatiiŋ, eŋ daumeŋ heki adi kawade mage ginaneŋ hebihakiiŋ.
18 Os altos montes são das cabras-monteses, e as rochas, o refúgio dos arganazes.
19 Du muyakip kameguŋ kaŋ adi gulet indigoŋ tuwot muyakip nai yobihitak, eŋ mele adi nai deniŋ tebeledaune fohebidok u agaŋ nadilak.
19 Fez a lua para marcar o tempo; o sol conhece a hora de se pôr.
20 Dagoŋ nadiguŋ kaŋ mambip mintaguk, unduŋ doktiŋa mambip tilak kaŋ kale moihi hogohogok adi tali yawiiŋ.
20 Envias as trevas e vem a noite, na qual vagueiam os animais da selva.
21 Kaŋ laion pamala adi kale du yemilaŋ u yehisiŋa nanaŋdok mahaŋ gibita toŋa yawiiŋ.
21 Os leõezinhos rugem pela presa e buscam de Deus o sustento;
22 Ala mele labulak kaŋ kotigoŋ momoŋ wooŋ kawade mage gineŋ foiŋ.
22 em vindo o sol, eles se recolhem e se acomodam nos seus covis.
23 Kaŋ metamdibo pilali wooŋ kwanaihik tihatibune wooŋ bufalak.
23 Então as pessoas saem para o seu trabalho e para o seu serviço até a tarde.
24 Yahwe, du yadi nemenemek fee hinek tutumbaguŋ. Du adi nadinadige loloŋnit hinek doktiŋa nemenemek hogohogok i tutumbaguŋ. Kaŋ nemenemek hogohogok kwetfoloŋ iŋoŋ kilidapmaaŋ hatak u da yobune mintadapmaguk.
24 Que variedade, Senhor , nas tuas obras! Fizeste todas elas com sabedoria; a terra está cheia das tuas riquezas.
25 Imeŋgwaŋ adi wapum kakaŋ hinek, kaŋ pisi wapuhi eŋ kuyahi tiŋa nemek noli maaneŋ hakiiŋ, u indi kunadapmanimdok tuwot mokoŋ.
25 Eis o mar vasto, imenso, no qual se movem seres sem conta, animais pequenos e grandes.
26 Kaŋ muwage wapuhi adi imeŋgwaŋtabe uŋgoŋ woŋambuŋat tiiŋ, eŋ pisi wapuhi yapmeguŋ adi maaŋ ime gineŋ yauŋila tatakut tatakut tiyawiiŋ.
26 Por ele transitam os navios e o Leviatã que formaste para nele brincar.
27 Nemenemek hogohogok adi map tiŋa du nanaŋe nai foloŋgoŋ yembeŋ yoŋa woom hatiiŋ.
27 Todos esperam de ti que lhes dês de comer a seu tempo.
28 Kaŋ dagoŋ nanaŋe yemilaŋ kaŋ natoki tiiŋ.
28 Se lhes dás, eles o recolhem; se abres a mão, eles se fartam de bens.
29 Ala du sigilulum tiyemilaŋ kaŋ adi munta tiiŋ, eŋ munabuthik yolom tilaŋ kaŋ adi kumuŋa kotigoŋ kwet yageleiŋ.
29 Se escondes o rosto, eles se perturbam; se lhes cortas a respiração, morrem e voltam ao pó.
30 Dagoŋ munabut fedidahiyembune adi kaipmuŋ hatiiŋ. Tiŋa undugoŋ dagoŋ nadilaŋ kaŋ nemenemek gitipmuhi kwetfoloŋ iŋoŋ mintaaŋ labiiŋ.
30 Envias o teu Espírito, eles são criados, e assim renovas a face da terra.
31 Yahwe’walaŋ wougigitŋiŋ adi dapmandapmaŋnit mokit hatuwaak. Eŋ Yahwe ne adi nemenemek hogohogok tutumbaguk wendok nadifo tibek.
31 Que a glória do Senhor dure para sempre! Exulte o
32 Adi kwet kaune kwet adi tibitim tilak, eŋ kohoŋdi kweboboe wehemilune kweboboe foloŋ mupmuk labulak.
32 Com só olhar para a terra, ele a faz tremer; toca as montanhas, e elas fumegam.
33 Nu kaipmuŋ hatiŋa Yahwedok kap fee tomiluwaat. Nu mu kumuŋa kaipmuŋ hatiŋila Bepaŋne wou nintilooŋ kap heki tomiŋa hatigene kumumbene dapmawaak.
33 Cantarei ao Senhor enquanto eu viver; cantarei louvores ao meu Deus durante a minha vida.
34 Negoŋ nadifo tubumintanamulak, unduŋ doktiŋa nu’walaŋ nadituwatuwale i kedem nadiŋa nadigalika tibek.
34 Seja-lhe agradável a minha meditação; eu me alegrarei no
35 Yahwe, du metam kadakaniŋ titiŋ heki hogohogok u kedem yehitubu-kadakaweŋ. Nu adi me hogohi u liwehinaka tineŋdok nadilat.
35 Desapareçam da terra os pecadores, e que os perversos deixem de existir. Bendiga, minha alma, o Aleluia!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Salmos 104, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.